J.S.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu kahju hüvitamiseks seoses 27.01.2024 Koidula piiripunktis toimunuga
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: J.S. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.07.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 12).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja J.S. esitas 18.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti vastu, menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid seisukohti. Kaebuse nõudeks on varalise kahju 224 euro ja mittevaralise kahju 800 euro hüvitamise nõue. Kaebuse kohaselt on kaebaja Soome Vabariigi kodanik. Kaebaja soovis 27.01.2024 liikuda Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsiooni. Kaebajal oli kaasas sularaha 715 eurot. Kaebajal ei lubatud Venemaale raha välja viia. Kaebajal polnud oma reisi rahastamiseks muud valuutat ning ta pidi reisist loobuma. Õigusnormid lubavad eurosid üle kanda, kui see on vajalik Venemaale reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutamiseks. Vastustaja ei selgitanud, millise summa oleks kaebaja saanud kaasa võtta.
1
Varaline kahju tekkis seetõttu, et kaebaja pidi 27-29.01.2024 tegema kulutusi 164 eurot majutusele ja toitlustusele. Kaebaja kulutas ka 60 eurot transpordile, kuna piiripunktist Värskasse ja tagasi sai sõita ainult taksoga. Kaebajal ei ole dokumenti transpordikulude tõendamiseks. Mittevaraline kahju tekkis seetõttu, et vastustaja piiras õigusvastaselt kaebaja liikumisvabadust ja alandas tema väärikust. Kaebaja esitas tõenditena - 27.01.2024.a läbivaatuse akti nr 24LA0127961-1 (dtl 2). Selle kohaselt saabus kaebaja 27.01.2024 kell 19.55 Koidula maantee piiripunkti ja deklareeris suuliselt sularaha 715 eurot. Kaebajale selgitati, et eurode eksport on keelatud, ja ta suunati koos sularahaga tagasi Euroopa Liitu; - kaebaja e-kirjavahetuse vastustajaga (dtl 3-10); - Värska Vara OÜ arved toitlustamise kohta 28-29.01.2024 summas 51 eurot ja AS Värska Sanatoorium arve majutuse kohta ajavahemikul 27-30.01.2024 summas 195 eurot (dtl 1112).
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus oli õiguspärane. Vaidlust ei ole selles, et eurodes nomineeritud pangatähtede eksport Eestist Venemaale pole lubatud. Selle keelab alates 01.03.2022 Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2022/345, millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5i lg 1. Määruse art 5i lg 2 punkt a sätestab omakorda erandi, mille kohaselt keeldu ei kohaldata, kui rahasumma on vajalik Venemaale reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks. Art 5 lg 2 punktis a on mõeldud vaid reisivate füüsiliste isikute enda tarbeks kantavaid kulutusi reisimise ajal. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et ta kandis kaasas olnud sularahaga reisikulu või kavatses seda teha. Venemaal ei ole euro ametlikuks maksevahendiks ja kaebaja on läbivaatuse aktil omakäeliselt kinnitanud, et ta suundus Venemaale ilma igasuguse pagasita, mis objektiivselt hinnates ei viita kuidagi eesmärgile sihtkohas pikemalt viibida. Kohtu seisukoht
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
2
4.Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, 31.07.2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus 833/2014) artikkel 5i lg 1 sätestab, et keelatud on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Sama määruse artikli 5i lg 2 punkt a ütleb, et lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede müügi, tarnimise, ülekandmise ega ekspordi suhtes, kui kõnealune müük, tarnimine, ülekandmine või eksport on vajalik Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks. Viidatud sätted - lisati määrusesse 833/2014 nõukogu määrusega (EL) 2022/345, 01.03.2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas; - muudeti viimati nõukogu määrusega (EL) 2022/576, 08.04.2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et otsuse punktis 4 toodud keeld eksportida Venemaale / Venemaal kasutamiseks euro pangatähti kehtis. Kaebaja väidab, et tema puhul oli tegemist määruse 833/2014 artikli 5i lõikes 2 sätestatud olukorraga ehk rahasumma oli vajalik tema kui Venemaale reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks.
