Rahvastik › Kodakondsus

3-24-3081 a. 20.09.2010 tunnistas Harju Maakohus ta süüdi karistusseadustiku (KarS) § 320 (valeütlus ja valevanne) lg 1 alusel. b. 12.10.2015 tunnistas Harju Maakohus ta süüdi KarS § 424 (mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel ning mõistis talle KarS § 68 (eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamine) lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 (kohtulahend lühimenetluses) lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 740 euro suuruse rahalise karistuse. Lisakaristusena võeti Y.W-lt KarS § 50 (sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine) lg 1 punkti 1 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. c. 04.10.2016 tunnistas Viru Maakohus ta süüdi KarS § 424 (mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel ning mõistis talle KarS § 68 (eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamine) lg 1 ning § 74 (karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile) lg-te 1 ja 3 alusel lõplikuks karistuseks ühe kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti Y.W-lt KarS § 50 (sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine) lg 1 punkti 1 alusel kümneks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. d. 06.04.2017 tunnistas Harju Maakohus tasüüdi KarS § 329 (karistuse kandmisest kõrvalehoidumine) alusel ning mõistis talle KarS § 64 (liitkaristuse mõistmine) lg 2 ja § 65 (liitkaristuse hilisem mõistmine) lg 2 alusel lõplikuks karistuseks kahe kuu pikkuse vangistuse ja 1000 euro suuruse rahalise karistuse, mis tuli täita ositi kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus mõisteti täitmiseks iseseisvalt ning Viru Maakohtu 04.10.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus mõisteti täitmisele nimetatud kohtuotsuses märgitud tingimustel ja korras. 2) Väärtegude osas on välja toodud järgmised karistused: a. 24.03.2014 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses) alusel 36 euro suurune rahatrahv. b. 12.08.2014 liiklusseaduse (LS) § 239 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine) lg 1 punkti 1 alusel 100 euro suurune rahatrahv. c. 03.12.2014 LS § 223 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine) lg 1, § 226 (liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine) lg 1 ja § 236 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) lg 1 punkti 1 alusel 1000 euro suurune rahatrahv ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11 kuuks. d. 09.03.2015 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2 ja § 222 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine) lg 2 alusel 720 euro suurune rahatrahv. e. 09.06.2016 liikluskindlustuse seaduse § 81 (liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine) ja LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 1 alusel 240 euro suurune rahatrahv.

2(11)

3-24-3081 f. 23.06.2016 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 200 euro suurune rahatrahv. g. 29.09.2017 LS § 223 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine) lg 1 ja § 236 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) lg 1 alusel 900 euro suuruse rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. h. 10.11.2017 LS § 207 (tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimine) alusel 20 euro suuruse rahatrahviga. i. 12.12.2017 LS § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 alusel 600 euro suuruse rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. j. 07.08.2018 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2 alusel 15 päeva pikkuse arestiga. Viru Maakohtu 07.08.2018 otsusega asendati arest KarS § 68 (eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamine) lg 2 ja § 69 (üldkasulik töö) alusel 14 päeva pikkuse üldkasuliku tööga. k. 17.09.2022 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 260 euro suuruse rahatrahviga. 3) Lisaks karistusregistrisse kantud karistustele on Y.W pannud toime kolm väärtegu, mille suhtes tehti lühimenetluse otsus. PPA menetluse infosüsteemi (MIS) andmetel karistati teda: a. 13.07.2021 LS § 242 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) lg 1 alusel 20 euro suuruse rahatrahviga. b. 16.04.2022 LS § 242 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) lg 1 alusel 20 euro suuruse rahatrahviga. c. 17.10.2022 LS § 221 (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal) lg 1 alusel 40 euro suuruse rahatrahviga. 4) Y.W suhtes on tuvastatud kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p-s 4 esinev asjaolu. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule saab Eesti kodakondsuse anda üksnes erandina KodS § 21 lg 11 alusel. 5) Y.W on kriminaalkorras karistatud neljal korral: 2010., 2015., 2016. ja 2017. a. Praeguseks on karistatus kustunud, karistuste andmed kanti arhiivi 30.04.2021. Lähtudes karistusregistri seaduse § 5 lg 2 p-st 1 ja KodS § 21 lg-st 1 1, on arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus kodakondsuse erandina andmise menetluse läbiviimisel. 20.09.2010 mõisteti Y.W süüdi selles, et ta andis teadvalt valeütlusi temalt varastatud sõiduauto kohta. Tegelikkuses kasutas ta sõiduautot ise ja tegi sellega avarii. Asja arutati kokkuleppemenetluse korras ning kohus mõistis talle 319,56 euro suuruse rahalise karistuse. 12.10.2015 mõisteti Y.W süüdi selles, et ta juhtis sõiduautot joobeseisundis. Asja arutati lühimenetluse korras ning kohus karistas teda 740 euro suuruse rahatrahviga. Lisakaristusena võeti temalt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 04.10.2016 mõisteti Y.W süüdi selles, et ta juhtis sõiduautot joobeseisundis. Asja arutati kokkuleppemenetluse korras ning kohus karistas teda 1 kuu ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti temalt 10 kuuks ära mootorsõiduski juhtimise õigus. 06.04.2017 mõisteti Y.W süüdi selles, et ta juhtis sõiduautot, kuigi temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Asja

