W.Ni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2025 otsuse nr ERESID-642304-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – W.N Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
W.N esitas 03.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 25.04.2025 otsuse nr ERESID-642304 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Kohus jättis kaebuse 09.06.2025 määrusega käiguta ning määras kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja märkis kaebuses, et esitas 20.05.2025 kaebuse, nagu talle 25.04.2025 otsuses selgitati. Samas kaebus esitati kohtule alles 03.06.2025 ning kaebusele polnud lisatud ka ühtki 20.05.2025 allkirjastatud avaldust. Kaebajal tuli eeltooduga seoses kohtule täpsustada, kas ta esitas enne kohtusse pöördumist (20.05.2025) PPA-le vaide 25.04.2025 otsuse vaidlustamiseks ja kas tema vaie jäeti rahuldamata. Kaebetähtaja ületamise korral võimaldas kohus kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotluse. Samuti tuli kaebajal tasuda 20 euro suurune riigilõiv.
3.Kaebaja tasus 11.06.2025 nõutavas ulatuses riigilõivu ning esitas 16.06.2025 kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja märgib, et kaebuse esitamise tähtaeg jäi tal järgimata inimliku vea tõttu. Kaebus oli ette valmistatud juba 20.05.2025, kuid kaebaja edastas selle alles
03.06.2025 PPA-le ja halduskohtule. Tegemist oli inimliku eksitusega ega olnud tahtlik või hooletusest põhjustatud viivitus. Kohe pärast vea avastamist esitas kaebaja kaebuse esimesel võimalusel ning soovib nüüd jätkata menetlust seaduslikult. Kaebaja 16.06.2025 avaldusele on lisatud PPA 11.06.2025 vaideotsus nr 15.3-24/144-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja 03.06.2025 vaie.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
5.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale sai PPA 25.04.2025 otsus teatavaks samal päeval, s.o 25.04.2025. Kaebaja selgitustest nähtuvalt koostas kaebaja PPA 25.04.2025 otsuse vaidlustamiseks vaide ja kaebuse vastavalt vaidlustatud otsuses selgitatule valmis 20.05.2025, kuid reaalselt esitas ta vaide PPA-le ja kaebuse halduskohtule alles 03.06.2025. Kaebuse lisadest nähtuvalt on PPA kaebaja 03.06.2025 vaide sisuliselt läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud 11.06.2025 vaideotsusega (dtl 34-35).
6.HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab muu hulgas kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 järgi tuleb haldusakti peale vaie esitada üldjuhul 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) ei näe vaidlustamiseks ette teistsugust tähtaega. Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud, siis ei saa ta kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse tühistamisnõude puhul HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2022 määrus nr 3-21-1361, p 15 ja seal viidatud praktika). HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erand pole kohaldatav ka olukorras, kus haldusorgan luges vaide ebaõigesti tähtaegseks või vaide esitamise tähtaja n-ö vaikimisi ennistanud, vaadates mittetähtaegselt esitatud vaide sisuliselt läbi. Erandi eesmärk on olnud anda isikule võimalus enne halduskohtusse pöördumist lahendada vaidlus kohtuväliselt, kuid seda üksnes tingimustel, mis ei kahjusta ülemääraselt õiguskindlust ja kolmanda isiku huve (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2022 määrus nr 3-22-575, p-d 16 ja 17).
