Aiandusühistu Meritäht hagi EP vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
263,43 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aiandusühistu Meritäht apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Aiandusühistu Meritäht (registrikood 80036561, aadress Meritäht, Viti küla, Harku vald, 76901 Harju maakond,); Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige GG ( e-post
XXX);
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige MT Kostja EP (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX). Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2016 otsus täielikult ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19209 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja hooldab Viti külas Harku vallas aiandusühistu territooriumil olevaid teid. Kostja kinnistu külgneb aiandusühistu territooriumiga. Hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2010 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt peab kostja kandma kinnistule juurdepääsu hooldamise kulud proportsionaalselt teede hooldamise kuludega lähtudes hageja poolt kostjale esitatud kuludokumentidest. Alates 2012. aastast ei ole kostja kulutusi tasunud. Hageja on arvestanud kostja osaks kulutustest 214,78 eurot, millele lisanduvad raamatupidamislikud kulud ja kulud võlgnevuse sissenõudmiseks 48,65 eurot, so postikulud 4,85 eurot ja raamatupidamiskulud summas 43,80 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tõendamata on hageja tehtud kulutused ning arusaamatu on, millist osa kostja peaks kandma. Kostja kasutab vaid väikest osa kogu teedest. Alates 15.08.2011 ei ole kostja saanud teed kasutada, sest hageja on juurdepääsu kostja kinnistule blokeerinud, paigaldades 15.08.11 juurdepääsutee ette aia ning 2013 aastal täiendavalt 3 suurt maakivi. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 263,43 eurot.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus hagi lihtmenetluses. Poolte esitatust nähtub, et TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel ei ole asjas vaidlust järgmiste asjaolude üle. Hageja hooldab Viti külas Harku vallas aiandusühistu territooriumil olevaid teid. Kostja kinnistu külgneb aiandusühistu territooriumiga. Hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2010 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt peab kostja kandma kinnistule juurdepääsu hooldamise kulud proportsionaalselt teede hooldamise kuludega lähtudes hageja poolt kostjale esitatud kuludokumentidest. Alates 15.08.2011 ei ole kostja saanud teed kasutada, sest hageja on juurdepääsu blokeerinud, paigaldades 15.08.11 juurdepääsutee ette aia ning 2013 aastal täiendavalt 3 suurt maakivi.
5.Kuna alates 15.08.2011 ei ole kostja saanud teed kasutada, sest hageja on juurdepääsu blokeerinud, siis puudus kostjal kohustus tasuda hagejale tee hooldamise kulusid. Hageja on kulutusi nõudnud alates 2012 aastast, seega pärast VÕS § 111 lg 1 mõttes takistuse esinemist ja seetõttu on hageja nõue põhjendamatu. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli 2010.a kokkuleppe sõlmimisel teadlik, kustkaudu kostja krundile sõidukiga liikles ning seetõttu tuleb eeldada, et kokkuleppe kohaselt on kostjal õigus kinnistule liikuda seni kasutatud viisil. Apellatsioonkaebus
6.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
7.Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja on sulgenud kostjale juurdepääsu kostja kinnistule. Kohus on seejuures võtnud aluseks kostja esindaja poolt joonistatud plaani, lähtuvalt millest on kostja kinnistuni viiv tee blokeeritud võrkaia ning kividega. Sellest tulenevalt on kohus leidnud, et kostja ei ole
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19209 saanud teed kasutada ja seetõttu puudus tal alates 15.08.2011 kohustus tasuda tee hooldamise tasusid. Hageja on seisukohal, et kohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid erapoolikult heites kõrvale kõik hageja poolt esitatud tõendid ning teinud seetõttu ebaõige otsuse. Hageja on selgitanud, et kostja on ise paigaldanud detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu teele takistuse, mille eesmärgiks on hagejale jätta mulje, et ta ei kasuta teed ning ei pea selle hooldamise ja remondi eest tasuma. Hageja leiab seetõttu, et kohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme ja teinud seega ebaõige otsuse. Vastused apellatsioonkaebusele
