Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-24-1147 27.6.2025 Ülle Polluks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Kristiina-Marita Alliksoo Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
X kaebus PPA vastu
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.7.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.X (kaebaja) on sündinud 11. veebruaril 1994. aastal Ukrainas ning ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik.
2.X esitas 9. novembril 2023. a Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 137 lõige 1 alusel Eestisse elama asumiseks abikaasa juurde. Taotlus registreeriti ja võeti PPA-s menetlusse 6. detsembril 2023. a numbriga 1066626944.
3.PPA 9. aprilli 2024. a otsusega nr 15.3-3.2/223-1 keelduti X ’le tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3 alusel.
4.X esitas 18. aprillil 2024.a halduskohtule kaebuse PPA 9. aprilli 2024.a otsuse tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024.a määrusega jäeti X kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
6.26. juuni 2024. a määrusega võeti X kaebus menetlusse ning kohustati PPA-d vastama kaebusele ning esitama asjakohased dokumendid hiljemalt 1. august 2024. a.
7.Tartu Halduskohtu 24.9.2024 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ja teatati asja avalikustamise aeg 27.6.2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja 9.4.2024 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebajal on täielik õigus oma kodakondsust oma äranägemise järgi muuta. See õigus on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis. Kaebaja Ukraina pass on aegunud, selle kehtivusaega ei saa pikendada ei Venemaal ega Donetski oblastis. Kaebaja omab Vene Föderatsiooni kodaniku välispassi, samuti Venemaa Föderatsiooni, mille territooriumil ta elab, kehtivat sisepassi (saadud Rostovi oblastist). Kaebaja abikaasal pole Venemaal peale kaebaja sugulasi, sõpru, tööd ega kinnisvara, seetõttu vastustaja takistab perekonna taasühendamist.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. PPA tuvastas taotluse menetluse käigus, et taotleja on sündinud 11.02.1994 Ukrainas Donetski oblastis ning omas varasemalt Ukraina kodakondsust ja Ukraina kodaniku passi. Taotleja on alates 03.09.2021 Venemaa kodanik ning omab Venemaa kodaniku sisepassi nr 6021545396. Taotlejale on väljastatud Venemaa kodaniku reisidokument nr 666219683 kehtivusega alates 14.07.2023 kuni 14.07.2028, mida Eesti Vabariik reisidokumendina ei tunnusta. 5.augustil 2019 võttis Eesti Välisministeerium vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Otsus jõustus kohe. 2
3-24-1147 Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses.
2.juunil 2023 jõustus komisjoni rakendusotsus [(EL) 2023/1061,31.mai 2023], millega kehtestatakse nimekiri Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Ukraina aladel või territooriumitel või Gruusia separatistlikel territooriumitel, mis ei ole Gruusia valitsuse kontrolli all, välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa Föderatsiooni reisidokumentidest, mida viisade väljaandmisel ja välispiiride ületamisel kehtiva reisidokumendina ei aktsepteerita. PPA ei tuvastanud taotleja puhul erandina Venemaa kodaniku välispassi reisidokumendina aktsepteerimise võimalust. Taotleja ei olnud enne 24.aprilli 2019 Venemaa kodanik ning elas ja töötas taotleja ütlustel kuni 20.04.2021 Donetski Rahvavabariigis. Eeltoodust tulenevalt ei ole abikaasade faktiline kooselu neist olenematutel asjaoludel Eestis võimalik. Kuna Eesti Vabariik ei tunnusta taotlejale väljastatud Venemaa kodaniku passi reisidokumendina, siis ei ole taotlejal võimalik Eesti Vabariiki selle reisidokumendiga saabuda. Seega ei ole taotlejale tähtajalise elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks põhjendatud, kuna taotlejal ei ole võimalik elamisloa eesmärki täita. Taotlejal ei ole võimalik Eestisse selle reisidokumendiga saabuda. Seetõttu keeldub PPA taotlejale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3“.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10.Vaidluse all on vastustaja haldusakt, millega keelduti tähtajalise elamisloa andmisest.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on alates 03.09.2021 Venemaa kodanik ning omab Venemaa kodaniku sisepassi nr 6021545396 ning talle on väljastatud Venemaa kodaniku reisidokument nr 666219683 kehtivusega alates 14.07.2023 kuni 14.07.2028, mida Eesti Vabariik reisidokumendina ei tunnusta.
12.Vaidlust ei ole selles, et Eesti riik on täiendava meetmena vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas 5.augustil 2019 võtnud vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Otsus jõustus kohe. Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses.
13.2. juunil 2023 jõustus komisjoni rakendusotsus [(EL) 2023/1061,31.mai 2023], millega kehtestatakse nimekiri Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Ukraina aladel või territooriumitel või Gruusia separatistlikel territooriumitel, mis ei ole Gruusia valitsuse kontrolli all, välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa Föderatsiooni reisidokumentidest, mida viisade väljaandmisel ja välispiiride ületamisel kehtiva reisidokumendina ei aktsepteerita.
14.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“ 3
3-24-1147
15.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles endale tähtajalise elamisloa väljastamist VMS § 118 punkti 1 alusel.
16.Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele (VMS § 112). Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise (VMS § 116 lg 1).