3(11)

3-24-3081 arutati kokkuleppemenetluse korras ning kohus karistas teda 1000 euro suuruse rahalise karistusega ja 2 kuu pikkuse vangistusega. 6) Aastatel 2014–2022 on Y.W karistatud ühel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ja 10 korral LS-s, millest ühel korral lisaks ka liikluskindlustuse seaduses sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Kõigi väärteokaristuste andmed on kantud karistusregistri arhiivi, neist viimane kanti arhiivi 18.09.2023. 7) Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on riigi suveräänne otsus. Kuna kodakondsusega kaasnevad teatud eesõigused, on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seejuures on seadusandja sätestanud, et isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, kodakondsust ei anta, v.a erandkorras. Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks peavad kuriteod võimaldama erandi tegemist ning taotleja näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. 8) Erandi eesmärk on tagada proportsionaalse otsuse tegemine. Erandi puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Kui minevikus toimepandud tahtlik kuritegu on kehtiva KarS kohaselt jätkuvalt tahtlik kuritegu ehk kui tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud, on kodakondsuse andmisest keeldumine proportsionaalne. Vabariigi Valitsus on võtnud arvesse, et Y.W on toime pannud neli kuritegu, millest üks seisnes valeütluste andmises, kaks sõiduki joobeseisundis juhtimises ja üks sõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, kui juhtimisõigus oli kohtu mõistetud karistusena ära võetud. Vabariigi Valitsus on arvestanud Y.W süütegude korduvust ja seda, et tema seadusvastases käitumises esines süstemaatilisus. Y.W on kahel korral juhtinud sõidukit kriminaalses joobeseisundis ja sellega tekitanud eriti suure ohu kaasliiklejate elule ja tervisele. Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusrikkumisi ja tegemist on ohtliku süüteoga, kuna joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad. Tegemist ei ole olnud juhuslike rikkumistega ning kõigi tema toime pandud süütegude teokoosseisud eeldavad tahtluse olemasolu. Y.W ükskõiksust talle mõistetud karistuse suhtes näitab ilmekalt asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli see õigus kohtuotsusega ära võetud. Vabariigi Valitsus on hinnanud asjaolu, et Y.W toimepandud kuritegude ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud. 9) Lisaks kuritegudele on Y.W toime pannud neliteist väärtegu, millest kolme suhtes tehti lühimenetluse otsus ja neid ei ole seetõttu karistusregistrisse kantud. Y.W on väärteokorras korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, korduvalt sõiduki juhtimises eest ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, liiklusõnnetuste põhjustamise ja nendest teatamata jätmise eest, foori keelava tulega ristmikule sõitmise eest, ülekäigurajale sõitmise ja jalakäijale tee mitteandmise eest ja muude liiklusseaduse sätete rikkumiste eest. Y.W korduvatest liiklusnõuete rikkumistest nähtub, et ta ei käitu liikluses õiguskuulekalt ja ta on seadnud ohtu teiste isikute elu, tervise ja vara. 10) Kuigi Y.W karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud ja kuriteod on toime pandud pikka aega tagasi, ei ole tema käitumine muutunud õiguskuulekaks. Ta on peale kriminaalkaristuste ärakandmist jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja pannud toime veel üheksa liiklusrikkumist. Tema käitumine ei muutunud õiguskuulekaks ka siis, kui talle keelduti 2022. a Eesti kodakondsuse andmisest. Peale selle otsuse saamist pani Y.W toime veel kaks liiklusrikkumist. Vabariigi Valitsus tunnustab Y.W selle eest, et ta on hoidunud viimasel kolmel aastal õigusrikkumiste toimepanemisest, kuid leiab, et liiklussüütegude näol