6.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tegutsenud õigusvastaselt. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta esitas kohased ja piisavad põhjendused, millest lähtudes oleks vastustaja saanud lubada eurode eksporti kaebaja isiklikuks kasutamiseks. Kaebaja kirjeldas e-kirjavahetuses, et ta ütles tollipunktis, et kavatseb Venemaal viibida umbes kuu aega (dtl 4). Kaebaja kinnitas kaebuses, et tal ei ole Venemaal elukohta või muid sidemeid. Läbivaatuse aktile (dtl 2) on kaebaja märkinud, et tal ei olnud kaasas mingeid asju peale ühe raamatu. Kirjavahetuses kaebajaga kirjeldas vastustaja sündmust nii, et vastustaja hindas raha vajalikkust kahepäevase Petseri reisi tarbeks ning kaebajal ei olnud kaasas pagasit, mis tõendaks pikemat reisi (dtl 6). Kohtu hinnangul lähtus vastustaja õigesti sellest, et kaebaja kavatseb viibida Venemaal mõned päevad. Keskmine mõistlik isik ei reisi ligikaudu kuuks ajaks riiki, kus tal ei ole elukohta, töökohta, lähedasi vms nii, et tal ei ole kaasas mingit pagasit peale raamatu. Sel juhul on vastustaja õigesti hinnanud, et rahasumma 715 euro kaasavõtmine isiklikeks vajadusteks ei olnud põhjendatud.
7.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei hinnanud, milline summa oleks olnud vajalik tema reisiks, vaid keelati kogu summa kaasavõtmine. Kohus leiab, et sellise hinnangu andmine või rahasumma määratlemine, mida kaebajal oleks olnud õigus kaasa võtta, ei oleks kaasa toonud olukorda, kus kaebaja oleks saanud reisi jätkata. Mõlemad pooled kinnitavad, et tollipunktis ei olnud võimalust raha hoiustada. Pooled on eri meelt selles, kas tollipunktis oleks olnud võimalus valuuta vahetamiseks – kaebaja väitel seda võimalust ei olnud, vastustaja väitel pakuti kaebajale võimalust vahetada eurod Vene
3
rubladeks või USA dollariteks. Sellel asjaolul ei ole ka määravat tähtsust, kuna võimalust valuuta vahetamiseks kas ei olnud või kaebaja ei kasutanud seda. See tähendab, et ka juhul, kui kaebajal oleks lubatud teatud rahasumma eurodes kaasa võtta, oleks kaebajal sel päeval tulnud piiripunktist lahkuda ning naasta pärast seda, kui ta on korraldanud ülejäänud rahasumma hoiule andmise või vahetamise.
8.Olukorras, kus Venemaale reisimisel kehtivad ranged piirangud, on eeskätt kaebaja kohustus teha oma reisiks piisavad ettevalmistused, s.h olla valmis põhjendama ja vajadusel tõendama vajadust viia Venemaale kaebajal kaasas olnud rahasumma eurodes. Vastustaja veebilehel on avaldatud selgitus, milliste pangatähtede väljavedu Venemaale on keelatud ning et isik, kes väidab, et summa on vajalik isiklikuks kasutuseks, peab olema valmis põhjendama asjaolusid, miks pangatähtede väljavedu on vajalik1. See, et kaebajale ei olnud eelnevalt teada, millises ulatuses euro rahatähti on tal võimalik Venemaale kaasa võtta, on osa praeguses olukorras Venemaale reisimisega seotud paratamatust riisikost. Kaebajal oli võimalus seda riski vältida, võttes sularaha kaasa vääringus, mille ekspordi suhtes piiranguid ei ole.
9.Kokkuvõttes puudub kohtu hinnangul vastustaja õigusvastane tegevus. Sel juhul ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik varalise ega mittevaralise kahju osas. Muude kahju hüvitamise eelduste põhjalikum käsitlemine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Kohus märgib lühidalt, et kaebuses välja toodud asjaolud ei kujuta endast vabaduse võtmist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole tegemist väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. See, et kaebajal tuli soovitud reisi päeval piiripunktist lahkuda ja jätkata reisi hiljem, samuti see, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, võis põhjustada kaebajale pahameelt, kuid kaebaja üleelamised ei ületa lävendit, mille puhul tegemist saab olla väärikuse alandamisega.
10.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.
12.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 1