E.L-i kaebus Eesti Vabariigi kodakondsuse tuvastamise asjas
Menetlusosalised
Kaebaja – E.L Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.L-i
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada E.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Võtta menetlusse E.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.
3.Jätta E.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg 1).
1.E.L (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 05.06.2025 kaebuse, millest nähtus soov vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 2025. a mais tehtud otsust, millega lükati tagasi tema taotlus tuvastada, et kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse anda talle riigi õigusabi.
2.Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2025 määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks allkirjastatud kaebuse esitamisele ja riigilõivu tasumisele tuli kaebajal esitada haldusakt, mille vaidlustamiseks ta kohtusse pöördus.
3.Kaebaja esitas 09.06.2025 e-kirjas selgitused koos lisadega. Üks lisadest oli PPA 28.05.2025 e-kiri, milles teavitati kaebajat, et Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamine
3-25-1821 eeldab isaduse ametlikku tuvastamist (vanemate ühine avaldus, kohtuotsus) ning ainuüksi ema ütlustel põhinev dokument selleks ei sobi. PPA andis kaebajale tähtaja (23.06.2025), mille jooksul on tal võimalik esitada täiendavaid dokumente, mis kinnitaks isaduse ametlikku tuvastamist.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 11.06.2025 määrusega kaebuse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 3) ning kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta esitas taotluse väljastada Eesti kodaniku pass ja see haldusmenetlus ei ole veel lõppenud. PPA selgitas 28.05.2025 e-kirjas, et olemasolevad dokumendid ei ole sünnijärgse kodakondsuse tõendamiseks piisavad ning andis kaebajale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). PPA 28.05.2025 e-kiri ei ole haldusakt ega ka selline menetlustoiming, mis saaks eraldiseisvalt rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi või mis vältimatult tingiks kaebaja õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Seega ei ole täidetud ka HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks. Kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15). Kaebuse esitamise ega 11.06.2025 seisuga ei ole PPA kaebaja taotluse kohta otsust teinud. Üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste (sh PPA) tegevust oma eelotsustega, vaid hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11). Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. PPA 28.05.2025 e-kirjast ei saa välja lugeda, et PPA igal juhul keeldub kaebaja taotluse rahuldamisest. Kaebajal tuleks esitada kõik vastuväited ja tõendid Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta PPA-le. Kui PPA peaks tulevikus andma keelduva haldusakti, on seda võimalik vaidlustada, esitades 30 päeva jooksul kaebuse Tallinna Halduskohtule (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2). Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4). Kaebuselt tasutud riigilõivu kohus vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei tagasta, kui kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja ei ela Euroopa Liidu liikmesriigis ega ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
5.Kaebaja esitas halduskohtule 15.06.2025 avalduse, milles palus uuesti läbi vaadata tema riigi õigusabi taotlus. Halduskohus käsitas seda määruskaebusena ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
6.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 20.06.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale läbivaatamatult HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja võimalused määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed, sest temale siinses haldusasjas riigi õigusabi andmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus selgitas, et kui kaebaja soovib vaidlustada ka halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni p-i 1, millega tema kaebus tagastati, tuleb tal esitada allkirjastatud määruskaebus ringkonnakohtule hiljemalt 30.06.2025. Määruskaebuses tuleb selgelt ära märkida, missugust lahendit taotletakse ning esitada põhjendused, miks kaebuse tagastamine on määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane (vt HKMS § 205).
2(4)
3-25-1821
7.E.L esitas 27.06.2025 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 11.06.2025 määrus. PPA andis 28.05.2025 e-kirjas mõista, et kaebaja esitatud tõendid ei ole sünnijärgse Eesti kodakondsuse tuvastamiseks piisavad ja kaebaja taotlus jääb rahuldamata. Kaebuse tagastamine takistab kaebajal vaidlustada PPA keelduvat otsust ja rikub kaebaja õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleks uuesti läbi vaadata, sest tal on Saksamaa elamisluba (freelance-viisa).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse tervikuna. I
9.Kaebajale riigi õigusabi andmise küsimus on juba lõplikult lahendatud ja selles osas tuleb kaebaja 27.06.2025 määruskaebus tagastada.
10.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus jättis 11.06.2025 määruse resolutsiooni p-s 2 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas selle peale 15.06.2025 määruskaebuse, mille ringkonnakohus tagastas 20.06.2025 määrusega, leides, et kaebajale siinses haldusasjas riigi õigusabi andmine ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohtu 20.06.2025 määrus on jõustunud. II
11.Määruskaebuse halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
13.Eesti kodakondsuse sünniga omandamise kohta ei pea andma haldusakti. Sünnijärgne kodakondsus tuleneb vahetult seadusest ja omandatakse automaatselt (kodakondsuse seaduse (KodS) § 2 lg 1 p 1, § 5 lg 1, vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 3-18-1244 ja 14.04.2020 otsus nr 3-19-1238). KodS ei näe ette eraldi menetlust sünnijärgse Eesti kodakondsuse taotlemiseks ja omistamiseks. PPA hindab Eesti kodakondsusesse kuulumist nt Eesti kodaniku passi väljastamise menetluses. Asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja ongi esitanud PPA-le taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks. PPA on 28.05.2025 e-kirjas (dtl 45) märkinud, et seni esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik, ning selgitanud, milliseid tõendeid tuleks täiendavalt esitada, määrates selleks tähtaja. Seega ei keeldunud PPA 28.05.2025 e-kirjaga kaebajale lõplikult Eesti kodaniku passi väljastamisest. Kõnealune PPA e-kiri on menetlustoiming kaebajale Eesti kodaniku passi väljastamise haldusmenetluses ja halduskohus selgitas õigesti, et sellise menetlustoimingu halduskohtus vaidlustamine enne haldusmenetluse lõppemist ei ole lubatav.
14.Kaebajal on õigus vaidlustada halduskohtus PPA lõplik otsus, millega keeldutakse temale Eesti kodaniku passi väljastamisest. Sellise vaidluse lahendamisel on kohtul võimalik kõigi asjaolude ja tõendite põhjal hinnata, kas kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik või mitte. 3(4)
3-25-1821 Siinses asjas esitatud kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt võimalust esitada tulevikus sellist kaebust. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.