4(11)

3-24-3081 on tegemist tõsiste rikkumistega ja see näitab Y.W ükskõikset suhtumist kehtivatesse seadustesse ning talle määratud karistustesse. Süütegude korduva ja süstemaatilise toimepanemisega on Y.W näidanud üles lugupidamatust Eesti riigi ja siin kehtivate seaduste vastu. 11) Y.W selgitus, et ta pole alates 2017. a kordagi joobes juhtimisega vahele jäänud, ei vasta tõele, kuna 12.12.2017 karistati teda sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Arhiveeritud karistused iseloomustavad isiku pikemaajalist suhtumist õiguskorda ning eelnevat käitumist, samuti on eelmainitud isikuomadused määrava tähtsusega, kui analüüsida isikust tulenevat reaalset ja jätkuvat ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule. Karistusregistri seaduse § 5 lg 2 p-st 1 tulenevalt on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel. Y.W selgitus, et ta elu on muutunud ja ta ei ole 2023. a ja ka 2024. a käesoleva ajani süütegusid toime pannud, ei õigusta toimepandud rikkumisi. Samas loob see asjaolu positiivse eelduse selleks, et kaaluda talle tulevikus erandina Eesti kodakondsuse andmist. 12) Eesti kodakondsuse taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda õiguskuulekalt. LS nõuete korduvad rikkumised näitavad Y.W hoolimatut suhtumist nii enda kui ka teiste inimeste vastu ning kujutavad ohtu Eesti ühiskonnale ja avalikule korrale tervikuna. Korduvalt süütegude toimepanemisega on Y.W näidanud üles lugupidamatust Eesti riigi ja siin kehtiva õiguskorra vastu ning see ei näita tema soovi käituda õiguskuulekalt. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Y.W on pannud süüteod toime täiskasvanuna, see tähendab vanuses, mille puhul võib eeldada, et isik on võimeline oma teo tagajärgedest aru saama. 13) Kuigi Y.W karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, arvestab Vabariigi Valitsus erandi tegemise võimalikkuse hindamisel toime pandud süütegude laadi ja korduvust ning seda, et ta ei ole pärast kuritegude eest mõistetud karistuste ärakandmist käitunud õiguskuulekalt. Üldjuhul soovib Vabariigi Valitsus veenduda isiku õiguskuulekuses vähemalt 3–5 aastat pärast karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmist ning hindab seejärel, milline on olnud isiku käitumine, milliseid tegusid ja kui palju ta on toime pannud ja millise aja jooksul ning kas isik on oma tegudega soovinud heastada minevikus toime pandud süütegudega tekitatud kahjusid. Y.W kriminaalkaristuste kustumisest on möödunud küll kolm aastat, kuid arvestades tema süütegude samaliigilisust ja nende korduvat ja süstemaatilist toimepanemist, ei ole see piisav aeg, et otsustada talle kodakondsuse erandina andmine. Kodakondsuse andmisest keeldumine on proportsionaalne ja põhjendatud ning Vabariigi Valitsusel on soov veenduda Y.W õiguskuulekuses pikema aja jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja ülalpidamisel on poeg. Kaebaja on perekonnainimene ning oma pojale isaks ja lapsevanemaks. Kaebaja on oma elukoha aadressile ehitanud oma ettevõtte kaudu maja, milles ta elab koos perega. Kaebaja on ainuosanikuks, ainsaks tegelikuks kasusaajaks ja ainsaks juhatuse liikmeks ettevõttes OÜ XXX (registrikood xxxxxxxx), mis tegeleb ehitustegevusega. Ettevõtte maksustatav käive ainuüksi 2024. a III kvartalis oli 54 846,7 € (see teeb aastakäibeks ca 200 000 €). Ettevõte maksab riiklikke makse igas kuus ca 2400 eurot (2024. a III kv-s on makstud riiklikke maksusid 7138,33 €, sh tööjõumaksusid 1964,18 €) ja ettevõttel puudub maksuvõlg. Seega toob kaebaja juhitud ettevõte igal aastal Eesti riigile kasu 30 000 eurot

5(11)

