lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1411/3

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1411/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Ettepanekud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu menetluses
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-10
Vastus pöördumisele
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Väljaminev kiri · 2026-04-29
Taotlused ja ettepanekud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga seoses
Riigi Tugiteenuste Keskus · Sissetulev kiri · 2024-11-20
Ühispöördumine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2025-04-24
Taotlus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2025-03-14

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PlanS § 28 lg 2, 4ELTS § 22 lg 4TeatamiskohustusHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45Kaebeõiguse piirangudHMS § 14 lg 6TaotlusHMS § 15 lg 3Puudused taotlusesPlanS § 31 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-1411/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.08.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ VINTSELLE10506798(Kaebaja)osaühing Probus10655707(Kaebaja)OÜ Kapitel Logistics11427523(Kaebaja)Pähklimäe Logistika OÜ14206231(Kaebaja)OÜ Orbital Tallinn14887194(Kaebaja)East Capital Park Rae OÜ16120965(Kaebaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1411

Haldusasi

OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I OÜ Orbital Tallinn (registrikood 14887194) Kaebaja II Osaühing Probus (registrikood 10655707) Kaebaja III Pähklimäe Logistika OÜ (registrikood 14206231) Kaebaja IV OÜ Kapitel Logistics (registrikood 11427523) Kaebaja V East Capital Park Rae OÜ (registrikood 16120965) Kaebaja VI OÜ Vintselle (registrikood 10506798) Kaebajate I, II ja VI esindaja Tuulikki Laesson Kaebajate III, IV ja V esindaja vandeadvokaat Angela Kase

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park Rae oü ja OÜ Vintselle kaebus läbivaatamatult.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajatele (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldusega nr 211 algatati Elering AS taotluse alusel planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 1 alusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REP-i eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena ja Tallinna ning Tallinna lähiümbruse

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Arvamus seoses Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu algatamisega
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2024-12-17
PlanS § 54
PS § 14

3-25-1411

elektrivarustuse tagamise tarbeks Tallinna piirkonda kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel (korralduse nr 211 p 2). Vabariigi Valitsuse korralduse nr 211 kohaselt planeeritakse koos elektriühendusega eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Korralduse nr 211 punkti 3 kohaselt asub REP-i planeeringuala Harju maakonnas Saku vallas, Kiili vallas, Rae vallas ja Raasiku vallas, planeeringuala suuruseks on ligikaudu 64,71 km2 ning selle asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. Korralduse nr 211 punkti 4 kohaselt korraldab REP-i koostamist ja KSH-d Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

2.OÜ Orbital Tallinn, osaühing Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ Vintselle esitasid 18.11.2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile pöördumise „Taotlused ja ettepanekud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga seoses“. Pöördumise kohaselt on vaja laiendada REP-i ala selleks, et REP-i menetluses oleks võimalik kaaluda täiendavaid alajaama ja 330 kV kõrgepingeõhuliini asukohti ning kavandada õhuliini asemel maakaabel.
3.Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus 27.11.2024 kohtumine 18.11.2024 pöördumise esitanud isikute, Elering AS-i ja ministeeriumi esindajate vahel. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja nõustus, et algatatud REP-i koostamise käigus tuleb analüüsida erinevaid asukohti kavandatavale alajaamale ja liinikoridoridele. Samas tõi ministeerium välja, et REP-i planeeringuala määrati algatamisel, lähtudes eelnevalt koostatud ruumianalüüsist, mis tõi välja võimalikud asukoha alternatiivid.
4.Regionaal-Põllumajandusministeerium saatis 17.12.2024 vastuse nr 14-5/900, milles selgitas, et koostatava riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke tehnilise kirjelduse töö eesmärki kirjeldavas peatükis on välja toodud nõue vajadusel töötada välja trassikoridoride alternatiive ka väljaspool algatamisaegset planeeringuala. Maakaabli rajamist õhuliini asemel kaalutakse antud planeeringus juhul, kui on välistatud kõik võimalused kõrgepinge õhuliini rajamiseks.
5.Kaebajad esitasid 13.03.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Tallinna ja Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse tagamise tarbeks uue 330 kV elektriõhuliini ja seda teenindava 330 kV võimsusega alajaama ehitamiseks alternatiivses asukohas. Taotlusega hõlmatud alternatiivne asukoht paikneb väljaspool korralduse nr 211 lisas toodud planeeringuala. Alternatiivselt taotlesid kaebajad algatatud REP-i lisa muutmist ning planeeringuala laiendamist selliselt, et see hõlmaks taotluse lisas 1 näidatud planeeringuala.
6.MKM jättis 10.04.2025 vastusega nr 13-3/1176-2 kaebajate taotluse läbi vaatamata. MKM leidis, et alternatiivselt taotletud REP planeeringu laiendamise ettepanek on asjakohane ja muutis küll kaardirakenduses planeeringuala, kuid planeeringuala muutmine kaardirakenduses ilma asjakohase Vabariigi Valitsuse otsuseta ei ole kaebajate hinnangul õiguslikult siduv ega õiguspärane.
7.Kaebajad esitasid 23.04.2025 MKM-le täiendava pöördumise ning palusid selgitusi, miks ei arvestatud nende planeeringuala laiendamise ettepanekuid täies ulatuses; millal muudetakse REP-i korraldust planeeringuala laienduse osas ning taotlesid, et neile kuuluvad kinnistud arvataks REP-i planeeringualast välja, sest need on hõlmatud kehtivate detailplaneeringutega (DP), kuid nende alade arendamine on pärsitud, kui sellel alal on koostamisel REP.
8.MKM teatas 07.05.2025 kirjas nr 13-3/1697-2, et antud lahendus osutus Elering AS-i poolsel modelleerimisel kõige efektiivsemaks; REP-i teises etapis koostatakse vastavalt lähteseisukohtadele ja lähteülesannetele trassialternatiivid, kus otsitakse kõrgepingeliinidele parimat asukohta kogu planeeringuala kohalike omavalitsusüksuste territooriumide ulatuses. 2(4)

