3-24-2337 X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2024 otsuse nr 15.3-3.2/464-1 ja 05.08.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/42 ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks andma kaebajale tähtajaline elamisluba Kaebaja - X. X Vastustaja - Politsei ja Piirvalveamet, esindaja Kristiina Marita Alliksoo
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik X. X esitas 05.03.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel. PPA 16.07.2024 otsusega nr 15.3-3.2/464-1 keelduti X. Xile tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. Otsuse põhjendus: „17. VMS § 123 punkt 2 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. VMS § 2102 lõike 1 p 3 kohaselt püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on, et välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. VMS annab haldusorganile õiguse ning paneb kohustuse elamisloa taotlemisel või pikendamisel hinnata taotluse põhjendatust ning seaduses sätestatud tingimustele vastavust. PPA võib väljastada elamisloa alles siis, kui haldusorgan on kontrollinud elamisloa saamiseks või pikendamiseks tingimustele vastavust. Elamisloa taotluse menetluses on PPA-l kaalutlusõiguse alusel kohustus kaaluda tähtajalise elamisloa andmise poolt ja vastu kõnelevaid asjaolusid ning kohustus kontrollida esitatud andmeid ja tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses. VMS § 176 lõike 2 kohaselt antakse tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. PPA otsusega nr 1051965850/TE taotlejale oli antud tähtajaline elamisluba töötamiseks FIE-s Z. Z kehtivusega 12.11.2020 - 12.11.2022. PPA otsusega nr 1060274134/TEP elamisluba oli pikendatud kuni 04.10.2025. VMS § 176 lõike 2 kohaselt antakse tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. VMS 178 lõike 12 kohaselt välismaalase suhtes, kes on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud tasu määra. Maksu-ja Tolliameti andmetel taotleja sai palka FIE-st Z. Z (kelle juurde töötamiseks tähtajaline elamisluba oli antud) ainult: juunis 2022 – 57,64 eurot; juuli 2022 – 654 eurot; oktoober 2022 – 654 eurot; november 2022 – 149,48 eurot; august 2023 – 261,58 eurot; november 2023 – 261,58 eurot; veebruar 2024 – 261,58 eurot. Töötamise registri info kohaselt töötab taotleja ka COOP EESTI KESKÜHISTU-s alates 14.05.2021.
2
Taotleja selgitas oma 17.05.2024 vastuväidetes, et taotleja tööülesandeks FIE Z. Zi juures on veebipoodide arendamine ja haldamine, mis on väga muutliku töömahuga ja seetõttu on sõlmitud käsundusleping, mille alusel makstakse tasu vastavalt tehtud tööle. Taotleja selgitas oma 26.06.2024 vastuväidetes, et VMS § 178 lg 4 kohaselt peab tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. Taotleja on seisukohal, et see nõue on täidetud. Taotleja elamisloa tingimuseks ei ole olnud, et töötasu võib tulla ainult FIE-lt Z. Z ja seega ei ole etteheidetav, et töötasu ei ole selle tööandja juures piisav, kuivõrd kokkuvõttes on taotleja töötasu Eestis elamiseks ja toimetulekuks küllaldane. Välismaalaste seadus ei käsitle seda, millise lepingu alusel isik peab töötama tööandja juures. Seega PPA on seisukohal, et töösuhte vorm ei muuda kohustust täita elamisloa tingimusi. Samuti ei ole taotleja selgitused kooskõlas VMS § 178 lõikest 4 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. PPA pöörab tähelepanu, et VMS § 178 lg 4 on pandud konkreetse peatükki juurde ehk see on eritingimus, mis on seotud töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga (VMS § 176 lõike 2 kohaselt antakse tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel). Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi, kuid seda eeldusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu. Välismaalaste seaduse mõttega ei ole kooskõlas taotleja seisukoht, et tema põhiline sissetulek töötasu näol võiks tulla tööandjalt, kelle juures töötamiseks tal tähtajalist elamisluba ei ole antud. PPA rõhutab, et kui välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks, määratakse elamisloa tingimustega kindlaks tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub. Selle tööandja näol on tegemist n-ö põhitööandjaga. Seega peab ka see tööandja, kelle juures töötamiseks on tähtajaline elamisluba antud tasuma välismaalasele töötasu, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis. Taotleja puhul on selleks tööandjaks FIE Z. Z. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on selge, et FIE Z. Z ei maksa taotlejale sellist töötasu, mis võimaldaks tal toimetuleku Eestis. Eelviidatust tulenevalt on PPA seisukohal, et töötamiseks elamisloa saamisega võtab taotleja ja taotleja tööandja kohustuse elamisloa andmise tingimused täitma kogu elamisloa kehtivuse aja jooksul ning kuigi on taotlejal õigus töötada ka teiste tööandjate juures, ei saa elamisloa andmise tingimuste täitmist kanda üle või jagada teiste tööandjatega. Seega PPA on seisukohal, et VMS § 178 lg 4 on seotud just selle tööandjaga kelle juurde elamisluba oli antud. Vastasel juhul, oleks see sätte üldtingimus. Lähtudes eeltoodust, et taotleja senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega, on PPA seisukohal, et taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja talle tuleb keelduda elamisloa andmisest.
18.Iga otsuse tegemisel peab PPA hindama otsuse proportsionaalsust. Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal liikmesriigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise ajal ja tingimuste ning väljasaatmise üle. 3
Välismaalasele elamisloa andmise või keeldumise otsustamisel tuleb arvestada otsuse mõju tema perekonnaelule ja eraelule. Enne perekonnaelu rikkumise käsitlemist tuleb selgitada, kas isik elab perekonnaelu ja kas elamisloast keeldumisega rikutakse taotleja eraelu. Välismaalaste seaduse tähenduses moodustavad perekonna abikaasad ning abikaasade alaealised lapsed. VMS § 10 lõike 1 kohaselt Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas seaduses, muus seaduses või Eestile siduvas välislepingus ei ole sätestatud teisiti. PPA andmetel elab taotleja pere Venemaal. Taotlejal on kehtiv elamisluba, mille alusel ta saab Eestis elada ja töötada. Seega on PPA seisukohal, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei rikuta põhiõigust taotleja perekonnaelule ja eraelule. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei võeta taotlejalt võimalust taotleda uuesti tähtajalist elamisluba Eestis muul alusel. Taotlejal on võimalik ka tähtajalist elamisluba edaspidi saada, kui elamisloa andmiseks sätestatud tingimused on täidetud ja elamisloa taotlus on põhjendatud“ (dtl 17-19).
2.X. X esitas 25.07.2025 PPA 16.07.2024 otsusele vaide, mis jäeti PPA 05.08.2024 otsusega nr 15.3-3.6/41 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendus: „15. Vaide lahendaja, olles tutvunud haldusmenetluse materjalidega ning vaides toodud argumentidega, leiab et PPA 16. juuli 2024.a otsus nr 15.3-3.2/464-1 on kooskõlas seadustega. Vaidlustatud haldusakt on kirjalikult põhjendatud ning need põhjendused on kättesaadavad vastavast haldusaktist. Asjaolu, et vaide esitaja ei nõustu nendega, ei tähenda et PPA ei oleks oma otsust motiveerinud.