3-24-3081 riiklike maksudena. See teeb kaebaja isikust kohusetundliku ja eeskujuliku ettevõtja ning seetõttu Eesti riigile lojaalse tulevase kodaniku, kui Eesti riik seda tunnustaks talle kodakondsuse andmisega. Kaebaja ettevõtte puhul on tegemist mitte enam väike-ettevõttega ning tema panus Eesti Vabariiki on keskmisest Eesti kodanikust suurem. Need asjaolud kokku lubavad järeldada, et kaebaja isiku puhul on tegemist edasipüüdliku, sihikindla, kohusetundliku ja eeskujuliku pereisaga, ettevõtte juhiga ja kokkuvõttes vastutustundliku isikuga. Need isikuomadused on täiesti vastupidised neile isikuomadustele, mis 19.10.2024 korralduses pinnapealselt ja ühekülgselt on leitud. Täisväärtuslikuks pereisaks ja lapsevanemaks olemine, eeskujulikuks ettevõtjaks ja maksumaksjaks olemine ning heaks tööandjaks olemine ei ole tavapärased (tähtsusetud ega triviaalsed), vaid need võiksid olla eeskujuks ka igale Eesti kodanikule. Mitte just paljude eesti inimeste kohta ei saa kasutada nimetatud isikuomadusi ühe isiku suhtes korraga. Ettevõtjateks, liiatigi eeskujulikeks maksumaksjateks ja tööandjateks ei saa nimetada kaugeltki mitte enamust ja veel vähem isikuid, kes taotlevad Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. Igapäevaelus hakkama saamiseks piisaks ka lihtsalt palgatööliseks olemisest ning ka hakkama saamist ennast võib defineerida iga üksiku isiku suhtes erinevalt. Kaebuses esiletoodud asjaolud kogumis peaksid andma tugevalt positiivse hinnangu tasakaalustamaks kaebaja poolt lähiminevikus toimepandud süütegusid. 2) Kaebaja nõustub osaliselt vastustaja seisukohaga, et süüdlase isikut kirjeldavad ka tema poolt toimepandud süüteod. Kaebaja minevikus toimepandud süüteod on küll tahtlikud, kuid need ei ole seotud vägivallaga ega ole tegemist isikuvastaste või varavastaste kuritegudega, samuti ei ole tegu riigivastaste kuritegudega, mille puhul oleks kodakondsuse andmisest keeldumine loomulik tulemus ülikõrge ohu tõttu riigile. Samuti ei ole kaebaja kunagi toime pannud raskeid või raskemaid kuritegusid, millised KarS paragrahvid on kirjas vastustaja viidatud dokumendis „Eesti kodakondsuse erandina andmise kaalumise lähtekohad“ punktide 1 ja 2 all. Kõik kaebaja süüteod kvalifitseeruvad kolmanda punkti ehk „muude kuritegude alla“. Tegemist on peaaegu eranditult (kahe erandiga KarS § 320 lg 1 ja KarS § 329) liiklussüütegudega – kuritegudega ja väärtegudega, mille teo objektiks on õiguskord ja selle osana liikluskord. 3) Tahtluse üheks toimeteguriks kaebaja puhul oli alkoholi tarbimine, kuid kaebaja on alkoholist loobunud juba 7 a tagasi. Kaebaja käib anonüümsete alkohoolikute koosolekutel ja tunneb, et tema elukvaliteet on seetõttu oluliselt paranenud. Enne alkoholist loobumist oli kaebaja arvates just alkoholi kuritarvitamine kõigi temal esinenud probleemide (sh kuritegude toimepanemise) põhjuseks ja ta on aru saanud, et ainus viis probleeme vältida oli alkoholist täielik loobumine. Alkoholist loobumine on võimaldanud kaebajal saavutada kõike seda, mis on ülalpool asjaoludes kirjeldatud ning mis on jäetud täielikult tähelepanuta kaevatavas korralduses. Teised teod, sh vähene kiiruse ületamine ja kollase tule alt sõitmine, on ettevaatamatuse süüteod, mida võib juhtuda igal isikul, kes ei ole piisavalt hoolas. Samas ei kujuta endast ettevaatamatud teod aga vastustaja poolt rõhutatud aspekti isiku kirjeldamisel selle kohta, et kaebaja väidetavalt ei soovi käituda lojaalselt ja õiguskuulekalt. 4) Kaevatav korraldus ei ole arvestanud igakülgselt ja täielikult süüdlase isikuomadusi ning on jäänud sellest tulenevalt ühekülgseks, ebaobjektiivseks ja seega olulises osas põhjendamatuks ning sellest tulenevalt ebaõigeks. 5) Seadusandja ei ole rõhutanud erandi puhul ajalist faktorit, mis peab olema möödunud karistatuse kustumisest. Seetõttu järeldab kaebaja, et seaduseandja ei ole täpselt 3 a möödumist erandi kohaldamise eeldusena ette näinud, sest vastasel juhul oleks see sõnaselgelt 6(11)

