t
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 2. september 2025, Tartu 3-23-2682 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja viisataotlus sisuliselt läbi ning 18. juuli 2025. a ettekirjutuse nr 1052289802 tühistamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
Määrus on lõplik.
ja soov pikendada Narva Kreenholmi Koolis õpingute jätkamisega seotud D-liiki viisat, mille kehtivusaeg lõppes 23. oktoobril 2023.
kumbagi halduskohtu 15. juuli 2025. a või 21. juuli 2025. a määrustest ei ole vaidlustatud. Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus on vastuolus halduskohtu 21. juuli 2025. a määruse p-dega 12 ja 13 ning on seetõttu õigusvastane. Kaebaja vaidlustab kaebaja taaskordse viisa taotluse vastuvõtmisest keeldumist, mitte viisa andmisest keeldumist. Seetõttu on ekslikud halduskohtu järeldused nagu kaebaja taotleks esialgse õiguskaitse rakendamist õpingute jätkamiseks. Kaebaja taotlus peatada Eesti riigist lahkumise ettekirjutuse täitmine puudutab käesoleva kohtumenetluse tagamist ja võimalikku positiivset kohtuotsust. Kaebaja soovib saada D-liiki viisat. Kaebaja Eestist väljasaatmisel langeb ära ainus asjaolu, mille alusel on kaebajal õigust esitada taotlust taaskordse viisa saamiseks just Eesti Vabariigi territooriumil. On üldteada, et kui isik ei viibi Eestis, saab ta viisat taotleda üksnes läbi Eesti Vabariigi välisesinduste. Seetõttu lõpetatakse kohtumenetlus käesolevas asjas, kuna kaebuse eesmärke ei ole enam võimalik saavutada. 15-aastase kaebaja Eestist väljasaatmisel toimuks perekonna kunstlik ja tahtlik lahutamine, kuna kaebaja ema ja vanem õde elavad Eestis. Kaebaja jääks üksi riiki, kus tal ei ole ühtegi lähisugulast, isiklikku eluruumi ega pangakontot. Tema isa surma tõttu makstav toetus kantakse kaebaja ema pangakontole.
oma kodakondsusjärgsesse riiki, ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust viibida C-viisa alusel Eestis pikaajaliselt ja katkematult. C-viisa annab õiguse viibida Schengeni alal 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul. Sarnane viisa on ka kaebaja emal. Seega pidi ema arvestama vajadusega viibida periooditi Venemaal ning vastavalt tagama endale ja kaebajale selleks elukoha.
Vt RKHK 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15 (p 18 ja seal viidatud praktika).
Föderatsioonis ja soovib samuti jääda tütrega Eestisse. Ringkonnakohtu hinnangul on seega tõendatud, et kaebaja väljasaatmine Vene Föderatsiooni tingib olulisi muudatusi kaebaja igapäevases elukorralduses. Olukorras, kus tal puudub elamisluba Eestisse elama asumiseks, pidi kaebaja ema arvestama võimalusega, et ta ei saa Eestisse jääda ja peab ühes kaebajaga tagasi pöörduma Vene Föderatsiooni. Ringkonnakohus kahtleb aga selles, kas selle võimalusega arvestamata jätmist saab ette heita alaealisele kaebajale ja arvestada seda asjaolu huvide kaalumisel kaebaja kahjuks. Vastustaja ei väida, et väljaspool Eestis viibimise õigusliku alusega seotud vaidlusi oleks kaebaja rikkunud Eesti õiguskorda, ohustaks riigi julgeolekut või esineks muul põhjusel kaalukas avalik huvi, et kaebaja ei viibiks Eesti Vabariigi territooriumil. Ka ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja viibimine Eestis ilmselt vastuolus kaaluka avaliku huviga. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus kaebaja huvi viibida Eestis praegusel ajal kaalukamaks avalikust huvist, et kaebaja võimalikult kiiresti lahkuks Eestist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.