16.Vaide esitajale oli pikendatud tähtajaline elamisluba töötamiseks VMS § 181 lg 1 p 11 alusel. Eelneva tõttu ei pea tööandja maksma vaide esitajale seaduses sätestatud töötasu ning PPA ei ole oma otsuses ka väitnud, et vaide esitajale ei oleks makstud VMS-s sätestatud töötasu, vaid PPA on oma otsuses rõhunud VMS § 178 lõikele 4. Vaide esitajal on õigus selles, et ta võis talle antud tähtajalise elamisloa alusel töötada mitme tööandja juures ehk see ei olnud keelatud. Samas on selge, et tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita just selle tööandja juures, kelle juures töötamiseks vaide esitajale tähtajaline elamisluba anti. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul märgitakse elamisloa kaardile selle tööandja nimi, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on antud. Eelnev viitab selgelt sellele, et vastava tööandja juures tuleb täita VMS-s sätestatud tingimusi. Kui välismaalane ei saa päris täpselt kõigest aru, siis on võimalus pöörduda kas PPA migratsiooninõustajate poole või vajadusel ka juristi poole. Vaide esitajal on Eestis viibides kohustus tutvuda siin töötamise reeglite ja piirangutega. See, et vaide esitaja võib-olla ei mõistnud, et toimetulekuks piisavat töötasu peab maksma see tööandja, kellel juurde töötamiseks luba on väljastatud, ei tähenda, et PPA ei peaks seaduses sätestatust lähtuma. Haldusorganina tuleb PPA-l oma tegevuse aluseks võtta kehtivad õigusaktid.
17.Vaide lahendaja selgitab, et ka seadusandja on pidanud mõistlikuks eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Vastavalt VMS-i §-le 176 on tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri 4
arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kui välismaalasele antakse nimetatud eesmärgil elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel.
18.VMS § 178 lg 4 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis ehk vaide esitaja toimetuleku pidi tagama FIE Z. Z’i juurde töötamiseks antud tähtajaline elamisluba. VMS ei näe ette, et piisava toimetuleku peab või võib tagada töötamine mitme tööandja juures, olgugi et töötamine mitme tööandja juures ei ole keelatud. PPA otsuses on piisavalt põhjalikult selgitatud, miks on asutud seisukohale, et vaide esitaja ei ole saanud piisavat töötasu oma toimetuleku tagamiseks. Sisuliselt on vaide esitaja ka ise vaides kinnitanud, et FIE juurest saadav töötasu ei ole piisav, väites, et see ei saa olla etteheidetav, et töötasu ei ole selle tööandja juures piisav, sest kokkuvõttes on tema töötasu Eestis elamiseks ja toimetulekuks küllaldane. Nagu vaide lahendaja on juba välja toonud, siis piisava toimetuleku peab tagama töötamine selle tööandja juures, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on väljastatud. Eelnev on kooskõlas VMS mõttega, mis küll ei keela teise tööandja juures töötamist, kuid VMS-s sätestatud tingimused peavad olema täidetud selle tööandja poolt, kelle juurde töötamiseks elamisluba on väljastatud. Seega on PPA asunud õigele seisukohale, et vaide esitajale tuleb keelduda tähtajalise elamisloa andmisest, kuna vaide esitaja puhul ei ole täidetud VMS § 2102 lõike 1 punktis 3 sätestatud lisatingimus.
19.Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitajaga, et talle elamisloa andmisest keeldumine oleks kuidagi ebaproportsionaalne. Vaide lahendaja rõhutab, et tähtajalise elamisloa andmiseks peavad olema vastava elamisloa taotlusele sätestatud tingimused täidetud ning ei tohi esineda keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud üks seaduses sätestatud lisatingimus. Vaide lahendaja viitab ka sellele, et välismaalasena puudub vaide esitajal subjektiivne õigus Eesti tähtajalise elamisloa saamiseks või pikendamiseks.
20.Vaide lahendaja märgib, et vaide esitaja poolt taotletud tähtajalise elamisloa üle otsustamisel ei oma tähtsust vaide esitaja poliitilised vaated, mis erinevad tema vanemate ja vennaga, mistõttu justkui oleks tal välistatud Venemaale naasmine. Ka vaide esitaja arvamus, et Venemaale naasmine on talle ohtlik, ei saa tingida tähtajalise elamisloa andmist püsivalt Eestisse elama asumiseks. Muuhulgas vajab märkimist, et käesoleval ajal vaide esitaja omab veel järgmise aastani (oktoober 2025. a) tähtajalist elamisluba ehk vaide esitajal on käesoleval hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks endiselt olemas. Vaide esitaja soov õppida riigikeelt ning integreeruda Eesti ühiskonda on tervitatav, kuid ei tingi samuti taotletud tähtajalise elamisloa andmist“ (dtl 4-5).
