lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-422/55

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-422/55
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-422

Haldusasi

P.W kaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise peale

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja P.W , esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Kaasatud asutus Kaitsepolitseiamet, esindaja Karel Virks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.W apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta P.W apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 otsus muutmata.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda.

Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.07.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-23-422 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.P.W on sündinud XX.XX.XXXX Eestis, ta on määratlemata kodakondsusega isik. Talle on 15.06.2000 antud Eesti Vabariigi alaline elamisluba, mis seoses 01.06.2006 jõustunud välismaalaste seaduse (VMS) muudatusega muutus pikaajalise elaniku elamisloaks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 14.02.2023 otsusega nr 15.3-3.4/168-1 P.W pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel. Otsuse põhjenduste kohaselt kujutab P.W endast ohtu riigi julgeolekule. Ta on oma tegevusega süstemaatiliselt ja pika aja vältel õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist ning osalenud Eesti Vabariigi vastases Venemaa Föderatsiooni (VF) mõjutustegevuses. P.W-l on kontakte VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega ning ta on tegutsenud koostöös teiste Eesti Vabariigi julgeolekut ohustanud isikutega. Ta on pikka aega koostöös teiste VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega avalikult levitanud ja toetanud vaenulikku VF propagandat, mille eesmärk on luua Balti riikidest ning Ukrainast väärkujutelma kui natslikest militariseeritud riikidest, kelle valitsuste tegevust rahvas ei toeta. Sellise süsteemse tegevuse ohtlikkust näitab VF sõda Ukraina vastu, mille õigustamiseks kasutab VF enda loodud ja VF mõjutustegevuse võrgustiku toel võimendatud väärkujutelmadest lähtuvat vajadust Ukraina demilitariseerida, denatsifitseerida ning tõkestada NATO sõjalise taristu laienemist. Ukrainas toimuva agressiooni näitel on ilmne, et selline pikaajaline ja süsteemne tegevus Eestis oleks ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule. Mõjutustegevuse eesmärkide saavutamiseks kasutab VF aktiivselt II maailmasõja sündmustega seotud ajaloopropagandat Nõukogude Liidust (VF-st) kui maailma natsismist vabastaja kuvandi loomiseks välisriikides. Sel eesmärgil kasutatakse ära VF relvajõudude olulisi tähtpäevi, 9. mai võidupüha (sh ,,Surematu polgu“ marsid) ning punaarmee poolt Eesti linnade vallutamise tähtpäevi, mille tähistamisi korraldatakse agressorriigi sümboolikat kasutades muu hulgas okupatsioonimonumentide juures. VF II maailmasõja narratiivi kaudu toimub VF mõjusfääris olevate inimeste konsolideerimine Venemaal ja välisriikides ning samal ajal Nõukogude Liidu okupeeritud riikide sisepoliitiline ja ühiskondlik lõhestamine. VF õhutatud intsidentidele ning lahkhelidele tuginedes ehitatakse üles Eestit diskrediteerivaid infooperatsioone, esitades nii VF meedias kui ka VF ametnike välja mõeldud näiteid vene kogukonna diskrimineerimisest, natsismi ilmingutest ning oma kodanike kaitseks kolmandate riikide sisepoliitikasse sekkumise aluse olemasolust. „Vabastaja“ narratiivi on VF kasutanud ka sõjalisteks operatsioonideks Ukrainas ja Gruusias. Seejuures kasutatakse Ukrainas otseselt natsismist vabastamise narratiivi ja sellele eelnes Ukraina kui natsiriigi kuvandi loomine VF ajaloopropaganda ürituste kaudu. Seetõttu on VF II maailmasõja ajaloonarratiivi propageerivate avalike ürituste korraldamine ja nendel osalemine koos agressorriiki toetavate sümbolite avaliku eksponeerimisega otseselt suunatud VF vaenulike eesmärkide saavutamisele. Selles osalevad isikud, sh P.W , on kaasosalised VF tegevuses, loomaks väärkujutelma Eestist kui natslikust ja militariseeritud VF-le ohtlikust riigist. VF informatsiooniline mõjutustegevus ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut, tema iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. VF riigiametnike sõjaline retoorika NATO riikide suhtes on eskaleerumas. VF inforuumis jätkub Eesti suunal sõjalise agressiooniga ähvardamine. Putin on andnud mõista, et Ukrainavastase agressiooni eesmärgiks oli VF territooriumi laiendamine, mis omakorda suurendab julgeolekuohtu kõikides VF-ga piirnevates riikides, sealhulgas Eestis. P.W kajastab Eestit 2(11)

3-23-422 militariseeritud, natsliku ning russofoobse riigina, kus kiusatakse taga vene rahvusest inimesi. Selline tegevus, mis aitab kaasa VF inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade kujundamisele ja sellega seoses võimaliku VF agressiooni ettevalmistamisele Eesti suhtes, võib kujuneda Eesti Vabariigi julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks. Agressioon Ukraina vastu näitab ilmekalt, et säärane tegevus võib taaskord tuua kaasa sõjakuritegude ja genotsiidi toimepanemise Eesti rahva vastu ja ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning sellest lähtuva ohu suurust Eesti julgeolekule, on VF mõjutustegevust ellu viiva ja sellisel moel Eestile julgeolekuohtu kujutava isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne, vältimatu ja vajalik, enne kui isiku tegevus täidab riigivastase süüteokoosseisu tunnuseid. P.W-l on olnud kontakte mitme VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutseva isikuga, mistõttu on nende pikaajalised elamisload tühistatud või toimub nende suhtes kohtumenetlus. P.W on teinud süstemaatiliselt koostööd Xga, kellele on esitatud süüdistus riigivastases kuriteos. P.W on teinud koostööd Cga, kes mõisteti Leedus 2022. a mais süüdi spioneerimises VF heaks. P.W on teinud koostööd Äga, kellel on sissesõidukeeld Eesti Vabariiki, kuna isiku tegevus võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda. P.W kontakt Lätis Q on süüdi mõistetud rahvuste vahelise vaenu õhutamises. P.W on aktiivselt tegutsenud VF mõjutustegevuse võrgustikus „Maailm natsismita“, mida juhtis G (sissesõidukeeld Eestisse, toetab VF agressiooni Ukrainas ning osaleb VF mõjutustegevuses, kuvades postsovetlikke riike natsistlikena). P.W on pikka aega teinud koostööd Wga ning MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas juhatuse liikme ja oma sõbra Oga (sissesõidukeeld, õhutab rahvuste vahelist vihkamist, on olnud seotud VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega). P.W on alates 2007. a-st kuulunud erinevatesse VF mõjutustegevuse võrgustikesse, mille liikmete suhtes on korduvalt rakendatud sissesõidukeelde nii Eestisse kui ka teistesse Balti riikidesse. P.W aastaid kestnud aktiivne osalemine organisatsiooni „Öine Vahtkond“ tegevuses ning „Vene Maanõukogu“ valimistel näitab selgelt, et ta on võtnud enda eesmärgiks lõhestada Eesti ühiskonda VF agressiivse välispoliitika elluviimiseks. Ta on abistanud VF eriteenistuste soositud motoklubi ,,Ööhundid“ tegevusi Luhanski ja Donetski piirkondades, toetades sellega VF Ukraina-vastast agressiooni. Tema tegevust kajastatakse aktiivselt ühismeedias nii tema enda Facebooki kontol kui ka Facebooki gruppides. P.W on alates 2009. a-st olnud 35 meeleavalduse, marsi ja piketi korraldaja ja/või korrapidaja. Alates 2016. a-st on ta Tallinnas 9. mail toimuva VF mõjutustegevuse projekti ,,Surematu polk“ üks peamistest organisaatoritest. Aastatega on tema eestvedamisel ,,Surematust polgust“ kujunenud avalikku korda rikkuv ja rahvuslikku vihkamist õhutav üritus. Kreml on nimetanud ,,Surematut polku“ viimaste aastate kõige edukamaks mõjutustegevuse projektiks välisriikides. Provokatiivse „Surematu polguga“ on Ukrainas kaasnenud füüsilised konfliktid, mida Kremli narratiivides esitleti ,,Kiievi võimude natsismi toetava tegevuse tulemusena“. Konflikte on olnud ka Tallinnas, mida korrakaitseorganid on pidanud maandama ja ennetama. Hoolimata VF agressioonist Ukraina vastu ja sellega kaasnenud Eesti ühiskonna negatiivsest reaktsioonist 2022. a ,,Surematu polgu“ aktsiooni korraldamise suhtes, alustas P.W märtsis ,,Surematu polgu“ aktsiooni ettevalmistamist, PPA keelas selle hiljem ära. P.W osales VF agressiivse mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tulemusena tekkinud liikumises „Öine Vahtkond“, mille liikmed võtsid osa 2007. a aprillis Tallinnas Tõnismäel toimunud massirahutusteks paisunud meeleavaldustest, ka P.W sai karistada väärteo eest. Alates 2016. a-st korraldab P.W süstemaatiliselt meeleavaldusi VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmete toetuseks, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust riigivastaste või vaenu õhutamise kuritegudes. VF püüab pidevalt luua kuvandit, et tegelikkuses on tegemist südametunnistuse ohvritega ja venekeelsete inimeste õiguste eestseisjatega. Meeleavaldustega püütakse koos VF propagandaväljaannetega luua kuvandit Eestist kui venelasi ebaõiglaselt diskrimineerivast russofoobsest riigist, õhutades sellega rahvuslikku vihkamist. Ta esitab kooskõlas VF 3(11)

3-23-422 lõhestuspoliitika narratiividega süüdistusi venelaste õiguste ahistamises, mis Ukraina puhul päädisid VF agressiooniga. P.W tegevus on süsteemne, pidev, kestnud juba aastaid ja selgelt eesmärgile pühendatud ‒ viia ellu VF agressiivset mõjutustegevust. Tegemist ei ole juhuslike või üksikaktsioonidega. P.W korraldab neid ja osaleb neis teadlikult, eesmärgiga luua Eesti Vabariigist äärmiselt russofoobse riigi kuvandit, kus kiusatakse taga vene rahvusest inimesi. Lisades sellele meediakajastused nii sotsiaalmeedias kui ka VF propagandakanalites, leiab selline tegevus kõlapinda ja ohustab Eesti julgeolekut. See on kooskõlas VF kaasmaalaspoliitika juhtivasutuste püstitatud ülesannetega välisriikide vene ühendustele ja isikutele: süüdistada ja survestada asukohariikide valitsusi ette antud teemadel (nt väidetav inimõiguste rikkumine, VF ajaloonarratiivide levitamine II maailmasõja kohta jms). P.W on aktiivselt osalenud II maailmasõjas Sinimägedes langenud leegionäride mälestusürituste vastu suunatud propagandaaktsioonides, mida kajastasid aktiivselt Venemaa riiklikud meediaväljaanded. Korduvalt on VF meedias kõlanud süüdistused, et Eesti lubab enda territooriumil korraldada väidetavaid fašistide kogunemisi. Olukorras, kus VF on kasutanud „denatsifitseerimist“ ettekäändena Ukrainas sõjaliseks agressiooniks, on Eesti süstemaatiline kuvamine natsliku riigina julgeoleku mõistes eriti ohtlik ning võib eskaleeruda sarnaselt Ukraina „denatsifitseerimisega“ ka Eesti territooriumil. P.W on osalenud Venemaa propagandaportaali Sputnik levitatavates VF propaganda kampaaniates. Euroopa Liit on nüüdseks peatanud Sputniku edastamise, kuna selle tegevus kujutab märkimisväärset ja otsest ohtu EL avalikule korrale ja julgeolekule (VF on osalenud süstemaatilises rahvusvahelise meediaga manipuleerimise ja faktide moonutamise kampaanias, et tõhustada oma naaberriikide, EL ja selle liikmesriikide destabiliseerimise strateegiat). P.W on osalenud propagandaüritustel, kus kiidetakse Ukraina alade annekteerimist ning antakse mõista, et sama võib juhtuda mujal endise NSVL aladel. Ta halvustab Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. VF mõjutustegevuse elluviimisel Eestis on oluline osa VF ajaloonarratiivide levitamisel, eeskätt seoses II maailmasõjaga. VF peamisi ajalooga manipuleerimise teemasid on natsism ja kollaboratsionism Eestis II maailmasõja ajal, Nõukogude okupatsiooni eitamine ja nõukogude aja ülistamine. P.W lähtub oma tegevuses VF ajalookäsitlusest ja „vabastaja“ narratiivist, eitades Nõukogude okupatsiooni Eestis, mis on kooskõlas VF mõjutustegevuse põhimõtetega. Samuti näitab P.W avalikkuses Eestit kui russofoobset riiki, kus diskrimineeritakse venekeelset elanikkonda. Ta jagas 2022. a-l aktiivselt oma Facebooki lehel Eesti valitsust halvustavaid uudiseid seoses okupatsioonimonumentide demonteerimisega. Nendes artiklites ja kommentaarides kirjutatakse, et valitsuse liikmed tõlgendavad ajalugu valesti ning nimetavad Nõukogude sõdureid vabastajate asemel okupantideks. Inimesi, kes otsustavad monumentide demonteerimist ning viivad otsuseid ellu, nimetatakse fašistideks. Ta ei ole loobunud oma tegevusest ka pärast 2022. a-t ja seda, kui hakati tühistama tema mõttekaaslaste elamislubasid ja neid riigist välja saatma. VF agressioon Ukraina vastu on suurendanud konfliktiohtu Eestis paiknevate Nõukogude Liidu okupatsioonisümbolitega sõjahaudade ja mälestusmärkide ümber. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja okupatsioonimonumentide ära kasutamisest VF mõjutustegevuses, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. a-l okupatsioonimonumendid avalikust ruumist teisaldada. VF kasutab riikliku meedia ja VF režiimile lojaalsete kohalike aktivistide kaasabil monumentide teisaldamise protsessi poliitilise ja rahvusliku vihkamise õhutamiseks Eestis, et eskaleerida olukord konfliktide puhkemiseni, mis annaks ettekäände Venemaa kaasmaalaste kaitseks sõjaliselt sekkuda – sarnaselt Ukrainaga „denatsifitseerimise“ ettekäändel. P.W jätkab pingete tekitamist, vaenu õhutamist ja ühiskonna lõhestamist 4(11)

3-23-422 okupatsioonimonumentide ning II maailmasõja Nõukogude ajaloo tähtpäevade teemadel ka pärast VF agressiooni Ukrainas, mis on olukorda omakorda veelgi pingestanud. Põhiseaduse (PS) § 55 kohaselt on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Sama põhimõte on kirjas ka VMS §-s 11, mille kohaselt on Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. P.W on näidanud oma tegevusega, et ta ei austa Eesti põhiseaduslikku korda, põhiseaduslikke väärtusi ega Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri, vaid kasutab süstemaatiliselt ja pidevalt neid ära VF vaenuliku mõjutustegevuse elluviimiseks. Arvestades VF sõjalist tegevust Ukrainas ja selle võimalikku eskalatsiooni ning P.W pikaajalist ja süstemaatilist tegevust VF mõjutustegevuse täideviimisel, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu ning mis on kooskõlas VF julgeolekupoliitiliste dokumentide eesmärkide ja VF kõrgemate ametnike juhistega, ilmneb, et P.W suhtes rakendatavad meetmed Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks on vältimatud, möödapääsmatud ning vajalikud. P.W-l on kontaktid riigi julgeolekut ohustavate isikutega, ta on süstemaatiliselt õigustanud VF agressioone ning ähvardanud sellega ka Eesti Vabariiki. Samuti on ta süstemaatiliselt ja järjepidavalt aidanud VF inforuumis kujundada Eestist russofoobse militariseeritud natsiriigi kuvandit, mis võib osutuda aluseks VF agressiooni õigustamiseks Eesti suhtes. Ta on osalenud VF ajaloopropaganda levitamises ja VF mõjutustegevuses. Hoolimata asjaolust, et P.W-le on korduvalt olnud arusaadav, et tema tegevus ohustab Eesti julgeolekut, on ta oma tegevust süstemaatiliselt jätkanud. P.W-l on korduvalt olnud võimalus oma Eesti julgeolekut ohustav tegevus lõpetada, seejuures teades, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla pikaajalise elaniku elamisloa tühistamine, kuid ta ei ole seda siiski teinud. Võib eeldada, et ta ei väärtusta Eestis elamist. P.W poolt Eestis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ära kasutamine koostöös teiste VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega VF inforuumis Balti riikidest väärkujutelma loomisel kujutab praeguses julgeolekusituatsioonis ohtu riigi julgeolekule. Arvestades P.W-ga seotud VF mõjutustegevuse võrgustiku aktiviseerumist Balti riikide suunal VF relvajõudude kasutamisega ähvardamisel, kujutab P.W tegevus Kaitsepolitseiameti (KAPO) hinnangul Balti riikidele julgeolekuohtu. P.W on aastate jooksul toime pannud avaliku korra rikkumisi avalikel koosolekutel, samuti liiklussüütegusid. Tema suhtes on 2022. a-l algatatud kriminaalmenetlus (avaliku korra raske rikkumine). Tõenäosus uute rikkumiste toimepanekuks on suur. P.W tegevus on kahjustanud ühiskonna põhihuvisid ja põhiõigusi ning see kaalub üles isiku huvi säilitada talle pikaajalise elaniku elamisluba. P.W pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine kui era- ja perekonnaelu riivav meede on proportsionaalne ühiskondliku turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmiseks. Ta on jätkuvalt töövõimeline ja suudab toime tulla ka väljaspool Eestit. Kuigi P.W on sündinud Eestis, ei ole ta soovinud endale saada Eesti kodakondsust. Ta ei ole ära õppinud eesti keelt ega integreerunud Eesti ühiskonda. Tema abikaasal on võimalik toime tulla iseseisvalt, kuna ta käib tööl ja omab kinnisvara. P.W-l on kaks täisealist last, kes on võimelised oma eluga ise toime tulema. P.W oskab kasutada nutiseadmeid ning kasutab aktiivselt erinevaid suhtlusrakendusi, seega lähedastega saaks ta vabalt suhelda interneti teel. Kaebajale kuuluvas korteriomandis elab kaebaja tütar, kes saab hallata korteriomandit. Kaebaja on ennast määratlenud VF „kaasmaalasena“ ning ta peaks olema motiveeritud saama Venemaa kodanikuks. Venemaal elavad kaebaja mõttekaaslased, kes aitavad kaebajal kohaneda. Kaebaja ärakuulamisel esitatud seisukoht „Mina arvan, et ma ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Minu tegevus on suunatud rahu säilitamisele, sõna- ja kogunemisvabadusele” ei muuda PPA hinnangut. 5(11)

3-23-422

3.P.W esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.02.2023 otsuse nr 15.3-3.4/168-1 tühistamiseks. PPA-l puudus alus tunnistada kaebajale väljastatud pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks. Kaebajast ei tulene tegelikku ega piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule. KAPO etteheited on alusetud, kuna kaebaja omas ametlikke lube ürituste korraldamiseks. Kaebaja ei ole teinud midagi, mis oleks olnud seadusevastane või rikuks põhiseadust. Kaebaja on sündinud Eestis ja see on tema ainus elukoht. Kaebaja ei ole VF kodanik ja teda ei saa sinna välja saata. Alusetu on PPA väide, et kaebaja avaldas soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda. Kaebajal ei olnud Eestist lahkumisel võimalik kaasa võtta vajalikke asju ja dokumente, teavitada lähedasi lahkumisest ega lahkuda soovitud transpordiga. 14.02.2023 helistas KAPO töötaja, kes palus ilmuda PPA-sse isiklikele asjadele järele. PPA-s paluti allkirjastada kiri, et kui kaebaja ei täida kõiki nõudmisi, kasutatakse erivahendeid. Kaebajale ei võimaldatud tõlki ega advokaati. Kaebajale anti eestikeelne otsus väljasaatmise kohta ja dokument välismaalase passi äravõtmise kohta. PPA ametnik teatas kaebajale, et ta saadetakse Venemaale. Kaebaja nõustus lahkuma vabatahtlikult Venemaale ning allkirjastas dokumendi politseiniku survel, kuna kaebaja kartis vägivalda. Kaebajale jäi dokumendi sisu arusaamatuks, kuna ta ei valda eesti keelt. Pärast seda viisid politseiametnikud kaebaja politseiautoga Narva piiripunkti, kus ta viidi passikontrolli. Pärast passikontrolli läbimist tagastasid politseiametnikud kaebajale varem politseijaoskonnas ära võetud isiklikud asjad ning dokumendid. Seejärel saadeti kaebaja politsei järelevalve all Venemaa piiri poole. Kaebaja dokumentide kehtivus lõppes 15.02.2023, kuid kaebaja saadeti sunniviisiliselt Eestist välja 14.02.2023, st dokumentide kehtivuse ajal. Kogu aeg alates Kolde politseijaoskonda jõudmisest kuni piiri ületamiseni oli kaebaja sidevahenditeta politsei kontrolli all. PPA ei teavitanud kaebajat pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusest. Kohtuasja materjalide salastamine rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust kaitsele ja õiglasele menetlusele. Kaebajal on Eestis abikaasa, lapsed, lapselapsed ning vara. Kaebajal ei ole võimalik ilma isikut tõendavate dokumentideta Eestisse siseneda.
4.Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet palusid jätta kaebuse rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA on jätnud tuvastamata kaebajast lähtuva tegeliku ohu. PPA on oma otsuses üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust Eestis ning sidunud selle kaebajast lähtuva ohuga. Otsuses on kirjeldatud kaebaja tegevust pikema aja vältel ning toodud välja, mis põhjustel on selline tegevus käsitatav julgeolekuohuna ning Eesti riigi vastase ja vaenu õhutava tegevusena. Asjaolu, et kaebaja ei taju oma tegevust julgeolekuohuna, ei muuda otsust õigusvastaseks. KAPO hinnangul põhinev PPA seisukoht kaebajast lähtuva ohu kohta ei ole meelevaldne ega muul viisil põhjendamatu. Kaebajast lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud tema korduvate süütegudega, üleskutsetega ning aktsioonidega. Kaebaja on ka korduvalt toime pannud avaliku korra rikkumisi ning liiklussüütegusid. Selline tegevus on olnud süstemaatiline ning intensiivne. PPA on kajastanud vaidlusaluses otsuses lk-del 7–10 registreeritud üritusi, kuid kirjeldatud on ka registreerimata aktsioone. Lisaks sellele on kaebaja korraldanud üritusi okupatsiooni ülistamiseks. Kaebaja on pika aja vältel korraldanud VF julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja eesmärkidega kooskõlas olevaid aktsioone, mida kajastab VF propaganda. Kaebaja pikaajaline ja süstemaatiline tegevus Venemaa agressioonide toetamisel annab alust arvata, et kaebaja tegevus toetab Venemaa võimalikku agressiooni ettevalmistust Eesti vastu. 6(11)

3-23-422 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kaebajale tehtud ettekirjutust lahkumiseks Venemaale. Ettekirjutuse tegemine ei olnud ka võimalik, kuivõrd Venemaal puudus kohustus kaebajat vastu võtta. Asja materjalide hulgas on tõend, mis kinnitab, et kaebaja on avaldanud ise soovi lahkuda Venemaale Narva piiripunkti kaudu. Vaidlustatud otsus tunnistas kehtetuks kaebaja elamisloa, seal ei olnud otsustatud kaebaja Venemaale saatmist. Eelnevatel põhjustel puudub kohtul vajadus hinnata kaebaja väiteid Venemaale lahkumise (soovimatuse) kohta. PPA pidas kinnipidamise protokollist nähtuvalt kaebaja kinni 14.02.2023. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga, et talle on õigusi selgitatud ning ta on õigustest aru saanud. Kaebaja suhtes ei ole rakendatud vahetut sundi. Kaebajale anti õigus esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi, vastuväiteid seoses kinnipidamisega, kuid kaebaja neid ei esitanud. Lisaks kinnitas kaebaja, et saab aru oma kinnipidamise põhjusest. Kaebaja märkis, et talle on asjad tagastatud ning vastuväited ei ole. Seega on kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta paljasõnalised. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta nõustus menetlustoimingutega ning allkirjastas asjaomased dokumendid hirmust politseiametnike ees. Kaebajale anti võimalus esitada seisukohti pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Kuigi protokollist nähtuvalt ei ole menetluses osalenud tõlki, on kaebajale küsimus edastatud vene keeles ning kaebaja on ka saanud vastata vene keeles, tuues välja, et ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Lisaks on dokumendis märge, et kaebajale on protokoll tõlgitud vene keelde. Eelnevat arvestades on tõendamata kaebaja väited, et teda ei ole kaasatud menetlusse ning ta on jäetud ära kuulamata. PPA on kaalunud otsuse mõju kaebaja era- ja perekonnaelule. PPA on toonud välja, et kaebaja on vanaduspensionär, kuid jätkuvalt töövõimeline ning suudab iseseivalt toime tulla, mh väljaspool Eestit. Kaebaja on abielus Eesti kodanikuga, kes omab piisavat sissetulekut ning vara, et iseseisvalt toime tulla. Kaebajal on kaks täisealist last. Üks kaebaja laps elab kaebajale kuuluvas korteris ning saab seega kaebajale kuuluvat korteriomandit vajadusel hallata ja hooldada. Niisiis on kaebajal Eestis isiklikud ja sotsiaalsed sidemed, kuid tegemist ei ole sõltuvussuhetega. Kaebajal on võimalik suhelda lähedastega sidevahendite abil. Arvestades kaalul olevat väga kaalukat hüve (s.o riigi julgeolekut) ning kaebaja tegevuse tõsidust ja selle kauaaegsust, mis lõppastmes on suunatud Eesti riigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, on tegemist tõsise ja vahetu ohuga. Seetõttu ei saa pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks.

6.otsuse peale apellatsioonkaebuse.

P.W

esitas

halduskohtu

Kõik süüdistused kaebaja vastu on alusetud. Tema tegevused olid ametlikult lubatud, kõikide ürituste kohta sai kaebaja politsei teated ja load. Kaebaja ei teinud midagi, mis rikuks Eesti seadust või põhiseadust. Väär on PPA väide, et kaebaja avaldas soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda. Vabatahtlikult kolival inimesel on võimalus koguda ja kaasa võtta vajalikud asjad ja dokumendid, teavitada lahkumisest eelnevalt lähedasi ja sõpru ning lahkuda oma sõiduauto või ühistranspordiga. 14.02.2023 helistas KAPO töötaja, tutvustas end politseiinspektorina ja palus tulla kell 14.00 Tallinnas asuvasse Kolde pst 65 politseijaoskonda isiklikele asjadele järele. Kaebaja saabus sinna määratud ajal. Seal ootasid kolm meest, kellest kaks ei tutvustanud end ja üks tutvustas end politseinikuna. Nad konfiskeerisid kaebaja telefoni ning isiklikud asjad. Kaebajal kästi allkirjastada paber, kus oli kirjas, et kui kaebaja ei täida kõiki nõudmisi, siis kasutatakse tema vastu erivahendeid. Kaebaja soovis tõlki ja advokaati ning rääkida lähedasega, kuid sellest keelduti. Seejärel anti kaebajale politsei otsus väljasaatmise ning elamisloa ja isikutunnistuse äravõtmise kohta. Kõik dokumendid olid eestikeelsed ilma tõlketa vene keelde. Kaebaja 7(11)

3-23-422 küsis, miks teda saadetakse Venemaale, mitte kuhugi mujale. Kaebajale aga anti valida ainult piiripunkt: Koidula või Narva. Ja pärast anti allkirjastamiseks paber, et pakutud variantidest valib kaebaja Narva piiripunkti. Kaebaja kirjutas sellele dokumendile alla kolme politseiniku survel, sest ta kartis vägivalda. Ta ei saanud dokumendi sisust aru. Edasi toimetati kaebaja politsei järelevalve all Venemaa piirile. Kohtuasja materjalide salastamine rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust kaitsele ja õiglasele kohtupidamisele. Kaebaja ei nõustunud kirjaliku kohtuprotsessiga ning keegi ei küsinud temalt sellele nõusolekut. Eestis on kaebajal abikaasa, lapsed, lapselapsed ja kogu vara, millele juurdepääsust on ta jäänud ilma kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu.

7.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PPA otsusest nähtub, et kaebaja on korraldanud ka üritusi, mis ei ole PPA-s registreeritud. Nt on kaebaja 22.02.2022 korraldanud aktsiooni, kus tänati VF-i ning eelkõige Putinit Ukraina koosseisu kuuluvate, kuid VF kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblastite iseseisvuse tunnustamise eest. Asjaolu, et kaebaja korraldatud üritused on olnud PPA-s registreeritud, ei vähenda julgeolekuohtu tulenevalt kaebaja koosolekute ja ürituste välisest tegevusest. Kaebaja enese hinnang ohu kohta riigi julgeolekule ei ole pädev, seda hindab KAPO. Kaebaja avaldas isiklikult soovi lahkuda VF-i. Teda ei olnud võimalik VF-i saata, kuna ta ei ole VF kodanik. Kaebaja väited tõlgi kaasamata jätmise ning advokaadile ja sugulastele helistamise võimaluse andmata jätmise kohta on paljasõnalised. Kaebajale on selgitatud tema õigusi kinnipidamisel, mh õigust võtta ühendust esindajaga ning lähedastega ja taotleda tõlgi kaasamist. Lisaks on kaebaja kinnitanud, et saab aru oma kinnipidamise põhjusest. Seega on kaebaja ise loobunud lähedastele ja esindajale helistamisest ning tõlgi kaasamisest. Ei ole usutav, et kaebaja ei oska eesti keelt määral, et olla võimeline aru saama ühest eestikeelsest lausest, kui ta on suuteline koostama ja esitama kohtule eestikeelseid dokumente. Kohtumenetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ei riku kaebaja põhiseaduslikku õigust õiguste kaitsele ega õiglasele kohtupidamisele. Kohtunik on tutvunud juurdepääsupiiranguga tõendiga ning hinnanud seda PPA otsuse õiguspärasuse kontrollimisel.
8.Kaitsepolitseiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebus on puudustega ning tuleks jätta läbi vaatamata. PPA 14.02.2023 toimingud, mis järgnesid PPA 14.02.2023 tehtud otsusele, ei ole asjakohased sellele otsusele õigusliku hinnangu andmisel. Halduskohus on KAPO 23.01.2023 teatises nr 606 ja 18.01.2023 salajase tasemega memos nr 245 toodule tuginedes selgitanud, et kaebaja tegevus on ohuks Eesti julgeolekule. See on seotud kaebaja toimepandud korduvate süütegudega, üleskutsetega ning aktsioonidega. Kaebaja väide, et ta ei teinud Eestis midagi sellist, mis rikuks Eesti seadusi, ei ole õige. Täiendavalt võib lisada, et kaebaja on jätkanud VF Eesti-vastases mõjutustegevuses osalemist ning Ukrainas toimuvat agressiooni toetavate isikutega läbikäimist. Ta osales VF kutsel ÜRO julgeolekunõukogu 31.07.2023 istungil, kritiseerides seal Eesti ametivõime. 2023. a aprillis sai kaebaja haavata Peterburis toimunud rünnakus, kus plahvatuses hukkus tuntud Kremlimeelne sõjablogija S. Halduskohtus kogutud tõendid ei kinnita kaebaja versiooni tema väljasaatmise kohta. Samuti ei ole kaebaja esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, mis tema seisukohti tõendaks. Lahkumisettekirjutuseta ei ole võimalik välismaalast Eestist välja saata. Kaebaja lahkus Eestist Narva piiripunkti kaudu vabatahtlikult, mida kinnitab tema allkirjastatud dokument. 8(11)

