Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-575
Haldusasi
MK, HJ ja SJ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 21. oktoobri 2020. a otsuse nr 3-5.4/591 p 2.2, 1. novembri 2021. a korralduse nr 739 ja 24. jaanuari 2022. a korralduse nr 64 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – MK, HJ ja SJ, esindaja v.adv Heldur Otti Vastustaja – Pärnu linn, esindaja KK Kolmas isik – VS
Menetluse alus ringkonnakohtus
MK, HJ ja SJ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta MK, HJ ja SJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-575 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-575
2(7)
3-22-575 võimalik hinnata, kas kavandatav ehitamine rikub kaebajate õigusi. PT-ga määratud hoonestusalale esitasid kaebajad oma vastuväited juba enne vaidemenetlust.
3-22-575 olukorraga, kus PT õiguslik olemus ja vaidlustamise vajadus oli ebaselge. Ebakindluse korral peab isik kaebetähtaja jooksul pöörduma õigusteadmistega esindaja poole, et selgitada välja vaidlustamise vajadus. PT sisaldas vaidlustamisviidet, mistõttu ei ole kaebajaid vaidlustamise vajaduse osas ka eksitatud. Seega puuduvad ka subjektiivsed (ebaselgusest tulenevad) asjaolud, mille tõttu ei olnud PT vaidlustamise vajadus kaebajatele mõistlikult arusaadav.
4(7)
3-22-575
3-22-575 (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 25; 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 20). Kuivõrd HKMS § 47 lg 2 järgi on erandile tuginemise tingimuseks sätestatud üldine kohustus pidada kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, leiab ringkonnakohus, et see erand pole kohaldatav ka olukorras, kus haldusorgan luges vaide ebaõigesti tähtaegseks või ennistas alusetult vaide esitamise tähtaja. Erandi eesmärk on olnud anda isikule võimalus enne halduskohtusse pöördumist lahendada vaidlus kohtuväliselt, kuid seda üksnes tingimustel, mis ei kahjusta ülemääraselt õiguskindlust ja kolmanda isiku huve. Kui haldusorgan vaatab vaide ebaõigesti läbi, võib see siiski kujutada endast haldusorgani eksitavat käitumist ja anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks (vrd Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).
3-22-575 tähtajaga. Vastustaja ei ole praegusel juhul kaalunud PT p 2.2 kehtetuks tunnistamist EhS § 34 alusel, vaid lahendas kaebajate vaiet PT p 2.2 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajad ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada nende õigust nõuda HMS § 44 lg 1 alusel PT menetluse uuendamist ja selle taotlemist HMS § 44 lg-s 3 märgitud tähtaja jooksul.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.