Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme, Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1548
Haldusasi
J.Q kaebus seoses 2025. a aprilli ja mai toimetulekutoetuste taotlustega ja kaebaja isikuandmete töötlemisega Kaebaja J.Q Vastustaja Tallinna linn, esindajad Kristel Tina ja Marje Paljak
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määrus ja 13.06.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.Q määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta J.Q 08.06.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 7 peale menetlusse.
2.Võtta J.Q 15.06.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale menetlusse.
3.Tagastada J.Q 15.06.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p 3 peale.
4.Rahuldada J.Q määruskaebused osaliselt.
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse resolutsiooni p 7 ja saata kaebus selles osas samale halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 ja saata taotlus samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Jätta Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
8.Jätta Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 muutmata.
9.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus
3-25-1548 Esialgset õiguskaitset ning menetlusabi puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7 ja § 119 lg 1 kolmas lause). Muus osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.Q esitas 20.04.2025 Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse maksta talle 2025. a aprilli eest toimetulekutoetust. TKV jättis 15.05.2025 kirjaga taotluse läbi vaatamata, kuna taotleja ei esitanud nõutud dokumente ning teavet perekonna majandusliku toimetuleku hindamiseks.
2.J.Q esitas 14.05.2025 TKV-le taotluse maksta talle 2025. a mai eest toimetulekutoetust. TKV teavitas kaebajat 21.05.2025 kirjaga vajadusest esitada kirjas nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele ning ühtlasi vastas 14.05.2025 taotluses esitatud küsimustele. Kiri saadeti kaebajale tähitult. Kirja ei õnnestunud kaebajale postitöötaja vahendusel isiklikult kätte toimetada. Seetõttu tagastas postiasutus 03.06.2025 kirja hoiutähtaja möödumise tõttu TKV-le. TKV saatis J.Q-le kirja uuesti 03.06.2025 tähtkirjaga ning 10.06.2025 seisuga oli kiri postkontoris kohaletoimetamise ootel.
3.J.Q esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada TKV-d tegema otsus 2025. a aprilli ja mai toimetulekutoetuse taotluste kohta. Ühtlasi palus ta anda riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1); võttis menetlusse kaebuse 2025. a aprilli toimetulekutoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise peale (resolutsiooni p-d 2–6); ning tagastas nõude kohustada TKV-d 2025. a mai toimetulekutoetuse taotlust läbi vaatama ja toetuse andmist otsustama (resolutsiooni p 7). Tallinna linna esitatud seisukohad ning tõendid võimaldavad järeldada, et 2025. a mai taotluse osas on menetlus pooleli ning linn ei ole taotluse lahendamisega põhjendamatult viivitanud. Vastustaja on 21.05.2025 saatnud kaebajale taotluse lahendamise seisukohast asjakohased küsimused. Küsimused on suunatud J.Q tegelike sissetulekute ja eluasemega seotud põhjendatud kulutuste tuvastamisele. Ühtlasi on vastustaja selgitanud kaebajale abivajaduse hindamisega seonduvat. Vastustaja ei saa lähtuda aprillikuu taotluse kohta antud vastustest, kuna taotlusega seotud asjaolud võivad iga kuu muutuda. Nimetatud küsimusi ei ole õnnestunud kaebajale kätte toimetada. Vastustaja ei ole küsimuste edastamisega viivitanud. Vastustaja on püüdnud küsimused kaebajani toimetada seaduse nõudeid järgides (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 25 ja 26), kuid see ei ole õnnestunud. Vastustajal on kaalutlusõigust kasutades lubatud arvesse võtta, kuidas kaebajale varasemalt on õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eesmärgiks peab olema see, et isik saab ka tegelikult dokumendiga tutvuda, kuid vastustajal peab olema võimalik tuvastada dokumendi kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses määratud tähtajad. Seega ei ole äratuntav, et vastustaja oleks põhjendamatult viivitanud. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks ja see tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kaebaja taotleb riigi õigusabi põhjusel, et tema füüsilise ja vaimse tervise seisund ei võimalda kohtuasju menetleda ning tema halduskoormus on erakordselt suur. Riigi õigusabi seaduse
2(6)
3-25-1548 (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel tuleb taotlus jätta rahuldamata. Taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja põhjendused on kohtule ja vastustajale olnud arusaadavad. Ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks kaitsta kohtumenetluses oma õigusi, vajadusel menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Vajadusel selgitab ning abistab kaebajat kohus. Kaebajal on ulatuslik kogemus toimetulekutoetuste asjades. Kohtuasjade suur hulk ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Kohus võtab arvesse, et varasemates haldusasjades on kaebaja tähelepanu juhitud sellele, et osad kaebused on ennatlikud.
