Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 2. september 2025, Tartu 3-23-2682 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja viisataotlus sisuliselt läbi ning 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 tühistamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 täitmine kohtumenetluse ajal.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 40 eurot A.A. pangakontole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks vaadata kaebaja 17. oktoobri 2023. a viisataotlus sisuliselt läbi ja tühistada PPA 18. juuli 2025. a ettekirjutus nr 1052289802. Ettekirjutuse kohaselt pidi kaebaja lahkuma Eesti Vabariigist seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 25. juulil 2025 ning sissesõidukeeld jäeti humaansetel kaalutlustel kohaldamata. PPA keeldus kaebaja pikaajalise viisa andmise taotluse vastuvõtmisest, kuna kaebaja Eestis viibimise aluseks on kohtumäärusest tulenev õiguskaitse, mis ei ole aluseks Eestis siseriiklikult viisa taotlemiseks. Kaebajal on eluline huvi
ja soov pikendada Narva Kreenholmi Koolis õpingute jätkamisega seotud D-liiki viisat, mille kehtivusaeg lõppes 23. oktoobril 2023.
2.Kaebaja esitas 10. juulil 2025 ja 21. juulil 2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlused, paludes peatada vaidlustatud 18. juuli 2025. a ettekirjutuse kehtivus ja täitmine ning keelata kaebaja väljasaatmine kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja viibib Eesti Vabariigis esialgse õiguskaitse korras Tartu Halduskohtu 22. juuli 2022. a määruse haldusasjas nr xxx alusel, kuid Tartu Halduskohtu 13. juuni 2025. a otsuse jõustumisel kaotas esialgne õiguskaitse selles asjas kehtivuse ja PPA tegi uue ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks. Kaebajal on vaja õigust esitada taotlusi riigiasutustele. Kui kaebaja lahkub Eestist, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda võimatuks. Kaebaja on 15-aastane ja tal puuduvad Venemaal elu- ja koolikoht ning sugulased. Kaebaja ema elab Eestis Schengeni viisa alusel. Eestis saab kaebaja toetust isa surma tõttu.
3.Tartu Halduskohus kohaldas 15. juuli 2025. a määrusega esialgset õiguskaitset ajutiselt ja keelas kaebaja väljasaatmise Eesti Vabariigist 30 päevaks, s.t kuni 13. augustini 2025. Tartu Halduskohus kohaldas 21. juuli 2025. a määrusega esialgset õiguskaitset ajutiselt ning peatas PPA 18. juuli 2025. a ettekirjutuse täitmise 30 päevaks, s.o 19. augustini 2025 (kaasa arvatud).
4.12. augusti 2025. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebaja 10. juuli 2025. a ja 21. juuli 2025. a taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 3 alusel ning tühistas asjas kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse alates 18. augustist 2025. Halduskohus leidis, et kuna asja menetleva kohtuniku puhkusel viibimise tõttu kohaldas teda asendav kohtunik asjas esialgset õiguskaitset vältimaks kaebaja kohest riigist väljasaatmist, ei ole halduskohus hinnanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluste põhjendatust ja sellest tulenevalt teeb kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluste osas uue põhjendustega määruse. Kohtule ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Viisa annab riigis ajutise viibimisaluse ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma. Kaebaja soov jätkata õpinguid Eesti õppeasutuses on mõistetav, kuid ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust viibida Eestis C-viisa alusel pikaajaliselt ja katkematult. Kuna kaebaja emal on kehtiv Schengeni viisa, mille alusel ta võib Eestis viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul, tuleb ka kaebaja emal vahepeal pikemaks perioodiks naasta kodakondsusriiki. Kaebaja emal tuli tagada, et neil oleks kaebajaga Venemaal olemas ka elukoht. Kaebaja ei ole kohtule põhistanud, millisel alusel lõpetatakse kaebajale määratud sotsiaaltoetuste maksmine juhul, kui kaebaja ajutiselt Eestist lahkub. Kaebaja õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures on kaitstud seeläbi, et kaebajal on nii seaduslik kui volitatud esindaja, kelle kaudu on tal võimalik oma seisukohti kohtule esitada. Halduskohtu hinnangul puudub selliste kahjulike ja hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumise oht, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja Eesti Vabariigist väljasaatmise keelamist. Halduskohus ei pea kaebust kohustamisnõude osas perspektiivseks. Välismaalaste seaduse (VMS) § 911 lg 1 kohaselt võib PPA-s pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt VMS § 43 lg 1 p-des 1-4 ja 6-10 nimetatud alusel. Kaebaja ühelgi nimetatud alusel Eestis ei viibinud. Kaebaja sai ja saab siiani esitada pikaajalise viisa taotluse välisesinduses.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ja kohaldada viivitamatult esialgne õiguskaitse kaebaja väljasaatmise keelu ja PPA 18. juuli 2025. a ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni käesoleva kohtuasja kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja hinnangul tekitab halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus menetlusliku kaose, kuna 2
kumbagi halduskohtu 15. juuli 2025. a või 21. juuli 2025. a määrustest ei ole vaidlustatud. Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus on vastuolus halduskohtu 21. juuli 2025. a määruse p-dega 12 ja 13 ning on seetõttu õigusvastane. Kaebaja vaidlustab kaebaja taaskordse viisa taotluse vastuvõtmisest keeldumist, mitte viisa andmisest keeldumist. Seetõttu on ekslikud halduskohtu järeldused nagu kaebaja taotleks esialgse õiguskaitse rakendamist õpingute jätkamiseks. Kaebaja taotlus peatada Eesti riigist lahkumise ettekirjutuse täitmine puudutab käesoleva kohtumenetluse tagamist ja võimalikku positiivset kohtuotsust. Kaebaja soovib saada D-liiki viisat. Kaebaja Eestist väljasaatmisel langeb ära ainus asjaolu, mille alusel on kaebajal õigust esitada taotlust taaskordse viisa saamiseks just Eesti Vabariigi territooriumil. On üldteada, et kui isik ei viibi Eestis, saab ta viisat taotleda üksnes läbi Eesti Vabariigi välisesinduste. Seetõttu lõpetatakse kohtumenetlus käesolevas asjas, kuna kaebuse eesmärke ei ole enam võimalik saavutada. 15-aastase kaebaja Eestist väljasaatmisel toimuks perekonna kunstlik ja tahtlik lahutamine, kuna kaebaja ema ja vanem õde elavad Eestis. Kaebaja jääks üksi riiki, kus tal ei ole ühtegi lähisugulast, isiklikku eluruumi ega pangakontot. Tema isa surma tõttu makstav toetus kantakse kaebaja ema pangakontole.
6.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et kaebaja soov esialgse õiguskaitse saamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja viibib Eestis seadusliku aluseta alates 24. oktoobrist 2023. Kaebaja ema peab samuti lahkuma Eesti riigist, kui tema viisapäevad saavad kasutatud ja tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks. Kuna kaebaja on alaealine, pidi tema ema kandma nii Eestis kui ka muus riigis viibimisega seonduvaid kulusid. Eelnevat arvestades ei jää kaebaja riiki üksi, ilma elukohata ja rahalise toetuseta. Esialgse õiguskaitse määrus ei ole Eestis viibimise seaduslikuks aluseks VMS § 43 mõttes. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saab kaebaja vaid Eestis viibida, aga tal puuduvad seaduslikul alusel viibiva isiku õigused (nt töötaja ja õppida). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tuleb kaebajal lahkuda Eestist oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid kohtuvaidlus saab jätkuda, kuna kaebajal on lepinguline esindaja. Seega ei kaasne esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega raskeid tagajärgi ning kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus põhjendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist sellega, et puudub selliste kahjulike ja hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumise oht, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja Eesti Vabariigist väljasaatmise keelamist. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.