3-24-3081 ka sättesse sisse viidud. Kaalutlusõigus naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmisel ei saa olla piiramatu. Isikute võrdseks kohtlemiseks on teatud reeglitena vastustaja viidatud dokument „Eesti kodakondsuse erandina andmise kaalumise lähtekohad“. Kaebaja kui süüdlase isik sobitub erandi kohaldamisalasse. Vastustaja ise leidis nii kaevatavas korralduses ja ka vastuses kaebusele, et kolm aastat kaebaja karistatuse arhiivi kandmisest on möödunud aprillis 2024. a. Seega vastab kaebaja kõikidele vastustaja enda poolt seatud kriteeriumidele, et kaebajale on võimalik erandina anda kodakondsus. 6) Ainsaks põhjuseks, mis justkui takistaks kaebajale kodakondsuse andmist, on asjaolu, et kaebaja on jätkanud väärtegude toimepanemist, mis – nagu kaebaja on eespool märkinud – ei kujutanud endast tahtlikke süütegusid ega saa sisustada ka vastustaja poolt esitatud teesi, et kaebaja ei soovi käituda lojaalselt ja õigusekuulekalt. Pealegi ei sisaldu väärtegude toimepanemine sõnaselgelt kummagi sätte (KodS § 21 lg 1 p 4 ega KodS § 21 lg 1 1) dispositsioonis nende kohaldamise eeldusena kui seaduseandja tahe. Seega on vastustaja poolt väidetavate takistuste esinemine otsitud. Kaalutlusõigust on rakendatud ebaõigesti ja kaebaja isikule on ebaõigesti antud ühekülgselt negatiivne hinnang. Kuigi vastustaja tunnustas kaebajat, ei peetud teda isikuks, kes vastustaja enda reeglite järgi võiks erandina saada Eesti kodakondsuse.

7(11)

3-24-3081 rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Karistusregistri seaduse § 24 reguleerib karistusandmete arhiivist kustutamist ning lg 6 kohaselt kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 50 a arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Seega lisaks karistusandmete registris olemisele lisandub ka karistusandmete arhiivis olemise aeg. 4) Seadusandja on algselt leidnud, et korduvalt karistatud isikud ei peaks üldse kodakondsust saama, sest 1995.a jõustunud seadus sellist võimalust ette ei näinud. Erandi tegemis võimalus lisandus seadusesse alles 2006. a ja nähti ette kaalutlusotsuse tegemise õigus. Seletuskirjas selgitati, et vastav muudatus välistaks proportsionaalsuse nõude rikkumise ohu, sest näiteks teatud tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju tänapäeva ühiskonnas võib olla märkimisväärselt vähenenud ja sellisel juhul võib kodakondsuse andmisest keeldumine olla ebaproportsionaalne, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusõiguse teostamine annaks võimaluse hinnata kuriteo ohtlikkust ja kriminaalseadusega kaitstavat väärtust. Kui seadusandja soov oleks olnud, et kõik kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks seaduses see niimoodi sätestatud. Seadusandja tahe on olnud, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see antaksegi erandina ainult neile, kelle kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad. 5) Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks tuleb arvesse võtta mõlemat sätestatud asjaolu – isegi, kui toimepandud kuriteod võimaldaksid erandi tegemist, siis takistuseks võib saada süüdlase (hilisem) käitumine või vastupidi. Seaduseandja on näinud ette mõlema tingimuse hindamist, aga hinnata saab alles siis, kui isiku karistatus on kustunud. Ehkki kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, hindas Vabariigi Valitsus lisaks süüdlase kuritegudele ka süüdlase isikut, hinnates kaebaja kõikide süütegude laadi ja korduvust. Erandi tegemise võimatust näitab (lisaks toimepandud kuritegudele) see, et isik ei ole olnud peale karistuse ärakandmist õiguskuulekas. Väärteod ei ole üldjuhul sellised, mis iseenesest tooksid kaasa kodakondsuse andmisest keeldumise, küll aga on need kogumina üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest ilmestavad süüdlase isikut. 6) Kaebaja on aastatel 2010-2022 toime pannud kokku ligi 20 õigusrikkumist. Peale 2017. a ei ole ta kuritegusid toime pannud, kuid on jätkanud aastate vältel väärtegude toimepanemist. Kaebajale on varasemalt keeldutud kodakondsuse andmisest Vabariigi Valitsuse 12.07.2018 korraldusega nr 177 ja 25.08.2022 korraldusega nr 230. Nendes korraldustes on kaebajale ette heidetud samuti lisaks kuritegude toimepanemisele ka väärtegude toimepanemist. Seega on kaebaja teadlik, et tema käitumine on kõrgendatud tähelepanu all ning kõiki toimepandud süütegusid võetakse arvesse, et hinnata tema õiguskuulekust. Vastupidiselt oodatule on ta ka peale 2022. a korralduse andmist ikka pannud toime väärtegusid. 7) 2022. a oli kaebajal karistusandmete arhiivi kandmisest möödas veidi üle aasta ja Vabariigi Valitsus pidas seda isiku õiguskuulekuse hindamiseks liialt lühikeseks. Praeguseks on isikul võimalik enne kodakondsuse taotluse esitamist tutvuda ka dokumendiga „Eesti kodakondsuse erandina andmise kaalumise lähtekohad“. Selles on kirjeldatud üldpõhimõtted, millest Vabariigi Valitsus kaalutlusõiguse teostamisel lähtub, see on avaldatud 2023. a mais ja leitav PPA kodulehelt (https://www.politsei.ee/et/juhend/eesti-kodakondsus-taeiskasvanule). Kaebaja toimepandud kuriteod on sellised, mis võimaldaksid neist põhimõtetest lähtuvalt kaaluda kodakondsuse erandina andmist kolme aasta möödumisel karistusandmete karistusregistrisse kandmisest. Kaebaja puhul on kuriteo andmete kandmisest karistusregistri arhiivi möödunud üle kolme aasta, kuid vaidlustatud korralduses on selgitatud, miks Vabariigi Valitsus peab seda aega jätkuvalt liialt lühikeseks. Põhjuse selleks on andnud kaebaja ise oma käitumisega, kui on toime pannud järjekordse liiklusalase väärteo. Kaebajaga sarnaseid kuritegusid toime pannud isikutele on Vabariigi Valitus kodakondsuse erandinda andnud 8(11)