7.Eeltoodut arvestades tuleb kohtul järgnevalt hinnata seda, kas kaebaja 03.06.2025 vaie PPA 25.04.2025 otsuse kehtetuks tunnistamiseks oli tähtaegne või kas vaide mittetähtaegsuse puhul võis esineda alus vaidetähtaeg ennistada. Kui kaebaja laskis mööda vaide esitamise tähtaja ja seda polnud alust ennistada, vaatas vastustaja kaebaja vaide sisuliselt läbi ekslikult ning kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mistõttu kohtusse pöördumise tähtaegsust tuleb HKMS § 47 lg 2 asemel hinnata HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 järgi. 7.1 Nagu kohus eelpool märkis, siis vaidlust pole, et PPA 25.04.2025 otsus toimetati kaebajale kätte samal päeval. Selle otsuse vaidlustamise võimalusi selgitas PPA kaebajale täiendavalt oma 30.04.2025 vastuses (dtl 5). Seega oli kaebajal õigus esitada PPA 25.04.2025 otsuse vaidlustamiseks vaie PPA-le või kaebus halduskohtule hiljemalt 26.05.2025 (s.o 30 päeva jooksul vaidlusaluse otsuse kättesaamisest arvates). 03.06.2025 esitatud vaie oli esitatud seega HMS §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. See, et kaebaja enda jaoks oli vaide ja kaebuse 2(3)
dokumendina ette valmistanud juba 20.05.2025, ei oma siinkohal tähtsust. Vaide tähtaegsuse hindamisel on määrav ajahetk, mil vaie haldusorganile reaalselt esitati. 7.2 HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 järgi võib haldusorgan tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja poolt 16.06.2025 esitatud selgitustest ei nähtu sellist mõjuvat põhjust, mis saanuks tingida vaide esitamise tähtaja ennistamise. Vaidlust ei ole, et PPA 25.04.2025 otsus sisaldab üheselt arusaadavat vaidlustamisviidet, mis suunab otsuse peale vaiet esitama või halduskohtule kaebust esitama 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja on ka ise 03.06.2025 kaebuses nentinud, et „20.05.2025 esitan käesoleva ametliku kaebuse, nagu mulle võimalusena märgiti keeldumise otsuses 25.04.2025.“ Järelikult kaebaja oli teadlik vaide ja kaebuse esitamise tähtajast ning selle ületamine ei saa olla vabandatav kaebaja poolt üldsõnaliselt viidatud inimliku veaga. Korrektselt sõnastatud vaidlustamisviide ei saanud kaebajas tekitada arusaama, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks piisab sellest, kui ta enda jaoks vormistab vaide valmis õigeks ajaks ning võib seejärel selle haldusorganile lahendamiseks saata määramatu aja jooksul. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal polnud 20.05.2025 koostatud vaiet võimalik mingitel temast mitte sõltunud põhjustel enda mõjusfäärist välja saata enne 03.06.2025. Eeltoodus tulenevalt ei esinenud praegusel juhul PPA-l alust kaebaja poolt tähtaja rikkumisega esitatud vaide esitamise tähtaega n-ö vaikimisi ennistada ja seda sisuliselt läbi vaadata.
8.Järelikult ei saa kohtule PPA 25.04.2025 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks esitatud nõuete osas kaebetähtaja kontrollimisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile ega hakata 30-päevast kaebetähtaega lugema alles PPA 11.06.2025 otsuse teatavaks tegemisest arvates, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-test 1 ja 2. Kaebus PPA 25.04.2025 otsuse vaidlustamiseks tuli kohtule esitada 26.05.2025. Kuna kaebaja esitas kaebuse 03.06.2025, on see esitatud hilinenult. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustavad üldjuhul objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kaebaja 16.06.2025 avaldusest nähtuvalt esitas ta vaide PPA-le ja kaebuse halduskohtule samaaegselt ning tähtaja ületamise põhjused on seega eelduslikult samad. Seega on käesoleva määruse punktis 7 toodud põhjendused asjakohased ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamisega seonduvalt ning kohus ei hakka neid kordama. Kokkuvõtvalt, vaidlustatud otsuses oli toodud selge vaidlustamisviide ning kohtule ei nähtu, et kaebajal polnud seda võimalik järgida mingitel temast sõltumatutel asjaoludel. Olukorras, kus kaebajale on selgelt kirjeldatud otsuse vaidlustamise korda, ei ole võimalik tähtaja ületamist vabandada üldiselt inimliku eksimusega. Kaebaja peab ise olema piisavalt hoolikas, et mitte mööda lasta temale nõuetekohaselt teatavaks tehtud vaidlustamistähtaega. Kohtule ei nähtu 16.06.2025 avaldusest tähtaja ennistamist õigustavaid mõjuvaid põhjusi, mistõttu kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks alust ei ole.
9.Kuna puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
10.Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, pole vajadust praeguses asjas otsustada ka võimalike menetluskulude üle. Küll aga tuleb määruse jõustumisel kaebajale tagastada asjas tasutud 20 euro suurune riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 4).
(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.