8.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täielikult tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks, sest maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigusnorme ja rikkunud menetlusõigusnorme. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Poolte väidetest nähtub: - Kostjale kuuluv kinnistu asub aadressil Meriroosi tee 7, Viti küla, Harku vald. - Hagejale kuulub kinnisasi, millel asuvate teede kaudu on mh ka Meriroosi teel asuvate kinnistute omanikel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. - Hageja iga-aastasel üldkoosolekul kinnitatakse järgneval aastal tee hoolduseks vajalike tööde maht ja nende maksumus. Tee hoolduse maksumus jagatakse kõikide ühistu liikmete ning ühistu liikmeteks mitteolevate kinnistute omanike vahel, kes kasutavad oma kinnistule juurdepääsuks ühistu poolt hooldatavat ja korrahoitavat teed. - Kostja ei ole AÜ Meritäht liige (tlk 54). - 2007.a paigaldas kostja oma kinnistule juurdepääsuks vajalikud väravad võrreldes detailplaneeringuga teise kohta. - Hageja sellega ei nõustunud. - 03.03.2010 sõlmisid hageja ja kostja kohtuliku kompromissi vaidluses, milles hageja nõudis kostjalt 2006, 2007, 2008 ja 2009 teede hooldamise eest hüvitist. Kompromissi kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 7 päeva jooksul kompromissi jõustumisest aiandusühistu teede hooldamise eest 2006, 2007, 2008 ja 2009.aastal 2 628,35 krooni. Kostja kohustus edaspidiselt kandma kinnistule juurdepääsu hooldamise kulud proportsionaalselt teede hooldamise kuludega vastavalt Aiandusühistu Meritäht poolt temale esitatud kuludokumentidele. Samuti kohustus kostja osalema juurdepääsu teehoolduse töödel 2 korda aastas. - 2011.a paigaldas hageja kostja sissesõidu väravate ette võrkaia ja 2013.a maakivid, mistõttu ei saa kostja väravate kaudu oma kinnistule siseneda. - Kostja on alates 2012.a jätnud tasumata hagejale tee hooldamiseks tehtud kulutused.
11.Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole alates 15.08.2011 oma kinnistule viivat juurdepääsuteed kasutada saanud, siis puudus tal alates 15.08.2011 kohustus tasuda tee hooldamise kulusid.
12.Asja materjalidest nähtuvalt paikneb kostja kinnistu üks pikematest külgedest horisontaalselt Meriroosi teega (tlk 44, 122). Asjas puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu järgi paikneb kostja kinnistule juurdepääs Meritähe tee poolt tulles kinnistu piiri esimeses kolmandikus, mh ka seetõttu, et detailplaneeringu järgi ning ka tegelikkuses ei ole Meriroosi tee kui tupiktänav terves ulatuses kattega tee (tlk 94 ja
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19209 122). Kostja kinnistuga piirnes kattega tee pisut rohkem kui 2/3 ulatuses. Asja materjalidele lisatud fotodega on tõendatud, et varasemalt kasutas kostja kinnistu juurdepääsuks (mh sõidukiga) detailplaneeringu järgset kohta (tlk 58), selleks oli paigaldatud teisaldatav aiavõrk (tlk 55). Poolte vahel puudub vaidlus, et 2007.aastal paigaldas kostja kinnistule sissesõiduks väravad Meriroosi tee lõppu. Hageja sellega ei nõustunud ning nõudis kostjalt mh politsei kaudu väravate paigaldamist endisele kohale (tlk 86).
13.Maakohus asus otsuses seisukohale, et sõidukiga krundil liikumine ei ole keelatud ning kui kinnistu külgneb teega, võib liikleja sõita oma krundilt teele vabalt valitud kohal. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud maakohtu seisukoht ei ole õige. Kokkulepe eratee kasutamiseks, sh ka kinnistule juurdepääsu koht, sõlmitakse eratee omaniku ja juurdepääsu soovija vahel. Asjas on hageja väitnud, et tee tupikut vajab ta teehooldeks vajamineva freesipuru ladustamiseks ja talvel lume ladustamiseks. Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et hageja võib tõesti vajada nimetatud kinnistu osa lume (tlk 93) ja/või teehoolduseks kasutatava asfaldifreesipuru ladustamiseks (110-112). Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja võis igal ajal paigaldada kinnistule sõidukiga juurdepääsuks väravad kuhu soovis. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ebaõigesti arvestamata ka hageja väited ja tõendid maatüki detailplaneeringu kohta. Kuigi maakohus on õigesti viidanud sellele, et detailplaneering ei asenda poolte asjavõi võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, saab ringkonnakohus hageja väidetest aru nii, et hageja soovis kokkulepet juurdepääsu koha kohta tõendada mh detailplaneeringuga.