3-25-1411

9.Kaebajad esitasid 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: 1) kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele kaebajate 13.03.2025 REP algatamise taotlus riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsustuse tegemiseks ning 2) alternatiivselt kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele ettepanek 31.10.2024 korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks ning REP ala laiendamiseks kaebajate 13.03.2025 REP algatamise taotluses esitatud ala võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.HKMS § 121 lg 2 punktist 1 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajad märgivad, et MKM-i 10.04.2025 kiri rikub nende subjektiivseid õigusi, kuivõrd sisuliselt on MKM keeldunud kaebajate taotluse alusel Vabariigi Valitsusele kaebajate taotluse alusel riigi eriplaneeringu algatamiseks ettepaneku tegemisest. Kaebajad leiavad, et PlanS § 28 lg-st 4 tulenevalt on igaühel õigus esitada REP algatamise taotlus ning kuivõrd nende samasisuline taotlus PlanS § 28 lg 4 tähenduses jäeti läbi vaatamata, siis see riivab kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel on õigus, et nende taotlust menetletakse õiguspäraselt (PS § 14 ja § 15 lg 1).
11.Kohtu hinnangul ei ole kaebajad esitanud samasisulise REP algatamise taotluse MKM-le PlanS § 28 lg 4 tähenduses.
12.Vastavalt PlanS § 28 lg-le 4 teavitab planeeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Tulenevalt PlanS § 28 lg-st 4 1 ei ole PlanS § 28 lg-s 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust riigi poolt esitatud REP taotluse puhul. Jättes kõrvale küsimuse, kas Elering AS-i poolt taotluse esitamine vabastab MKM-i kui REP koostamise korraldaja teate avaldamise kohustusest, ei saaks ka teate avaldamise kohustuse täitmisel käsitleda kaebajate taotlust Elering AS-i esitatud REP algatamise taotlusega samasisulise taotlusena. Seda tingitud asjaolust, et kaebajad ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikud, st juriidilised isikud, kes soovivad REP ellu viia, erinevalt Elering AS-st. Kaebajad on küll õigesti märkinud, et REP algatamise taotluse esitamise õigust ei ole PlanS-s piiratud, kuid see ei tähenda, et selle võib esitada ka isik, kes ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikuks. See järeldub näiteks PlanS § 28 lg 2 punktist 3, mille kohaselt REP ja KSH hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja – osapool, kes harilikult soovib kavandatavat tegevust ellu viia või planeeringuga antavate õiguste kaudu maa väärtust tõsta, nt planeeritava maa-ala omanik1.
13.Seetõttu on MKM oma 10.04.2025 kirjas nr 13-3/1176-2 õigesti märkinud, et elektri põhivõrgu teenuse osutamine on litsentseeritav tegevus (ELTS § 22 lg 4, § 66 lg 1); Eesti Vabariigis on selleks ettevõtjaks AS Elering, mistõttu saab põhivõrgu arendamisel ainsaks huvitatud isikuks olla AS Elering; eeltoodud põhjusel loeti AS Elering esitatud REP

Ruumilise planeerimise roheline raamat. 2020. Rahandusministeerium, lk 8. Kättesaadav elektrooniliselt: Ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf

3(4)

3-25-1411

algatamise taotlus riigi poolt esitatuks (PlanS § 28 lg 4.1) (vt kaebuse lisa 4, lk 1). Seega puudus kaebajatel PlanS § 28 lg-st 4 tulenevalt subjektiivne õigus REP algatamise taotluse esitamiseks.

14.Arvestades asjaolu, et PlanS § 28 lg 4 kaebajate suhtes ei kohaldu, siis puudub kaebajatel ka subjektiivne õigus nõuda MKM-i kohustamist edastama nende esitatud 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele või tegema ettepaneku korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks.
15.Kohtu hinnangul on MKM õigesti käsitlenud kaebajate esitatud 13.03.2025 taotlust kui ettepanekut, mis on esitatud planeerimismenetluse raames ning kaasanud kaebajad ka planeerimismenetlusse PlanS § 31 lg 2 alusel (vt kaebuse lisa 4). MKM-i 10.04.2025 kiri on menetlustoiming. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selliste asjaoludega tegemist ei ole. Kaebajad saavad oma õigusi vajadusel kaitsta planeerimismenetluses (vt PlanS § 54).
16.Aga ka juhul, kui käsitleda MKM-i 10.04.2025 kirja haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus selle esitajatele tagastamisele HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel. Viidatud normi kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajad leiavad, et neil on õigus õiguspärasele menetlusele. Vaidlus puudub, et kaebajate 13.03.2025 pöördumisele on vastatud ning jäetud see läbi vaatamata, kuivõrd REP algatamise taotluse esitamise õigust kaebajatel ei olnud. Kuigi vastustaja ei ole läbivaatamata jätmise õiguslikku alust märkinud, siiski on ilmne, et taotlust sisuliselt lahendada ei olnud võimalik, tingituna selles esinenud puudusest, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Vastavalt HMS § 14 lg 6 punktile 2 tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Tulenevalt HMS § 15 lg 3 viimasest lausest, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Käesoleval juhul on haldusorgan tõlgendanud kaebajate taotlust eesmärgipäraselt ning lahendanud selle planeerimismenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline ning kaitstav õiguse riive on väheintensiivne.
17.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium