Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
29.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1411
Haldusasi
OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – OÜ Orbital Tallinn Kaebaja II – Osaühing Probus Kaebaja III – Pähklimäe Logistika OÜ Kaebaja IV – OÜ Kapitel Logistics Kaebaja V – East Capital Park Rae OÜ Kaebaja VI – OÜ Vintselle Kaebajate I, II ja VI esindaja Tuulikki Laesson Kaebajate III, IV ja V esindaja vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.07.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.08.2025 vastuse lisa digitaalse toimiku lehekülgedel 256-260.
2.Jätta OÜ Orbital Tallinn, Osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1411 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldusega nr 211 algatati Elering AS taotlusel planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 1 alusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena ja Tallinna ning Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse tagamise tarbeks Tallinna piirkonda kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel (korralduse nr 211 p 2). Korralduse nr 211 kohaselt planeeritakse koos elektriühendusega eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Korralduse nr 211 p 3 kohaselt asub planeeringuala Harju maakonnas Saku vallas, Kiili vallas, Rae vallas ja Raasiku vallas, planeeringuala suuruseks on ligikaudu 64,71 km2 ning selle asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. Korralduse nr 211 p 4 kohaselt korraldab riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH-d Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
2.OÜ Orbital Tallinn, osaühing Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle (kaebajad) esitasid 18.11.2024 Regionaalja Põllumajandusministeeriumile pöördumise „Taotlused ja ettepanekud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga seoses“. Pöördumise kohaselt on vaja laiendada eriplaneeringu ala selleks, et eriplaneeringu menetluses oleks võimalik kaaluda täiendavaid alajaama ja 330 kV kõrgepingeõhuliini asukohti ning kavandada õhuliini asemel maakaabel.
3.Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus 27.11.2024 kohtumine 18.11.2024 pöördumise esitanud isikute, Elering AS-i ja ministeeriumi esindajate vahel. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja nõustus, et algatatud riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb analüüsida erinevaid asukohti kavandatavale alajaamale ja liinikoridoridele. Samas tõi ministeerium välja, et planeeringuala määrati algatamisel, lähtudes eelnevalt koostatud ruumianalüüsist, mis tõi välja võimalikud asukoha alternatiivid.
4.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas 17.12.2024 kirjas, et koostatava riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke tehnilise kirjelduse töö eesmärki kirjeldavas peatükis on välja toodud nõue vajadusel töötada välja trassikoridoride alternatiive ka väljaspool algatamisaegset planeeringuala. Maakaabli rajamist õhuliini asemel kaalutakse antud planeeringus juhul, kui on välistatud kõik võimalused kõrgepinge õhuliini rajamiseks.
5.Kaebajad esitasid 13.03.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Tallinna ja Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse tagamise tarbeks uue 330 kV elektriõhuliini ja seda teenindava 330 kV võimsusega alajaama ehitamiseks alternatiivses asukohas. Taotlusega hõlmatud alternatiivne asukoht paikneb väljaspool korralduse nr 211 lisas toodud planeeringuala. Alternatiivselt taotlesid kaebajad algatatud riigi eriplaneeringu lisa muutmist ning planeeringuala laiendamist selliselt, et see hõlmaks taotluse lisas 1 näidatud planeeringuala.
2(7)
3-25-1411
6.MKM jättis 10.04.2025 vastusega nr 13-3/1176-2 kaebajate riigi eriplaneeringu algatamise taotluse läbi vaatamata. MKM leidis, et alternatiivselt taotletud planeeringuala laiendamise ettepanek on asjakohane ja muutis kaardirakenduses planeeringuala, kuid planeeringuala muutmine kaardirakenduses asjakohase Vabariigi Valitsuse otsuseta ei ole kaebajate hinnangul õiguslikult siduv ega õiguspärane.
7.Kaebajad esitasid 23.04.2025 MKM-le täiendava pöördumise ning palusid selgitusi, miks ei arvestatud nende planeeringuala laiendamise ettepanekuid täies ulatuses; millal muudetakse korraldust nr 211 planeeringuala laienduse osas ning taotlesid, et neile kuuluvad kinnistud arvataks riigi eriplaneeringu planeeringualast välja, sest need on hõlmatud kehtivate detailplaneeringutega (DP), kuid nende alade arendamine on pärsitud, kui samal alal on koostamisel riigi eriplaneering.