14.Maakohus asus otsuses sisuliselt seisukohale, et kuna 2010.a sõlmisid pooled teehoolde eest maksmiseks kohtuliku kompromissi, siis on hageja heaks kiitnud kostja tegevuse väravate paigutamiseks Meriroosi tee lõppu. Asja materjalidele lisatud tõenditest pigem hageja nõusolek või hilisem heakskiit väravate paigutamiseks ei nähtu. Hageja esitas kostja tegevuse kohta pretensioone, paigaldas kostja väravate ette võrkaia ja hilisemalt piiras juurdepääsu maakividega. Käesolevas asjas on oluline ka see, et kostja pole asjas väitnud, et poolte kokkuleppest tulenevalt oli tal õigus väravad Meriroosi tee lõppu paigaldada.
15.Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvestada hageja väidete ja tõenditega selle kohta, et ka peale takistuste paigaldamist väravate ette on kostjal siiski juurdepääs oma kinnistule teisaldatava aiavõrgu kaudu (tlk 84). Kostja selle väite õigsust vaidlustanud ei ole, leides, et kuna väravate kaudu sisenemine on blokeeritud, siis teehoolduskulusid ta tasuma ei pea.
16.Kuigi kohus võis hagi hinnast tulenevalt asja menetleda lihtmenetluses kooskõlas TsMS §-ga 405 tulnuks maakohtul TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkida, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei loe ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvesta.
17.Maakohus on asja lahendades kohaldanud ka vale materiaalõigusnormi, leides, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistu, kus paikneb Meriroosi tee, kuulub hagejale. Seega, kui kostjal on hagejale kuuluvalt teelt oma kinnistule juurdepääs, mida ta ka kasutab, siis on hagejal õigus nõuda juurdepääsutasu AÕS § 156 lg 1 alusel, mille üheks komponendiks võib olla ka tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamine. Poolte vahel sõlmiti 2010.a kohtulik kompromiss, millega kostja võttis enesele kohustuse tasuda hagejale juurdepääsu hooldamise kulud proportsionaalselt teede hooldamise kuludega vastavalt Aiandusühistu Meritäht poolt temale esitatud kuludokumentidele, samuti kohustus kostja osalema juurdepääsu teehoolduse töödel 2 korda aastas. Samas ei nähtu nimetatud kompromissi tingimustest, millised on need konkreetsed kokkulepitud
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19209 juurdepääsu hooldamise kulu komponendid, mille eest kostja oli nõus maksma. Hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt leiab hageja, et nendeks olid teekatte parandamine/parendamine (asfalteerimine), maamaks, postikulud ja raamatupidamiskulud. Kostja väidetest võib järeldada, et kostja sõlmis vaid kokkuleppe juurdepääsu hooldamise kulude tasumiseks Meriroosi tee eest, mille maksimaalne pikkus osas, mida kostja kasutab, on 100 m. Hageja on esitanud tõendid ning selgitanud tõendeid hagiavalduse täpsustuses ja sellest võib järeldada, et asfalteerimist teostati Meriroosi teel, Merisiili teel, Meritähe teel ja Merirohu teel. Kuna kostja kinnistu juurde saab avalikult kasutatavalt teelt nii Meritähe tee, Meriroosi tee, Merisiili teed kui ka Merirohu teed kasutades (tlk 98), siis on kostja väited ebaselged.
18.Kuivõrd maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal oli õigus vabalt valida, kuhu ta oma kinnistule juurdepääsuks väravad paigaldab, jättis käsitlemata väited, et hoolimata väravate paigaldamisest on kostjal jätkuvalt kinnistule juurdepääs, välja jäi selgitamata milline oli poolte kokkulepe tasu kohta kostja kinnistule juurdepääsu tagamise eest ning see võis tuua kaasa lõppjäreldusena vale lõpplahendi, siis leiab ringkonnakohus, et ta ei saa hageja nõude osas ise lõpplahendit teha. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohtul tuleks viia läbi uuesti eelmenetlus ning esitatud ja esitatavaid väiteid ja tõendeid arvestades teha esimesena nõude osas sisuline lahend. See ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mis tuleks kõrvaldada.
19.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
20.Apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.