Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Bondora Servicer OÜ esitas 8.07.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4928,47 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.11.2016. a esitas Bondora Servicer OÜ kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 2200 eurot, intressi summas 150,91 eurot, 28.11.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise sumas 260,88 eurot ning viivise alates 29.11.2016. a kuni põhinõude summas 2200 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostjale sai endale laenusumma 2200 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 2100 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses summas 2200 eurot. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei ole lepingus näidatud ka krediidi kulukuse määra. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 7.04.2015. a igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 2200 eurot ega intressi summas 150,91 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu võlgnevuse tõttu üles 8.06.2015. a.

7.12.2016. a määrusega jättis kohus hagiavaluse käiguta ning palus hagejal märkida hagiavalduses isikud, kelle vahel on laenuleping sõlmitud, et kohus saaks hinnata, kas tegemist on tarbijakrediidilepinguga või mitte. Samuti palus kohus hagejal esitada ka üldtingimuste punktis 2 nimetatud laenuleping(ud). 15.12.2016. a esitas hageja kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud avalduses selgitab hageja, et hageja nõue tugineb kostja ja Bondora Servicer OÜ vahel sõlmitud laenulepingul, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt. Samas on hageja ka märkinud, et laenuleping on sõlmitud Bondora ASi investeerinud isikute ja kostja vahel. Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Hagiavalduse lisatud laenutaotlus (pakkumus laenulepingu sõlmimiseks) on poolte vahel sõlmitud laenulepinguks. Laenulepingu üldtingimuste punkti 2 kohaselt loetakse üldtingimuste punktis 3.2 nimetatud tingimuse täitmisel laenuvõtja ja oksjoni võitnud Laenuandja vahel automaatselt sõlmituks alates vastava oksjoni lõppemisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 4.01.2017. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduses välja toodud asjaoludel on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seega ei kuulu kohaldamisele tarbijakrediidi sätted, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus on andud hagejale võimaluse (7.12.2016. a hagi käiguta jätmise määrus) esitada kohtule laenulepingud ning isikud, kelle vahel konkreetselt laenulepingud sõlmitud on, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408). Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress

(laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna kostja on laenu kätte saanud, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus saada intressi alates laenusumma kandmisest kostja kontole 12.02.2015. a (tl 42) kuni lepingu ülesütlemiseni 8.06.2015. a summas 0,35 eurot (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Ülejäänud osas, st 150,56 euro (150,91 eurot - 0,35 eurot) ulatuses tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 5% ulatuses ja kostja kanda 95% ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1245 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ning õigusabikulu 970 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 350 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 332,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.