8.MKM teatas 07.05.2025 kirjas nr 13-3/1697-2, et antud lahendus osutus Elering AS-i poolsel modelleerimisel kõige efektiivsemaks; riigi eriplaneeringu teises etapis koostatakse vastavalt lähteseisukohtadele ja lähteülesannetele trassialternatiivid, kus otsitakse kõrgepingeliinidele parimat asukohta kogu planeeringuala kohalike omavalitsusüksuste territooriumide ulatuses.
9.Kaebajad esitasid 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele kaebajate 13.03.2025 riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsustuse tegemiseks või alternatiivselt kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele ettepanek 31.10.2024 korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks ning riigi eriplaneeringu ala laiendamiseks kaebajate 13.03.2025 riigi eriplaneeringu algatamise taotluses esitatud ala võrra. Sisuliselt keeldus MKM 10.04.2025 vastusega kaebajate taotluse alusel Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamiseks ettepaneku tegemisest. Kaebajate 13.03.2025 taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus lõppes MKM-i 10.04.2025 vastusega. 10.04.2025 vastus rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. PlanS regulatsioonist nähtub, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse võib esitada igaüks. Sellele viitab PlanS § 28 lg 4. MKM on õigusvastaselt jätnud kaebajate taotluse läbi vaatamata. Elering AS-i ei saa samastada riigiga. Tegevusala litsentseerimine ei ole nõutav eriplaneeringu algatamise taotluse esitamiseks ning selleks, et isikut oleks võimalik käsitada huvitatud isikuna, ei pea isikul olema ka võrguteenuse osutamise tegevusluba. Kaebajad kinnitasid 13.03.2025 taotluses, et on valmis vajadusel kandma oma taotluse lisas 1 näidatud planeeringualal planeeringu koostamisest huvitatud isikuna planeeringu koostamise ja tellimise ning KSH kulud. Vastustaja ei ole kaebajatele teinud etteheiteid selle osas, et kaebajate taotlus ei vasta nõuetele. Seega tuli PlanS § 28 lg 3 kohaselt teha kaebajate taotluse kohta riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsus. Selle asemel jättis vastustaja kaebajate taotluse õigusvastaselt läbi vaatamata. Vastustaja on ebaõigesti jätnud kaebajate esitatud planeeringuala laiendamise ettepaneku arvestamata. Kaebajatel on õigus, et nende taotlust menetletakse õiguspäraselt.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 02.07.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajad ei ole esitanud samasisulist riigi eriplaneeringu algatamise taotlust MKM-le PlanS § 28 lg 4 tähenduses. Vastavalt PlanS § 28 lg-le 4 teavitab planeeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 3(7)
3-25-1411 veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Tulenevalt PlanS § 28 lg-st 41 ei ole PlanS § 28 lg-s 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul. Jättes kõrvale küsimuse, kas Elering AS-i poolt taotluse esitamine vabastab MKM-i kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teate avaldamise kohustusest, ei saaks ka teate avaldamise kohustuse täitmisel käsitada kaebajate taotlust Elering AS-i esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlusega samasisulise taotlusena. Seda seetõttu, et kaebajad ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikud, st juriidilised isikud, kes soovivad riigi eriplaneeringut ellu viia, erinevalt Elering AS-st. Kaebajad on küll õigesti märkinud, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust ei ole PlanS-s piiratud, kuid see ei tähenda, et selle võib esitada ka isik, kes ei ole planeeringu koostamisest huvitatud. See järeldub näiteks PlanS § 28 lg 2 p-st 3, mille kohaselt riigi eriplaneeringut ja KSH hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja – osapool, kes soovib kavandatavat tegevust ellu viia või planeeringuga antavate õiguste kaudu maa väärtust tõsta, nt planeeritava maa-ala omanik (Ruumilise planeerimise roheline raamat. 2020. Rahandusministeerium, lk 8). Seetõttu on MKM oma 10.04.2025 kirjas nr 13-3/1176-2 õigesti märkinud, et elektri põhivõrgu teenuse osutamine on litsentseeritav tegevus (elektrituruseaduse (ELTS) § 22 lg 4, § 66 lg 1); Eesti Vabariigis on selleks ettevõtjaks AS Elering, mistõttu saab põhivõrgu arendamisel ainsaks huvitatud isikuks olla AS Elering; ning eeltoodud põhjusel loeti AS Elering esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigi poolt esitatuks (PlanS § 28 lg 4 1). Seega puudus kaebajatel PlanS § 28 lg-st 4 tulenevalt subjektiivne õigus riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamiseks. Arvestades asjaolu, et PlanS § 28 lg 4 ei kohaldu kaebajate suhtes, puudub kaebajatel ka subjektiivne õigus nõuda MKM-i kohustamist edastama nende esitatud 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele või tegema ettepaneku korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks. MKM on õigesti käsitanud kaebajate 13.03.2025 taotlust kui ettepanekut, mis on esitatud planeerimismenetluse raames ning kaasanud kaebajad ka planeerimismenetlusse PlanS § 31 lg 2 alusel. MKM-i 10.04.2025 kiri on menetlustoiming. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selliste asjaoludega tegemist ei ole. Kaebajad saavad oma õigusi vajadusel kaitsta planeerimismenetluses (vt PlanS § 54). Ka juhul, kui käsitada MKM-i 10.04.2025 kirja haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebajad leiavad, et neil on õigus õiguspärasele menetlusele. Kaebajate 13.03.2025 pöördumisele on vastatud ning jäetud see läbi vaatamata, kuivõrd riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust kaebajatel ei olnud. Kuigi vastustaja ei ole taotluse läbi vaatamata jätmise õiguslikku alust märkinud, on ilmne, et taotlust ei olnud võimalik sisuliselt lahendada, tingituna selles esinenud puudusest, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p-le 2 tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Tulenevalt HMS § 15 lg 3 viimasest lausest, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Praegusel juhul on haldusorgan tõlgendanud kaebajate taotlust eesmärgipäraselt ning lahendanud selle planeerimismenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline ning kaitstav õiguse riive väheintensiivne.
4(7)
3-25-1411
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebajad paluvad 10.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Kaebajad on planeeringu koostamisest huvitatud isikud. Kaebajad on esitanud 13.03.2025 vastustajale riigi eriplaneeringu algatamise taotluse. Vastustaja keeldus kaebajate taotluse alusel Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemisest, lõpetades kaebajate taotluse esitamisega alanud haldusmenetluse (HMS § 45 lg 1 p 1) juba enne sisulise otsuse tegemist. Seega lõppes kaebajate taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus vastustaja 10.04.2025 vastusega (HMS § 43 lg 1 p 3). Kaebajatel on õigus nende taotluse suhtes läbi viidud haldusmenetluse kohtulikule kontrollile, sest vastustaja 10.04.2025 vastus rikub kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi (HKMS § 44 lg 1). Vastustaja keeldumise tõttu ei ole kaebajatel võimalik saavutada seda, et Vabariigi Valitsus otsustaks, kas algatada nende taotluse alusel riigi eriplaneering või mitte. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigus on igaühel. Riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on isik, kes on esitanud riigi eriplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Kaebajad on 13.03.2025 taotluses kinnitanud, et on valmis vajadusel kandma oma taotluse lisas 1 näidatud planeeringualal planeeringu koostamisest huvitatud isikuna planeeringu koostamise tellimise ja KSH kulud. Halduskohtu viidatud Ruumilise planeerimise rohelisele raamatu definitsioon toetab kaebajate väidet, et planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja. Seega, taotluse esitamisega riigi eriplaneeringu algatamiseks muutusid kaebajad planeeringu koostamisest huvitatud isikuteks. Riigikohus on 18.01.2019 otsuses nr 5-18-4 (p 54) selgitanud, et riigi eriplaneeringu objektiks olev ehitis võib ühtlasi teenida ka planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve. See tähendab, et riigi eriplaneeringu objektiks olev ehitis ei pea teenima planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve. Samast lahendist saab järeldada, et riigi eriplaneeringu algatamise eeldused on täidetud, kui täidetud on PlanS § 27 lg-tes 1˗3 toodud tingimused ja planeeringu koostamisest huvitatud isik kannab lepingu alusel riigi eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise kulud. PlanS ei sätesta, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigus on vaid isikutel, kellel on litsentseeritavate tegevuste puhul olemas tegevusluba. Samuti on halduskohus ebaõigesti leidnud, nagu saaks seetõttu lugeda Elering AS-i riigiks PlanS § 28 lg 41 mõttes. Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, Elering AS on aga eraõiguslik juriidiline isik. Asjaolu, et Elering AS on riigile kuuluv äriühing või tema tegevusala on litsentseeritav tegevus, mille õigus on Eesti Vabariigis vaid Elering AS-l, seda ei muuda. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus ning et vastustaja on kaebajate 13.03.2025 taotlust käsitanud õigesti kui Elering AS-i taotluse alusel algatatud riigi eriplaneeringu menetluses tehtud ettepanekut. Samuti on halduskohus ebaõigesti leidnud, et isegi juhul, kui käsitada vastustaja 10.04.2025 kirja haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Halduskohus on ka selle normi sisustamisel lähtunud ebaõigest PlanS tõlgendusest, et kaebajatel ei olnud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust.