3.X. X esitas 15.08.2024 (täpsustatud 05.09.2024) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.07.2024 otsuse nr 15.3-3.2/464-1 ja 05.08.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/42 ning PPA kohustamiseks andma kaebajale tähtajaline elamisluba.
4.Kohus võttis kaebuse 05.09.2024 menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA. 5
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. 5.1 Kaebajale väljastatud elamisloa tingimuseks ei olnud, et ta töötab ainult FIE Z. Zi juures. Kaebajal oli lubatud töötada ka teiste tööandjate juures. Kuna kaebaja töötab ka veel teise tööandja juures, mis on tööloas ja ka vastavalt VMS § 181 2 lg 1 lubatud, siis kokkuvõttes on keskmise palga nõue, kui see käesoleval juhul kohaldamisele kuuluks, käesoleval ajal täidetud. VMS § 178 lg 4 kohaselt peab tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. Taotlejal on see nõue täidetud. Taotleja elamisloa tingimuseks ei ole olnud, et töötasu võib tulla ainult FIE-lt Z. Z ja seega ei ole etteheidetav, et töötasu ei ole selle tööandja juures piisav, kuivõrd kokkuvõttes on taotleja töötasu Eestis elamiseks ja toimetulekuks küllaldane. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole eksinud oma senises tegevuses elamisloa eesmärgi ja tingimuste vastu. 5.2 Elamisloa andmisest keeldumine oleks tema suhtes ebaproportsionaalne, kuivõrd VMS § 2101 ja § 2102 tingimused on täidetud, taotleja on sooritanud A2 eesti keele tasemeeksami ja on Eestis hästi kohanenud, tal on stabiilsed töökohad ja ta on oma kohustused täitnud. 5.3 VMS § 178 lg 12 ei sätesta, et see säte kuulub kohaldamisele üksnes VMS § 181 lg 1 p 11 alusel taotluse esitamise korral. Tegemist on erandiga, mis kehtib kõigile Eestis nõutava hariduse omandanud välismaalastele.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 6.1 Kaebajale väljastatud tähtajalise elamisloa tingimuseks ei olnud see, et ta töötab ainult FIE Z. Zi juures ning seda pole PPA oma otsuses ka väitnud. VMS § 210 2 lg 2 p 3 puhul on tegemist konkreetsele tähtajalise elamisloa andmise alusele sätestatud lisatingimusega, mis peab olema täidetud ehk tegemist on imperatiivse sättega. PPA ei ole keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest seetõttu, et FIE Z. Zi ei maksa kaebajale Eesti keskmist töötasu. PPA on kaebajale haldusmenetluse käigus selgitanud, et kaebajale makstav töötasu peab võimaldama tema toimetulekut Eestis (VMS § 178 lg 4) ning PPA hinnangul ei võimalda FIE-lt makstav töötasu seda. PPA on asunud õigele seisukohale selles, et tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita just selle tööandja juures ja poolt, kelle juures töötamiseks kaebajale tähtajaline elamisluba anti. 6.2 Vastustaja ei nõustu, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine oleks ebaproportsionaalne. Seadus lubab tähtajalise elamisloa anda, kui vastava elamisloa taotlusele sätestatud tingimused on täidetud ning ei esine keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud seaduses sätestatud lisatingimus, mistõttu ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. Asjaolu, et teised tähtajalise elamisloa andmise tingimused ja lisatingimused on täidetud ei väära seisukohta, et üks imperatiivsetest lisatingimustest ei ole täidetud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 16.07.2024 otsus nr 15.3-3.2/464-1 ja 05.08.2024 vaideotsus nr 15.3-3.6/42 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud otsuste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kuna tähtajalise elamisloa andmisest on keeldutud õiguspäraselt, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 