5.J.Q esitas 08.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 7 peale. Kaebaja palub uue määrusega anda talle riigi õigusabi ning võtta kaebus 2025. a mai toimetulekutoetuse taotluse kohta menetlusse, kohustades halduskohut tuvastama, et kõik nõutud dokumendid on esitatud, ning kohustama Tallinna linna tegema toimetulekutoetuse taotluse kohta otsuse 5 tööpäeva jooksul.
6.Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse 2025. a aprilli osas rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja mai osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas Tallinna linna viivituste õigusvastasuse tuvastamise nõuded (resolutsiooni p 4). Kaebaja palub kohustada vastustajat tegema 2025. a aprilli ja mai toimetulekutoetuse taotluste kohta haldusotsused 24 tunni jooksul, kuivõrd viivitamine võib põhjustada korvamatut kahju (toidupuudus, ravimiteta jäämine, töövõime halvenemine). Kuna kohus tagastas 06.06.2025 määrusega kaebuse maikuu toimetulekutaotluse osas, tuleb maikuu osas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Aprillikuu osas on taotlus põhjendamatu. Ei ole ilmne, et kaebaja huvid võivad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saada kahjustada viisil, mida hiljem kohtulahendiga kõrvaldada ei ole võimalik. Kaebaja lähtub eeldusest, et vastustaja oleks pidanud igal juhul andma haldusakti. See eeldus on väär. HMS § 15 lg-st 3 ja § 38 lg-st 3 tuleneb haldusorgani õigus jätta taotlus läbi vaatamata, kui taotleja jätab nõutaval määral täitmata taotleja kohustuse teha koostööd ning esitada haldusorganile täieliku ülevaate oma majanduslikust seisundist. Vastustaja on vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele esitanud põhjendatud kahtlust kinnitavad asjaolud ja tõendid seoses kaebaja tegelike sissetulekutega, mis seavad ühtlasi kahtluse alla kaebaja väited tema toimetulekuraskustest ja õiguskaitse vajadusest. Kaebajale adresseeritud küsimusi ei ole alust pidada ilmselgelt asjakohatuteks ja ilmne ei ole ka see, et kaebaja vastused oleksid seejuures olnud sedavõrd ammendavad, et puuduks kahtlus, et vastustajal oli teha kohustus kaebaja taotluse kohta otsus. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuleb tagastada nõuded tunnistada õigusvastaseks TKV viivitused kaebaja 2025. a aprilli ja mai toimetulekutoetuste taotluste lahendamisel. Kohtu jaoks ei ole äratuntav viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise vajadus olukorras, kus kaebaja aprillikuu taotluse osas on juba tehtud läbi vaatamata jätmise otsustus ja kaebuse eesmärgiks on taotluse läbi vaatamine ühes toetuse määramisega (HKMS § 45 lg 2, § 38 lg 4). Kaebaja on oma põhjendatud huvina esile toonud, et ta on ilma jäänud toidukaardist, kuna taotlus jäi läbi vaatamata ning teine menetlus on pooleli. See asjaolu on vahetult seotud vastustaja otsusega aprilli taotlust sisuliselt mitte hinnata, mitte aga menetluse kestusega. Kaebajal on oma õiguste kaitseks olemas tõhus õiguskaitsevahend – kohustamiskaebus – ja kaebaja on seda aprilli osas ka kasutanud. Maikuu taotluse osas saab kaebaja esitada nõude siis, kui vastutaja on asjas kaebaja taotluse üle otsustanud. Ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase 3(6)
3-25-1548 järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Siinses asjas selliseid asjaolusid ei nähtu.
7.J.Q esitas 15.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale. Samuti esitas J.Q 15.06.2025 määruskaebuse „Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse punktide 14–16 ning 13.06.2025 määruse punkti 6 peale, millega jäeti taotlus käiguta seoses 20-eurose riigilõivu tasumata jätmisega, jäeti rahuldamata riigilõivu vabastamise taotlus ning tagastati kaebus“.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kohustamisnõude tagastamine
7.Halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohus tagastas 2025. a mai toimetulekutoetuse taotlust puudutava kohustamisnõude. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused pole siinsel juhul täidetud, kuna halduskohtu määruse põhjendustes toodud asjaolud ei ole piisavad selleks, et tunnistada kaebus selles osas ilmselgelt perspektiivituks.
8.Sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Arvestades seda sätet ja selle toetuse määramise aluseid ning eesmärki, tuleb siinsel juhul haldusmenetlust toimetada iseäranis kiiresti. Mistahes põhjendamatu viivitus, mis võib mh olla tingitud ebaotstarbeka menetlustoimingu tegemisest, toob kaasa menetluses õigusvastase viivituse ja seeläbi taotleja õiguste rikkumise. Kiire otsuse tegemine on tähtis ka selleks, et vaidluse korral saaks toetuse taotleja viia küsimuse võimalikult kiiresti kohtu ette.
9.TKV nõudis kaebajalt põhjendatult täiendavate andmete, selgistuste ja tõendite esitamist. Halduskohtu sellekohane seisukoht on kooskõlas varasema kohtupraktikaga ning sellekohaseid põhjendusi ei ole tarvis korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
10.Küll võib TKV olla teinud menetlusvea, saates oma kirju kaebajale tähitud postiga. Kaebaja on toimetulekutoetuse taotluses märkinud, et on nõus sellega, et otsus saadetakse talle e-kirja teel. Järelikult on kaebaja teinud valiku, millisel viisil ta soovib, et menetlusdokumendid talle teatavaks tehtaks. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lg 1 kohaselt tehakse hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakt isikule teatavaks vastavalt taotluses märgitud valikule. Sama sätte p 1 kohaselt võib isiku muu hulgas valida e-posti aadressi, mille ta märgib taotlusesse. Siinsel juhul oli taotluses märgitud J.Q eposti aadress. Samal viisil nagu menetlust lõpetav haldusakt tuleb teatavaks teha ka muud menetlusdokumendid, mis saadetakse taotlejale taotluse lahendamisel.
11.Haldusorgan võib kaalutlusõiguse alusel mõjuval põhjusel kalduda kõrvale isiku valikust, kuid sellekohased põhjendused peavad olema selgelt välja toodud ning kaaluma üles taotleja eelistatud viisi. Taotleja soovist kõrvalekaldumine võib iseenesest olla põhjendatud olukorras, kus vastustajal on varasema kogemuse põhjal või muude asjaolude tõttu alust arvata, et taotluses märgitud viisil (aadressil) ei ole dokumente võimalik tõhusalt kätte toimetada, aga sellekohased argumendid ning tõendid tuleb selgelt välja tuua. Ringkonnakohus märgib, et nüüdseks on üldlevinud, et inimene suhtleb haldusorganiga eposti või e-keskkonna teel ning posti teel dokumentide kättesaamine võib olla inimese jaoks koormavam. Iseäranis oluline on haldusorgani teadete operatiivne teatavaks tegemine ja
4(6)
3-25-1548 kättesaamine kiireloomulistes toimetulekutoetuse asjades. Halduskohus ei ole määruses viidanud tõenditele, mis kinnitavad ülekaalukat vajadust taotleja eelistust mitte järgida ja saata dokumente tähitud kirjaga, mille puhul peab inimene tööajal kodus viibima või minema postkontorisse saadetisele järele. Samuti ei ole halduskohus lähemalt selgitanud oma seisukohta, et vastustajal on lubatud arvesse võtta, kuidas kaebajale varasemalt on õnnestunud dokumente kätte toimetada, ega viidanud sellekohastele tõenditele.