12.MKM palub 01.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustajale jääb kaebajate nõue arusaamatuks. Seda eriti olukorras, kus MKM on kaebajate taotluse lahendanud. MKM on ka kaebajatele selgitanud, et õigusloome protsess võib võtta aega. Kaebajatele on eelnõu koostamisest ja selle kooskõlastamisest teatatud 12.05.2025 ehk sama päeva hommikul, mil kaebus on esitatud. 5(7)
3-25-1411 MKM nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. MKM jättis kaebajate 13.03.2025 taotluse esimese nõude (riigi eriplaneeringu algatamise taotlus) läbi vaatamata, kuid rahuldas teise alternatiivse nõude. Seega on kaebajate taotlus lahendatud, kuivõrd riigi eriplaneeringu ala on laiendatud kaebajate taotluse alusel. MKM-i 10.04.2025 vastusest nähtub selgelt, et kaebajad kaasatakse planeerimismenetlusse (riigi eriplaneeringu koostamisse) ja neid hoitakse menetlusega kursis. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive on otsitud ja hüpoteetiline. Kaebusest selgub, et kaebajate mure on seotud kehtivate DP-dega. Riigi eriplaneeringu algatamine tähistab planeerimismenetluse algust, mille eesmärk on kaaluda erinevaid alternatiive ning leida kõiki asjaolusid arvestades kõige sobivam lahendus. Sellises menetluse etapis ei ole võimalik ette näha lõplikku lahendust ega selle ulatust, mistõttu ei saa õiguspäraselt piirata kehtiva ehitusõiguse realiseerimist enne, kui riigi eriplaneering on kehtestatud ja selle õiguslikud tagajärjed on selged. Õiguste piiramine enne riigi eriplaneeringu kehtestamist ei oleks kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõtte ega PlanS eesmärgiga. Kaebajad on kaasatud planeerimismenetlusse ja riigi eriplaneeringu koostamisel arvestatakse ka kehtivaid DP-sid. MKM on kaebajatele 12.05.2025 selgitanud, et „MKM on otsustanud minna selle asjaga uuesti Valitsusse, et algatamisotsus planeeringuala osas ära muuta (ehk laiendada vastavalt teie ettepanekule). Peame mõned menetlustoimingud uuesti läbi käima: ette valmistama vastava eelnõu, saatma ta eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile, kaasates ka lisanduvaid KOV-e, jne – aga loodetavasti ei võta kogu see protsess liiga kaua ja saame 1-1,5 kuuga tehtud.“ Samuti nähtub MKM kinnitusest kaebaja 30.06.2025 päringule, et eelnõu on majasisesel kooskõlastusel. Seega on kaebajate üks alternatiivsetest taotlustest lahendatud kaebajatele positiivselt, mistõttu jääb kaebusega saavutatav eesmärk küsitavaks. Kaebajatega jäi kokkulepe, et MKM muudab planeeringuala – vastav Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu on läbinud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamise menetluse. Kuna ettepanekuid eelnõu muutmiseks infosüsteemist ei nähtu, saab eelnõuga edasi liikuda. Määruskaebuse esitamise ajal oli eelnõu kooskõlastamisel infosüsteemis, mis tähendab, et kaebuse tagastamine on võimalik ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Lisaks eelnõu menetlusele on planeerimismenetluses sõlmimisel avaliku riigihanke nr 288062 tulemusena sõlmitav leping riigi eriplaneeringu koostamiseks (toimub pakkumuste hindamine). Hanke tehnilist kirjeldust on lähtuvalt kaebajate 13.03.2025 taotlusest muudetud ja lähtuda tuleb laiendatud planeeringualast. Hanke tehnilisse kirjeldusse on lisatud ka see, et alternatiivide koostamisel tuleb alal kehtivaid DP-sid analüüsida ja mõjusid nende realiseerimisele või realiseeritavusele hinnata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.MKM on koos määruskaebuse vastusega esitanud MKM-i e-kirjavahetuse kaebajatega (digitaalse toimiku leheküljed 256˗260). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3).