7.1 PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest viitega VMS § 123 p-le 2, leides, et kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. VMS § 210 2 lg 1 p 3 kohaselt püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on, et välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Käesoleval juhul ei ole VMS § 210 2 lg 1 p-s 3 sätestatud lisatingimus täidetud. PPA 12.11.2020 otsusega nr 1051965850 TE anti kaebajale õigus töötada IT-töötajana FIE Z. Zi juures. Otsuses ei ole küll väljatoodud tööandja nime, kuid välja on toodud registrikood, mis vastab FIE Z. Zi omale (vt https://www.inforegister.ee/14821255-JURIGERZANITSFIE/). Seega on kaebajale on välja antud elamisluba töötamiseks konkreetsetel tingimustel, milleks on konkreetne tööandja, konkreetne töötamise koht ja konkreetne töökoht. Kaebajale ei antud elamisluba töötamiseks Coop Eesti Keskühistus paigutaja-komplekteerijana. Seega on VMS § 178 lg-s 4 sätestatud nõue, et välismaalase töötasu peab võimaldama tema toimetuleku Eestis (üks tähtajalise elamisloa andmise tingimistest), täitmiseks kohustuslik FIEle Z. Z. Puudub vaidlus, et FIE Z. Z nimetatud kohustust täitnud ei ole, st kaebaja tööandja pole maksnud kaebajale töötasu, mis võimaldaks tema toimetulekut Eestis. Kaebaja leiab õigesti, et ta võib töötada ka teise tööandja juures (vt VMS § 181 2 lg 1), kuid põhitööandja vahetumisel tuleb taotleda uut tähtajalist elamisluba (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1923, p 13). VMS mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et reaalset toimetulekut võimaldav töötasu teenitakse valdavas ulatuses tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba ei ole antud, samas kui põhitööandja välismaalasele tema töö eest toimetulekut võimaldavat töötasu ei maksa (vt VMS muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (809 SE) seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/). Olukord, kus ilmneb, et isik, kellele on antud elamisluba töötamiseks, ei tööta elamisloa andmise otsuses sätestatud tingimustel, annab aluse tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolu, et vastustaja seda ei teinud, ei muuda kaebaja tegevust tähtajalise elamisloa tingimustele vastavaks. Kaebajal ei ole õigustatud ootust ebaõige halduspraktika jätkumisele ning ta ei saa eeldada, et vastustaja eiraks jätkuvalt seda, et tegelikkuses ei ole põhitööandja kaebajale toimetulekut võimaldavat töötasu maksnud. 7.2 Kaebaja viidatud VMS § 178 lg 12 kohaldumine kaebaja suhtes ei ole vaidluse all ning vastavad väited ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt konkreetset palgakünnist, vaid on hinnanud elamisloa andmise tingimuste täitmist. 7.3 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt kaalunud kaebajale kaasnevaid tagajärgi või et keeldumine on ebaproportsionaalne. Tähtajalise elamisloa alusel elades tuleb välismaalasel arvestada, et talle ei pruugita uut elamisluba anda või olemasolevat pikendada. Seega asjaolu, et kaebaja on Eestis hästi kohanenud ja tal on siin tekkinud sõbrad, ei saa tingida tähtajalise elamisloa 7
andmist. Tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane (vrdl pikaajalise elaniku elamisloa alusel elav välismaalane) peab olema valmis Eestist lahkuma, mistõttu ei nõustu kohus, et sekkumine kaebaja eraellu sellega, et tähtajalist elamisluba ei anta, oleks talle ülemääraselt koormav. See, kas kaebajal on VF-s sidemeid oma sugulastega või mitte, ei tingi tema jaoks võimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki elama.
8.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.