3-24-3081 kolme aasta möödumisel, kuid sellisel juhul ei ole isik toime pannud hiljem (st andmete kandmisest karistusregistri arhiivi kuni Vabariigi Valitsuse otsuse tegemiseni) ühtegi süütegu. Kaebaja paraku ei ole järginud õiguskorda, mistõttu kolm aastat ei ole piisav tema käitumise hindamiseks. On põhjendatud, et riik hindab isikut, kes kodakondsust soovib. Riigil on õigus nõuda, et taotleja on õiguskuulekas. Tuleviku tagajärgedega tuleb arvestada juba süütegu, eelkõige kuritegu, sooritades. 8) Vastustaja tunnustab kaebajat, et ta on suutnud seljatada alkoholiga seotud probleemid ning näidanud ennast ühiskonnaliikmena, kes lisaks enda heale toimetulekule on tööandjaks ka teistele inimestele. See loob positiivse fooni kodakondsuse andmiseks edaspidi. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et üldjuhul soovib Vabariigi Valitsus veenduda isiku õiguskuulekuses vähemalt kolm kuni viis aastat pärast karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmist ning et kaebajal on sellest möödunud kolm aastat. Kuna kaebaja on toime pannud rohkelt samaliigilisi liiklusrikkumisi ning pärast kuritegude toimepanemist pannud toime veel kaheksa süütegu, siis ei ole kolme aasta möödumine karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest kaebaja suhtes piisav aeg tema õiguskuulekuse hindamiseks. 9) Vabariigi Valitsusel on otsuse tegemisel suur kaalutlusruum. Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3081 kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid ei saa hinnata otsustuse otstarbekust ega asuda Vabariigi Valitsuse asemel ise kaalumist läbi viima (HKMS § 158 lg 3).

10(11)

3-24-3081 kuritegude andmete arhiivi kandmisest, kuid sellisel juhul ei ole need inimesed alates andmete kandmisest karistusregistri arhiivi kuni Vabariigi Valitsuse otsuse tegemiseni toime pannud ühtegi süütegu. Neil asjaoludel ei saa meelevaldseks pidada vastustaja järeldust, et kuna kaebaja oli toime pannud rohkelt samaliigilisi liiklusrikkumisi, sh pärast kuritegude toimepanemist pannud toime veel kaheksa süütegu, ei olnud ainult kolme aasta möödumine karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest kaebaja suhtes piisav aeg tema õiguskuulekuse hindamiseks. Liiati on kaebaja ka pärast 2022. a keelduva korralduse saamist veel väärtegusid toime pannud.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.