12.Ülaltoodud kaalutlustel ei ilmne halduskohtu määrusest piisava selgusega, et TKV pole sattunud viivitusse. Tuvastamisnõuete tagastamine
13.Tuvastamisnõuete tagastamist puudutavas osas on halduskohtu 13.06.2025 määrus seaduslik ja põhjendatud ning halduskohtu põhjendusi ei ole tarvis korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Esialgne õiguskaitse
14.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine 2025. a aprilli toimetulekutoetuse taotluse osas oli põhjendatud. Halduskohtu määruse põhjendused on kooskõlas analoogilises küsimuses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2025 määruses asjas nr 3-25-829 ja 26.05.2025 määruses asjas nr 3-25-292 võetud seisukohtadega ning neid ei ole kõiki tarvis siinkohal korrata.
15.Halduskohus põhjendas 2025. a mai toimetulekutoetuse taotluse osas esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist sellega, et 06.06.2025 määrusega selles osas kaebus tagastati. Kuna käesoleva määrusega kaebuse tagastamine selles osas tühistatakse, ei ole alust jätta taotlust läbi vaatamata, vaid see tuleb lahendada sisuliselt. Ringkonnakohus saadab selles osas esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 210 lg 3 teine lause). Isikuandmete töötlemisega seotud nõuded
16.Kaebaja esitas 15.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, mille sissejuhatuse kohaselt on see esitatud „Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse punktide 14–16 ning 13.06.2025 määruse punkti 6 peale, millega jäeti taotlus käiguta seoses 20-eurose riigilõivu tasumata jätmisega, jäeti rahuldamata riigilõivu vabastamise taotlus ning tagastati kaebus“.
17.Kaebaja on siin ilmselt eksinud määrustele viitamisel. Halduskohtu määrused ei sisalda kaebaja menetlusdokumendis näidatud punkte. Menetlusdokumendi sisust nähtuvalt esitab ta vastuväited isikuandmete töötlemisega seotud nõuete käiguta jätmise ja menetlemata jätmise peale. Isikuandmete töötlemisega seonduvat käsitlevad halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p 3 ja põhjenduste p-d 21–26. Kaebuse tagastamist selles osas ei ole halduskohus veel otsustanud. HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 kolmanda lause alusel tuleb keelduda menetlusse võtmisest ja tagastada määruskaebus osas, millega kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust kaebuse käiguta jätmist puudutavas osas. Seadus ei näe ette õigust esitada sellise määruse peale määruskaebust (HKMS § 203 lg 1). Riigi õigusabi
18.Riigi õigusabi taotlemist puudutavas osas on halduskohtu 06.06.2025 määrus seaduslik ja põhjendatud ning halduskohtu põhjendusi ei ole tarvis korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). 5(6)
3-25-1548
19.Asjaolu, et psühhiaater on ravisoovitusena teinud kaebajale ettepaneku mõelda võimalikult kiirele kohtuprotsesside lõpetamisele, ei tähenda, et kaebajale tuleks anda riigi õigusabi selleks, et kaebaja asemel haldaks tema menetlustoiminguid riigi kulul määratud esindaja. Esindaja saamine ei pruugi kaebaja tervise ja ravi aspektist midagi paremaks muuta. Ka esindaja peaks kooskõlastama kaebajaga oma toimingud, järgima kaebaja käsundit, saama temalt asjaomast teavet, tõendeid jne, mistõttu ei oleks kaebajal ka esindaja olemasolul võimalik kõikidest oma kohtumenetlustest n-ö distantseeruda. Riigi kulul riigi õigusabi osutajat ei määrata kaebaja asjaajamise hõlbustamise, sh kõikidest kohtuasjadest ülevaate hoidmise eesmärgil. Menetluslikud küsimused
20.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Halduskohtu 06.06.2025 määruse resolutsiooni p 7 tuleb tühistada ja asi tuleb selle nõude osas saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust võtta kaebust ise menetlusse ega teha halduskohtule kaebaja soovitud ettekirjutusi, kuna asja sisulisel lahendamisel otsustab halduskohus ise, millised asjaolud on tõendatud ja kuidas seadust kohaldada (HKMS § 158 lg 1). Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ning saata esialgse õiguskaitse taotlus 2025. a mai osas samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu määruste muud vaidlustatud punktid jäävad muutmata.
21.Ringkonnakohus ei edasta kellelegi kaebaja taotlust halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Kaebaja võib asjaomaste ametiisikute poole soovi korral ise pöörduda.
22.Taandamistaotluse lahendamine kuulub asja lahendava halduskohtu pädevusse.
23.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.