Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2129 H.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2025 ettekirjutuse nr 1052289140 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 11.07.2025 määrus
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Kaebaja – H.M-i, esindaja Kaspar Vahtre Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2129 muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
3-25-2129 elamisluba töötamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni või alternatiivselt, kohustada vastustajat pikendama kaebajale antud elamisluba VMS § 46 lg 2 ja lg 3 p-de 2 ja 4 alusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peab kaebaja Eestist lahkuma ja ei saa viibida oma lapse sünni juures ega osaleda tema kasvatamises ning täita põhiseadusest ja perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Samuti oleks kaebajal võimatu sissesõidukeelu tõttu Eestisse tagasi pöörduda. PPA ametniku väide, et elukaaslane saab koos Eesti Vabariigi kodanikust imikuga reisida kaebaja kodakondsusjärgsesse riiki Nigeeriasse, on eluvõõras, lapse tervisele eluohtlik ja seda ei ole võimalik ka praktikas täita.
3-25-2129 perekonna ajal, mil ta viibis Eestis VMS § 43 lg 1 p-st 8 tuleneva ajutise viibimisõiguse alusel. Tähtajalise elamisloa taotluse esitas kaebaja alles 2025. a märtsis. Kaebaja pidi arvestama sellega, et ajutise viibimisõiguse lõppemisel tuleb tal riigist lahkuda. Kaebajal on õigus taotleda Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või peatamist pärast lapse sündi. Kohus pole arvestanud vastustaja väidetega seoses kooselu puudumisega kaebaja ja lapse ema puhul. Kaebaja ei toeta oma rasedat elukaaslast materiaalselt ning pole tõendanud, et on seda varem teinud. Kaebaja Eestis viibimine seab nii tema tulevase lapse kui ka lapse ema ebasoodsasse olukorda, kuivõrd kaebajal puudub õigus Eestis töötada ja toetusi saada. Kuna kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, ei ole tal võimalust täita perekonnaseadusest tulenevat lapse ülalpidamise kohustust. Kaebajal on aga võimalik toetada oma last ja lapse ema välismaalt. Kaebaja Eestis viibimine muutus ebaseaduslikuks, kui PPA jättis 16.06.2025 otsusega kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mille PPA jättis 24.07.2025 vaideotsusega rahuldamata. Isegi kui kaebaja vaidlustab PPA 16.06.2025 otsuse ja 24.07.2025 vaideotsuse, ei saa kaebusi pidada perspektiivikaks. Kaebaja ei esitanud ei haldus- ega vaidemenetluses tööandja kutset, mis on kohustuslik dokument, ilma milleta PPA-l puudub võimalus tähtajalise elamisloa taotlus sisuliselt läbi vaadata. Isegi kui kaebaja esitab tööandja kutse kohtumenetluses, ei muuda see PPA otsust ega vaideotsust õigusvastaseks. Kaebajal on õigus esitada uus elamisloa taotlus, kuid ta ei saa seda teha Eestis viibides (VMS § 216 lg 1).
3(4)
3-25-2129
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.