1.Võtta Ühenduse Tähevärav määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
2.Jätta Ühenduse Tähevärav määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2025. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, kuid muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Püramiidmaja OÜ ehitas 2006. a-l Rohumaa tee 2 kinnistule ilma ehitusloata hoone. Äriühing esitas 20. oktoobril 2008 ehitusloa taotluse. Vald ehitusluba ei väljastanud, sest ehitusprojektis esinesid puudused. Alates 20. novembrist 2011 oli Rohumaa tee 2 kinnistu omanik Ühendus Tähevärav.
2.Harku Vallavalitsus kohustas 11. detsembri 2017. a ettekirjutus-hoiatusega nr 14-3.2/17/20 Ühendust Tähevärav tagama ehitusluba püramiidhoonele hiljemalt 31. detsembriks 2018 ning esitama vallavalitsusele ehitusteatise ja ehitusprojekti varikatuse kohta hiljemalt 31. detsembriks 2018. Ettekirjutuse täitmata jätmisel hoiatati sunniraha rakendamisega.
3.Ühendus Tähevärav esitas 27. märtsil 2018 ehitisregistris taotluse nr 1811371/05480.
3-25-692
4.Harku Vallavalitsus rakendas 3. aprillil 2019 Ühendusele Tähevärav sunniraha 2250 eurot, sest ettekirjutuse adressaat ei täitnud talle peale pandud kohustust.
5.Harku Vallavalitsus esitas 26. veebruaril 2020 kohtutäiturile avalduse pöörata sunniraha nõue täitmisele.
6.Harku Vallavalitsuse andis 17. juuni 2020. a otsusega nr 153 Rohumaa tee 2 hoonele kasutusloa tingimusega, et ühe aasta jooksul seatakse isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks.
7.Harku Vallavalitsus väljastas 18. juuni 2020. a otsusega kasutusloa nr 2012371/10588 tingimusega seada ühe aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks ning hoiatusega, et nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks.
8.Ühendus Tähevärav esitas 20. juulil 2020 halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 17. juuni 2020. a otsuse nr 153 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastada Ühendusele Tähevärav kasutusluba ilma kõrvaltingimuseta (haldusasi nr 3-20-1369).
9.Ühendus Tähevärav esitas 10. augustil 2020 halduskohtule kaebuse Harku vallalt kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-20-1466).
10.Kohtutäitur müüs kaebaja vaidlusaluse kinnisasja sundenampakkumisel 13. oktoobril 2021.
11.Halduskohus liitis 11. veebruari 2021. a määrusega haldusasjad ühte menetlusse (asja numbriks jäi 3-20-1369).
12.Tallinna Halduskohus tühistas 14. aprilli 2021. a otsusega asjas nr 3-20-1369 Harku Vallavalitsuse 17. juuni 2020. a otsuse nr 153 osas, millega seati kõrvaltingimus. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis Ühenduse Tähevärav apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud 13. septembri 2022. a määrusega Ühenduse Tähevärav kassatsioonkaebust menetlusse.
13.Ühendus Tähevärav ja X. X esitasid 20. märtsil 2025 halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et Harku vald on põhjustanud Ühendusele Tähevärav kahju, sh Ühenduse Tähevärav tegevuse halvamise ning ainulaadse vabaajakeskuse kaotamise Püramiidi külas; 2) mõista Harku vallalt Ühenduse Tähevärav kasuks välja varaline kahju 415 612 eurot, et hüvitada uue vabaajakeskuse rajamise kulud ja kasutusloa andmise viivitamisega tekitatud kahju; 3) mõista Harku vallalt välja 50 000 eurot moraalse kahju hüvitisena Ühenduse Tähevärav esindajale X. X-ile ja tema perekonnale tekitatud psühholoogilise stressi ja mainekahju eest; 4) tuvastada vastustaja määratud sunniraha ja kinnisasja arestimise õigusvastasus.
14.Tallinna Halduskohus lõpetas 5. augusti 2025. a määrusega haldusasja menetluse Ühenduse Tähevärav otsese varalise kahju 415 612 euro hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1). Halduskohus tagastas Ühenduse Tähevärav kaebuse osas, milles taotleti sunniraha ja kinnisasja arestimise õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 2), ning X. X kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-20-1369 Harku vallalt varalise kahju 200 000 euro hüvitamist, kuna vastustaja viivitas kasutusloa väljastamisega kaks aastat ja takistas sellega hoone müüki ning hoone tagatisel võetud laenu tasumist. Siinses haldusasjas taotleb kaebaja vastustajalt otsese varalise kahju väljamõistmist, kuna vastustaja viivitas õigusvastaselt kasutusloa väljastamisega. Kaebaja esitas avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude sama vastustaja
2(5)
3-25-692 vastu kasutusloa nr 2012371/10588 väljastamisega viivitamise eest nii haldusasjas nr 3-20-1369 kui ka siinses haldusasjas. Kahjunõude suurendamine ei ole erineval alusel ja asjaoludel uue nõude esitamine. Samuti ei ole asjaolude täiendamine või parandamine käsitatav erineval alusel nõude esitamisena (HKMS § 49 lg 3 p-d 1–2). Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-1369 jõustus 13. septembril 2022. Otsese varalise kahju hüvitamise nõude menetlus tuleb lõpetada (HKMS § 152 lg 1 ja lg 3); 2) kui tegemist poleks korduva kaebusega, siis oleks varalise kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaja rikkumisega ja puuduksid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kahju kasutusloa väljastamise viivitamisega. Kasutusluba väljastati kaebajale 17. juunil 2020. Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 17. juunil 2023 (HKMS § 46 lg 4). Kaebus esitati 20. märtsil 2025. Olukorras, kus kaebaja oli kasutusloast teadlik juba haldusasja nr 3-20-1369 menetluse ajal, ei saa ilmselgelt esineda kaebajal mõjuvaid põhjusi tähtaja rikkumiseks ning sellises olukorras kuuluks menetlus lõpetamisele; 3) kaebuse kohaselt on varaline kahju seotud mh vastustaja 26. veebruaril 2020 algatatud Marana tee 5 kinnisasja arestimise ja sundmüügiga. Täitemenetlus algatati Harku Vallavalitsuse 11. detsembri 2017. a otsuse nr 14-3.2/17/20 alusel. Kaebajale pandi kohustus tagada ehitusluba püramiidhoonele hiljemalt 31. detsembriks 2018. Seega ei olnud sunniraha rakendamine seotud kasutusloa puudumisega, vaid täitetoimingu õiguslikuks aluseks oli ettekirjutus, millega kohustati tagama ehitusluba. Samas ka juhul, kui eeldada kaebaja väidete õigsust, oleks sunniraha ja arestimisega väidetava kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaja rikkumisega, sest 20. märtsiks 2025 on möödunud enam kui kolm aastat (HKMS § 46 lg 4); 4) X. X kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest tema ei saa nõuda mittevaralise kahju eest hüvitist. X. X pole olnud valla tegevuse adressaadiks. Isegi juhul, kui X. X saaks kahju hüvitamist nõuda, siis poleks nõue tähtaegne; 5) kohtumenetluse pikkusest tingitud nõudeid vastustaja vastu esitada ei saa; 6) sunniraha ja kinnisasja arestimise õigusvastasuse tuvastamise nõuded tuleb tagastada, kuna õiguse kaitseks leidus tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1). Isegi juhul, kui HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piiranguid ei esineks, kuuluks menetlus tuvastamisnõude osas lõpetamisele, kuivõrd see on esitatud ilmselge tähtaja rikkumisega ning mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks ei esineks (HKMS § 152 lg 1 p 2).
15.Ühendus Tähevärav taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) menetluse selguse ja vaidluse tuumale keskendumise eesmärgil loobub kaebaja nõudest hüvitada X. X-ile mittevaraline kahju ja tuvastada sunniraha määramise õigusvastasus. Kaebaja peamine nõue on, et vald taastaks õigusvastaselt võõrandatud vabaajakeskuse; 2) vabaajakeskuse kaotamisest tulenev kahjunõue pole korduv. Seda nõuet keeldus ringkonnakohus menetlemast; 3) kaebus esitati tähtaegselt. Kohaldada tuli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-id 1 ja 2. Aegumistähtaeg algab, kui nõue muutub sissenõutavaks. Nõude esitamise eelduseks on teo õigusvastasus. Kaebajal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist pärast seda, kui vastustaja tegevus oli tunnistatud õigusvastaseks. Õigus nõue esitada tekkis Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2022. a otsusest; 4) kaebaja tegutses hoolsalt ja heauskselt. Kaebaja pöördus õigusbüroosse, kelle esindaja kinnitas, et aegumistähtaeg algab 21. märtsil 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
17.Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta loobub nõudest hüvitada X. X-ile tekitatud mittevaraline kahju ning tunnistada õigusvastaseks sunniraha määramine. Ringkonnakohus
3(5)
3-25-692 mõistab kohtusse pöördujate tahet selliselt, et X. X ei esita ringkonnakohtule määruskaebust. Seetõttu tema nimel esitatud nõudeid (s.o halduskohtu määruse resolutsiooni punkte 2 ja 3) ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel ei analüüsi.
18.Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus (HKMS § 43 lg 1 p 1). Vaidluse eseme määravad nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2).
18.1.Kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-20-1369 varalise kahju 200 000 euro hüvitamist sellel alusel, et vastustaja menetles kasutusloa taotlust (esitatud 27. märtsil 2018 ja menetlus lõppes
17.juunil 2020) lubamatult kaua. Kaebaja nõudis saamata jäänud tulu ja kanalisatsioonirajatise ümberehitamise hüvitamist.
18.2.Kuigi kaebaja on praeguses asjas esitatud kaebuse taotluse punktis 2 märkinud, et ta nõuab vastustajalt uue vabaajakeskuses rajamise kulude 415 612 euro hüvitamist, ei saa järeldada, et see kahju oleks kaebuse kohaselt põhjustatud just kasutusloa väljastamise viivitamisega. Kaebust tervikuna lugedes pole kaebaja tahe tajutav selliselt, et praeguses asjas on kaebaja sidunud kahju põhjustanud tegevuse kasutusloa andmise viivitamisega. Kaebuses on kahju hüvitamise nõude puhul läbivalt välja toodud, et kaebaja jäi valla tegevuse tulemusena (s.o sunniraha määramine ja täitemenetluses kinnistu müügi tõttu) kinnisasjast ilma ning seetõttu pidi ta rajama uue keskuse ja kandma seetõttu kahju. Praeguses asjas nõuab kaebaja kahju, mis tekkis uue kinnistu ostmisega, laste mänguväljaku ja spordiplatsi rajamisega, uue vabaajakeskuse ja tenniseväljaku ehitamisega. Kaebaja väidetud kahju 415 612 eurot on kantud põhjusel, et ta pidi rajama uue vabaajakeskuse. Nimelt toob kaebaja kaebuses selge sõnaga välja järgmise: „Ainus viis tekkinud kahju kompenseerida on hüvitada uue samaväärse keskuse rajamine võimalikult sarnasele kinnistule Püramiidmajade külas (LISA 25). Kahju suurus vastab uue Vabaajakeskuse rajamise kulule, millele lisanduvad muud otsesed kahjud.“
18.3.Kaebaja toob välja, et vastustaja määras kaebajale 3. aprillil 2019 sunniraha, sest tal puudus kasutusluba. Vastustaja esitas 26. veebruaril 2020 kohtutäiturile avalduse pöörata sunniraha nõue täitmisele, mille tulemusena võõrandati kaebaja kinnisasi. Kinnisasja sundmüük toimus 13. oktoobril 2021 ja selle tulemusena kaotas kaebaja kinnisasja. Uue vabaajakeskuse rajamise tingis asjaolu, kaebaja kinnistu müüdi sunniraha tasumise katteks.
18.4.Eelnevast tulenevalt pole kaebaja praeguses haldusasjas esitanud kahju hüvitamise nõuet samadel asjaoludel. Kaebaja ei nõua praeguses haldusasjas sama kahju hüvitamist, mida ta nõudis eelmises haldusasjas. Seega ei saa kaebust käsitada korduva kaebusena. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 20. märtsil 2025 esitatud kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.
19.1.Vaidlusalune kahju tekkis kaebajale põhjusel, et ta jäi oma kinnisasjast ilma ja ta pidi rajama teisele kinnisasjale vabaajakeskuse.
19.2.Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest. Sellest, et kaebaja jäi kinnisasjast ilma ja ta ei saanud vabaajakeskust sellel kinnisasjal arendada, pidi ta teada saama hiljemalt kinnistu sundmüügi hetkel (s.o 13. 4(5)
3-25-692 oktoobril 2021). Kaebaja esitas kaebuse aga 20. märtsil 2025 ehk pärast seaduses sätestatud kolmeaastast tähtaega (vt HKMS § 46 lg 4). Kaebetähtaeg ei hakanud kulgema pärast seda, kui jõustus kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-1369. Vastustaja tegevuse õigusvastasusest teada saamisest ei hakata lugema kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega.
19.3.Asjakohased ei ole kaebaja viited TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2. Need normid ei reguleeri halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega. See on sätestatud HKMS § 46 lgs 4.
20.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
20.1.Kaebaja toob määruskaebuses välja, et ta on tegutsenud hoolsalt ja heas usus, s.t ta pöördus õigusnõustaja poole, kes väidetavalt kinnitas, et kaebetähtaeg hakkab kulgema vastustaja tegevuse õigusvastasusest teadasaamisest.
20.2.Kaebaja esitatud väited ei anna alust kaebetähtaega ennistada. Määruskaebusele esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja viibis õigusnõustaja vastuvõtul 11. oktoobril 2024. Samuti on ta õigusnõustaja poole pöördunud 11. augustil 2025. Kaebaja viidatud õigusnõustaja tegevus ei ole käsitatav mõjuva põhjusena, ennistamaks kaebetähtaega. Kaebajal ei olnud pärast kinnisasja sundmüüki takistatud kolmeaastase tähtaja jooksul pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse.
21.Halduskohus pole pädev lahendama vaidlust kohtutäituri tegevuse peale, millega viimane arestis kinnisasja ja selle võõrandas (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1). Kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel tuli vaielda maakohtus. Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamisnõue on esitatud tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu sellekohaseid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
22.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.