17.Vastustaja selgitas õiguspäraselt välja, kas kaebajale tähtajalise elamisloa andmine on põhjendatud või mitte (VMS § 123 p 3). Menetluse käigus tuvastas vastustaja, et kuigi kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning tal on ka pass olemas, siis ei tunnusta Eesti Vabariik seda passi järgneval põhjusel: Kaebaja elas ja töötas kuni 20. aprillini 2021.a Donetski Rahvavabariigis ning olles Ukraina kodanik, võttis ta endale Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse 3.septembril 2021.a. 5. augustil 2019.a võttis Eesti Välisministeerium vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina oblastite Donentski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli 2019.a väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Vastustaja märgib, et eelnev eristab kaebajat nendest teistest Vene Föderatsiooni kodanikest, keda tõenäoliselt kaebuses silmas peetakse (kaebaja väited, et tema pass on kõige tavalisem Venemaa kodaniku pass; tema pass ei erine teiste Venemaa Föderatsiooni kodanike passidest). Kaebaja ei olnud varasemalt Venemaa Föderatsiooni kodanik ning loomulikult oli kaebajal nagu ka igal teisel inimesel õigus oma kodakondsust n-ö vahetada.
18.Vastustaja on seega õiguspäraselt leidnud ja arvestanud ülalmärgitud Välisministeeriumi seisukohaga ning kuna kaebajale erand ei kohaldunud (vt PPA otsuse p 15, lk 5), siis ei olnud vastustajal võimalik kaebaja välispassi reisidokumendina aktsepteerida.
19.Asjakohane ei ole kaebaja kaebuse täienduses esitatud seisukoht, et ta sai oma passi Venemaa territooriumil Rostovi oblastist, kuivõrd see ei muuda seisukohta, et Eesti riik seda dokumenti ei tunnusta.
20.See ongi kaebaja õigus ja vaba tahe võtta endale Venemaa kodakondsus. Kindel seisukoht on, et Eesti riik on täiendava meetmena vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas 5.augustil 2019 võtnud vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Ka see, et kaebaja ei teadnud, et ta kohtab Eesti Vabariigi kodanikku, kellega ta abiellub ning tema Venemaa Föderatsiooni kodakondsus ja pass saavad takistuseks tähtajalise elamisloa saamisel, ei muuda vastustaja otsust kuidagi õigusvastaseks.
21.Vastustaja on ka õiguspäraselt otsuse tegemisel lähtunud riigi ülalkirjeldatud seisukohtadest ning õigesti osundanud, et ravikindlustuse olemasolu on üks tähtajalise elamisloa andmise üldtingimustest (VMS § 117 lg 1 p 4), mis peab olema täidetud tähtajalise elamisloa taotlemisel. See, et kaebaja ei saanud seda ravikindlustust kasutada, kuna talle keelduti tähtajalise elamisloa andmisest, ei ole otsuse vaidlustamise seisukohast kuidagi oluline. Vastustaja on 4
3-24-1147 õiguspäraselt leidnud, et kaebaja lõi peresuhted ning sõlmis abielu ajal, mil oli Eesti Vabariigi seisukoht antud küsimuses juba kujundatud. See, kas kaebaja ning tema abikaasa olid sellest teadlikud või mitte, ei oma tähtsust. Pooled pidid arvestama, et pereelu tulebki elada Vene Föderatsioonis, mitte Eestis. Kuivõrd kaebaja ning tema Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa ei ole Eestis pereelu elanud ja on seni seda elanud Venemaa Föderatsioonis, siis vaidlustatud otsus ei riiva ülemääraselt õigust perekonnaelule ning kaebaja praegune elukorraldus ei erineks olukorrast, kus tal oleks elamisluba, sest Eestisse saabumiseks peaks ta endiselt omama kehtivat dokumenti, kuid Eesti Vabariik ei tunnusta seda dokumenti, mida omab kaebaja. Õige on vastustaja märkus, et Eesti Vabariigi kodanik abielludes VMS-i mõistes välismaalasega, ei saa kindel olla, et tema abikaasa saab loa (antud juhul tähtajalise elamisloa) Eesti Vabariiki saabumiseks. Eesti Vabariigi kodanikul ei ole õigustatud ootust selleks, et tema abikaasale antakse elamisluba, et ühiselt oleks võimalik seda pereelu elada Eestis. Sealhulgas on nt kohtupraktikas jaatatud, et abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa andmist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et abikaasa on Eesti kodanik (09.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-232783).
22.Kaebajal kui välismaalasel puudub subjektiivne õigus tähtajalise elamisloa saamiseks. Vastustaja keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3 alusel lähtudes sellest, et kaebaja taotletud elamisloa eesmärk on võimaldada asuda elama Eestis elava abikaasa juurde ning võimaldada abikaasadel koos Eestis perekonnaelu elada, sh elada faktiliselt koos. Kuna kaebaja on Venemaa kodanik ja tema reisidokument on välja antud Venemaa poolt ning Eesti Vabariik ei tunnusta dokumenti, mis on antud Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24.04.2019, kui selle kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik, siis Eesti Vabariik ei tunnusta kaebaja dokumenti, mistõttu on selle alusel Eestisse saabumine ka välistatud. Kaebaja õiguseid ei ole mitte kuidagi rikutud. PPA otsuse õiguspärasust hinnatakse selle tegemise aja seisuga ning kaebajalt ei ole võetud õigust taotleda uut tähtajalist elamisluba tulevikus.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab halduskohus, et vastustaja 9. aprilli 2024. a otsusega nr 15.33.2/223-1, millega keelduti X ’le tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3 alusel, on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
24.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.