Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-25-2092/10
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 27.08.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1246

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2092 H.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2025 otsusele nr 15.3-3.4/1030-1 Tallinna Halduskohtu 14.07.2025 määrus

Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised

Kaebaja – H.H , esindajad Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2092 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on H.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.03.2025 otsusele nr 15.3-3.4/442-1 (haldusasi nr 3-25-836). Kohus rahuldas 08.04.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatas PPA 27.03.2025 otsuse nr 15.3-3.4/442-1 kehtivuse kaebaja tähtajalise elamisloa nr 2024855833/TE kehtetuks tunnistamise ja kaebaja suhtes kolmeks aastaks Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamise osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.05.2025 määrusega PPA esitatud määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 08.04.2025 määruse muutmata.

Sarnased lahendid

Rahvastik

5.Tallinna Halduskohus rahulas 14.07.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1030-1 kehtivuse resolutsiooni p-i 4 osas, millega kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni liikmesriikide territooriumile kolmeks aastaks. Kaebajale 20.06.2025 otsusega tehtud lahkumisettekirjutus on täidetud ja kaebaja on Eestist välja saadetud. Seega ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik lahkumiskohustuse täitmise või kehtivuse peatamine. Põhjendatud on esialgse õiguskaitse korras peatada kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivus kohtumenetluse ajaks. PPA viidatud avaliku huvi kõrval tuleb arvestada ka kaebaja perekonnaõiguse riivet ja kaebaja laste huve. Sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei oleks kaebajal võimalik naasta Eestisse (või Schengeni alale) ning see võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustada tema suhteid oma abikaasa ja lastega. Asjaolu, et pereliikmetel on võimalik külastada kaebajat Venemaal või mõnes muus riigis, samuti on neil võimalik suhelda telefoni teel vms viisil, vähendab kaebaja õiguste riive intensiivsust, kuid ei välista seda täielikult. PPA seisukohtadest ei nähtu, et kaebajast avalikule korrale lähtuvat ohtu tuleks pidada sedavõrd akuutseks, et välistada tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamine sissesõidukeelu osas. Esialgse õiguskaitse taotluse eelnevalt toodud viisil kohaldamine tähendab seda, et kaebajal on põhimõtteliselt võimalik Eestisse saabuda ja siin viibida nt viisa alusel, mis ühtlasi võimaldab pädeval asutusel igakordselt hinnata kaebajast lähtuvat ohtu. Ka haldusasjas nr 3-25-836 vaidlustatud PPA 27.03.2025 otsusega kohaldati kaebaja suhtes kolmeks aastaks Schengeni sissesõidukeeldu ning haldus- ja ringkonnakohus pidasid põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks selle kehtivuse peatamist. Kuna käesoleva vaidluse aluseks olevad asjaolud on sisuliselt samad, tuleb kohtu hinnangul mh õiguslikult ebaselge olukorra vältimiseks peatada kohtumenetluse ajaks ka PPA 20.06.2025 otsusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtivus.

6.PPA palub määruskaebuses halduskohtu 14.07.2025 määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata. Kaebaja ning tema perekond pidid arvestama tõsiasjaga, et kuna kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud kaebaja poolt toime pandud süütegude tõttu, siis ei pruugi kaebajal olla võimalust jätkata elu Eestis tähtajalise elamisloa alusel, kui ta oma kuritegelikult käitumisviisist ei loobu. Kui korduvad vangistused ei ole pöördumatult kahjustanud kaebaja suhteid abikaasa ja lastega, siis puudub alus arvata, et sellist mõju omaks 3-aastane sissesõidukeeld (mis on oma pikkuse poolest lühem kui kaebaja 2 viimast vangistust). Kaebaja abikaasal ja alaealisel lapsel on võimalik sissesõidukeelu kehtivuse ajal kaebajat Venemaal külastada ja seal pikemalt viibida. Isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik kujutab ohtu avalikule korrale ning jääb ka tulevikus ohtlikuks. Kaebaja kaotas pikaajalise elaniku staatuse ning sellest tuleneva täiendava kaitse väljasaatmise eest. PPA ei pea ära näitama või tõendama mingit konkreetset ohtu, mis välismaalase Eestisse jäämise korral realiseerub. Ohu lävendi täitmiseks piisab, kui PPA näitab ära, et ohu saabumine ei ole. Narkootiliste ainete käitlemist saab ja tuleb pidada avaliku korra seisukohalt äärmiselt ohtlikuks kuriteoliigiks ning narkokuritegusid toime pannud isikut tuleb igal juhul käsitada ohuna avalikule korrale. Kohus tõi põhjendamatult välja, et kaebajal on võimalik viibida Eestis viisa alusel, mis võimaldab PPA-l igakordselt hinnata kaebajast lähtuvat ohtu. PPA on juba korduvalt andnud hinnangu kaebajast lähtuvale ohule, tunnistades kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa ja tähtajalise elamisloa ning keeldudes tähtajalise elamisloa pikendamisest. Niisamuti on kaebajast lähtuv oht avalikule korrale kinnitatud tema korduvate karistustega. Ei ole kohane võimaldada kaebajal saabuda Schengeni alale ja seeläbi Eestisse, potentsiaalselt seades Eestis elavate inimeste elu ja tervise uuesti ohtu.