8.Halduskohus selgitas põhjendatult, et viisa alusel Eestis viibides ei saa isik asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras, nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev ja ei saa isikus tekitada ka lootust, et ta saaks ajutise viibimisaluse vahetatud pikaajalise vastu. See tõdemus ei saa viia aga järelduseni, et kaebajal puuduks esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on lubatav, et vältida olukorda, kus ka kaebuse rahuldamise korral oleks isikul võimatu või ebamõistlikult keeruline saavutada õiguslikku eesmärki, millega seoses ta kohtusse pöördus. Halduskohus leidis, et olukorras, kus viisa kehtivusaja möödumisel on isikul kohustus naasta 3
oma kodakondsusjärgsesse riiki, ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust viibida C-viisa alusel Eestis pikaajaliselt ja katkematult. C-viisa annab õiguse viibida Schengeni alal 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul. Sarnane viisa on ka kaebaja emal. Seega pidi ema arvestama vajadusega viibida periooditi Venemaal ning vastavalt tagama endale ja kaebajale selleks elukoha.
10.Praeguses asjas on kaebaja nõudeks kohustada PPA-d vaatama sisuliselt läbi kaebaja viisataotlus ning tühistada 18. juuli 2025. a lahkumisettekirjutus nr 1052289802. Seega kaitseb kaebaja nii õigust õiguspärasele menetlusele kui ka õigust viibida Eestis. Kuigi võib nõustuda, et viisataotluse sisuline läbivaatamine ei ole takistatud ka juhul, kui kaebaja ei viibi Eestis, on kohtupraktikas siiski peetud võimalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset ka viisa taotlemisega seotud vaidluse korral. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks kaebaja soov olla oma õigusvaidluse lahendamise juures ja mitte lahkuda riigist enne viisataotluse lahendamist ei ole piisav esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks ka praegusel juhul. Sobivaks õiguskaitseabinõuks on keelata kaebaja Eestist väljasaatmine vaidluse lahendamise ajaks, s.t peatada Politsei- ja Piirivalveameti 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 täitmine.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seoses asjaolude hindamisel ja huvide kaalumisel ei saa mööda vaadata kaebaja senisest elukorraldusest ega põhjusest, miks vastustaja jättis kaebaja viisataotluse läbi vaatamata.
12.Viisataotluse läbivaatamata jätmise põhjendusena toob vastustaja esile selle, et viisataotluse esitamise ajal puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ja seetõttu ei olnud lubatav viisataotluse esitamine PPA-le (VMS § 911 lg 1). Tartu Halduskohtu 13. juuni 2025. a jõustunud kohtuotsusest asjas nr xxx nähtub aga, et vastustaja ebaseaduslikult tunnistas kaebaja ja tema ema viisad kehtetuks ja võttis seega kaebajalt Eestis viibimise õigusliku aluse. Halduskohus tühistas PPA otsuse kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise kohta. Praeguse vaidluse tingis seega kaebaja uue viisataotluse läbivaatamata jätmine olukorras, kus kaebaja oli kaotanud viisa alusel Schengeni alal viibimise õiguse vastustaja õigusvastase haldusakti andmise tõttu, mis nüüdseks on tühistatud.
13.Riigikohus on haldusakti tühistamise kohta selgitanud, et haldusakti tühistamine tähendab haldusakti tunnistamist kehtetuks algusest peale, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. See ei muuda seni kehtinud haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Kuni tühistamisotsuse tegemiseni peab adressaat haldusakti täitma (HMS § 60 lg 2). Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ja kehtivast regulatsioonist ka varasema perioodi osas tagasi täita.1 Kaebuse lahendamiseks peab halduskohus seega muu hulgas hindama, kas viisataotluse läbivaatamata jätmine oli õigustatud viibimisaluse puudumise tõttu ning ka seda, kas haldusasjas nr xxx kohtuotsuse jõustumise järel muutunud olukorras oleks vastustaja pidanud menetluse uuendama ja kaebaja viisataotluse läbi vaatama. Isegi, kui viisataotluse läbivaatamata jätmise ajal oli vastustaja õigustatud tuginema otsusele, millega tunnistati kehtetuks kaebaja varasem viisa, siis käeoleval ajal ei saa vastustaja otsuse kehtivusele enam tugineda. Seetõttu ei saa pidada kaebust sedavõrd perspektiivituks, et see iseenesest õigustaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
14.Kohtuasja materjalidest ilmneb, et vaatamata Vene Föderatsiooni kodakondsusele on kaebaja olnud Eestiga seotud pikka aega. Kaebaja kinnitusel, millele vastustaja ei ole vastu vaielnud, on kaebaja alates 2016. aastast saanud viisa vähemalt neljal korral (dtl 19). Kaebaja on õppinud Narva Kreenholmi koolis (dtl 26) ja olnud seotud Narva Iluuisutamisklubiga „Pääsuke“. Vaidlust ei ole selles, et Narvas elavad õiguslikul alusel kaebaja kaks vanemat õde ning kaebaja ema on avaldanud, et on võõrandanud nende elukohaks olnud korteri Vene 1
Vt RKHK 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15 (p 18 ja seal viidatud praktika).
4
Föderatsioonis ja soovib samuti jääda tütrega Eestisse. Ringkonnakohtu hinnangul on seega tõendatud, et kaebaja väljasaatmine Vene Föderatsiooni tingib olulisi muudatusi kaebaja igapäevases elukorralduses. Olukorras, kus tal puudub elamisluba Eestisse elama asumiseks, pidi kaebaja ema arvestama võimalusega, et ta ei saa Eestisse jääda ja peab ühes kaebajaga tagasi pöörduma Vene Föderatsiooni. Ringkonnakohus kahtleb aga selles, kas selle võimalusega arvestamata jätmist saab ette heita alaealisele kaebajale ja arvestada seda asjaolu huvide kaalumisel kaebaja kahjuks. Vastustaja ei väida, et väljaspool Eestis viibimise õigusliku alusega seotud vaidlusi oleks kaebaja rikkunud Eesti õiguskorda, ohustaks riigi julgeolekut või esineks muul põhjusel kaalukas avalik huvi, et kaebaja ei viibiks Eesti Vabariigi territooriumil. Ka ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja viibimine Eestis ilmselt vastuolus kaaluka avaliku huviga. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus kaebaja huvi viibida Eestis praegusel ajal kaalukamaks avalikust huvist, et kaebaja võimalikult kiiresti lahkuks Eestist.
15.Kokkuvõttes saab jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ning kaalukat huvi, et kaebaja saaks viibida vaidluse lahendamise ajal Eestis Vabariigis ega peaks selle aja jooksul sundkorras muutma oma elukorraldust. Samas ei ole takistatud kaebaja lahkumine Vene Föderatsiooni, kui see kaebaja ja tema seadusliku esindaja hinnangul on siiski otstarbekam kaebaja hariduse omandamise jätkamiseks või muul põhjusel. Määruskaebus tuleb rahuldada ja kohaldada esialgset õiguskaitset vastavalt kaebaja taotlusele peatades Politsei- ja Piirivalveameti 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 täitmine kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui halduskohus leiab, et kaebus on põhjendatud, siis kohtuotsuse tegemisel on asjakohane kaaluda, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik ja põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine pikemaks perioodiks, näiteks kuni kohtuotsuse täitmiseni.
16.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 alusel ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamise eest. Kaebaja esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse peale on seega riigilõivuvaba. Kuna kaebaja vaidlustas halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmist, kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse seaduslikkust ning kaebajal puudus vajadus esitada ringkonnakohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kuna kaebajal ei olnud kohustust tasuda riigilõivu määruskaebuse esitamisel, tagastab ringkonnakohus enam tasutud riigilõivu summas 40 eurot A.A. pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.