14.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 02.07.2025 määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vastutaja kohustamist edastada nende 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele otsustuse tegemiseks. Riigi eriplaneeringu eesmärk ei ole üksikisikute huvide kaitse (PlanS § 27 lg 1). Riigi eriplaneeringut ei kehtestata kaebajate kaitseks, vaid avalikes huvides. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebajate 13.03.2025 taotlust ei saa käsitada PlanS § 28 lg 4 tähenduses samasisulise taotlusena riigi eriplaneeringu algatamiseks. Planeeringu 6(7)
3-25-1411 koostamisest huvitatud isikuks saab olla isik, kes on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja ning kes soovib riigi eriplaneeringuga kavandatavat tegevust ellu viia. Üksnes riigi eriplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitamine (ning valmisolek kanda planeeringu ja KSH koostamisega kaasnevad kulud) ei muuda kaebajaid planeeringu koostamisest huvitatud isikuteks. Kaebajate huvi ei ole eriplaneeringuga kavandatavat tegevust ellu viia, vaid vältida eriplaneeringu ala kattumist neile kuuluvate kinnistutega.
16.Kaebajad taotlesid riigi eriplaneeringu algatamist Tallinna ning Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse tagamise tarbeks uue 330 kV elektriõhuliini ja uue 330 kV alajaama ehitamiseks Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldusega nr 211 algatatud riigi eriplaneeringu alternatiivses asukohas. Ettevõtjal peab võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu olema tegevusluba (ELTS § 22 lg 1 p 3) ning võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale (ELTS § 22 lg 4). Eesti Vabariigis on selliseks ettevõtjaks Elering AS. ELTS § 66 lg-st 1 tulenev võrgu arenduskohustus on seega põhivõrguettevõtjana üksnes Elering AS-l, kes saab põhivõrgu arendamisel olla ainsaks huvitatud isikuks. Seega ei kohaldu PlanS § 28 lg 4 kaebajate suhtes ning kaebajaid ei saa pidada planeeringu koostamisest huvitatud isikuteks, kes soovivad riigi eriplaneeringut ellu viia.
17.Kaebajad saavad oma huve kaitsta eriplaneeringu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on MKM õigesti käsitanud kaebajate taotlust planeerimismenetluse raames esitatud ettepanekuna. MKM-i 10.04.2025 vastusest nähtub, et kaebajad on kaasatud planeerimismenetlusse PlanS § 31 lg 2 alusel ning neid hoitakse menetlusega kursis. Seega on kaebajatel võimalus planeerimismenetluse erinevates etappides avaldada oma arvamust ning teha vajadusel ettepanekuid planeeringulahenduse osas. Vastustaja vastuse lisana esitatud kirjavahetusest nähtub lisaks, et kaebajate ettepanekut arvestav planeeringuala laiendav Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu on praeguseks läbinud eelnõude infosüsteemis kooskõlastuse etapi ning vastustaja on kinnitanud, et eelnõuga saab edasi liikuda. Vastustaja on määruskaebuse vastuses kinnitanud, et riigi eriplaneeringu koostamisel arvestatakse ka kehtivaid DP-sid.
18.Halduskohus on õigesti selgitanud, et MKM 10.04.2025 vastus on menetlustoiming (HKMS § 45 lg 3). Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 5). Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on kohtupraktika järgi lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (vt nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 33-1-64-11, p 9). Praegusel juhul selliste aluste esinemist ei nähtu. Kaebajad saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades menetluse lõpptulemust – riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust (PlanS § 54).
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.07.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.