3-23-422 Kaebaja väited, nagu teda oleks selleks sunnitud või ta kartis politseiametnike vägivalda, on paljasõnalised ning seda ei tõenda ükski menetluses kogutud tõend. Halduskohus piiras kaebaja juurdepääsu riigisaladust sisaldavale dokumendile õiguspäraselt. Kaebajal oli halduskohtu menetluses juurdepääs kõikidele teistele tõenditele. PPA otsus ning KAPO 23.01.2023 teatis nr 606 on mahukad dokumendid, milles on põhjalikult sisustatud kaebajale etteheidetav ning esitatud kaalutlused elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada.
10.Halduskohus tegi õigesti kindlaks asjas kohaldatavad õigusnormid. VMS § 241 lg 1 p-s 2 on sätestatud, et pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Seega eeldab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine esiteks, et kindlaks tehakse isikust lähtuv oht, ning teiseks tuleb otsustada, kas tuvastatud oht kaalub üles isiku huvi säilitada elamisluba. Kaalumisel arvestatakse välismaalase toime pandud õigusrikkumise raskust ja laadi, asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga (VMS § 241 lg 3). Silmas tuleb pidada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas väljakujunenud kriteeriume.
11.Riigikohus on otsustes nr 3-3-1-2-16 ja 3-17-1545/81 leidnud, et VMS § 241 lg 1 p-i 2 tuleb tõlgendada direktiivi 2003/109/EÜ1 art 12 lg-s 1 sätestatu valguses. Kui PPA kavatseb pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel teha kohe lahkumisettekirjutuse ja kohaldada sissesõidukeeldu, tuleb tal direktiivi 2003/109/EÜ art 12 lg-st 1 tulenevalt tuvastada isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht. Seevastu oht, mis õigustab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist, ei pruugi olla piisavalt tõsine ega reaalne selleks, et pikaajalise elaniku staatuse minetanud isik riigist välja saata ja keelduda talle tähtajalise elamisloa andmisest (vt haldusasjad nr 3-3-1-2-16, p-d 14, 22 ja nr 3-17-1545/81 p-d 19, 20). Praeguses asjas ei teinud PPA kaebajale kohe lahkumisettekirjutust ega kohaldanud sissesõidukeeldu. Seega ei olnud isikust lähtuva tegeliku ja piisavalt tõsise ohu tuvastamine siinses asjas iseenesest VMS § 241 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks ja kõrgendatud ohulävendi analüüsi võinuks jätta ajaks, mil kaebaja esitab tähtajalise elamisloa taotluse või hakatakse kaaluma talle lahkumisettekirjutuse tegemist. Samas tuleb nõustuda halduskohtuga, et PPA otsuses kaebaja kohta tuvastanud asjaolud sellegipoolest täidavad tegeliku ja piisavalt tõsise ohu kriteeriumi.
12.Halduskohus on analüüsinud, kas haldusaktis on õigesti ja piisavalt tuvastatud, et kaebajast lähtub oht Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kohus teeb VMS § 241 lg 1 p-s 2 nimetatud ohu ise sõltumatult kindlaks, olemata seotud täitevvõimu asutuste hinnangutega (Riigikohtu otsus nr 3-17-1545/81, p 26). Ringkonnakohus leiab, et PPA otsuses ja halduskohtu tuvastatud asjaoludel tuleb jaatada säärase ohu olemasolu. PPA otsuses toodud analüüsi ja ohuprognoose kinnitavad KAPO 23.01.2023 teatises nr 606 ja riigisaladust sisaldavas 18.01.2023 memos nr 245 toodud asjaolud. Kaebaja ei ole KAPO teatises nr 606 ja PPA otsuses viidatud faktilisi asjaolusid iseenesest vaidlustanud, vaid on seadnud kahtluse alla nendele antud hinnangu ning nendel põhineva ohuprognoosi. Kaebaja enese hinnang oma 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2003 direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta.

9(11)

3-23-422 tegevusest lähtuvale ohule on nimetatud tõendites toodud faktide ja analüüsiga kummutatud ega ole tõsiseltvõetav.

13.PS § 55 sätestab, et Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. VMS § 11 kohaselt on Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Kaebaja on oma varasema pikaajalise ja süstemaatilise tegevusega osalenud VF Eesti-vastases mõjutustegevuses. Tal on kontakte VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega ning ta on tegutsenud koostöös teiste Eesti riigi julgeolekut ohustanud isikutega. Tema rolliks on olnud osaleda Eestist natsliku, teisi rahvusi diskrimineeriva ning läbikukkunud riigi kuvandi tekitamisel VF huvides. Sellist narratiivi on VF-le vaja, et luua sobiv (des)informatsiooniline pinnas, valmistamaks ette Eestivastast agressiooni või kahjustamaks muul viisil Eesti Vabariigi julgeolekut ja suveräänsust. VF mõjutustegevuses osalemine ja selle toetamine, mis on otseselt ja teadvalt suunatud Eesti julgeoleku kahjustamisele, ei ole Eestis elavale välismaalasele lubatud. Olukorras, kus kaebajal on olnud piisavalt võimalust lõpetada Eesti julgeolekut kahjustav tegevus ning ta on teadvalt otsustanud seda jätkata, on tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne ja õiguspärane. Miski asja materjalides ei viita sellele, et kaebaja ei jätkaks Eestisse jäämise korral oma varasemat tegevust, mistõttu on kogumis alust sedastada, et oht Eesti riigi julgeolekule on tegelik.
14.Kaebajast lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale kaalub üles tema õiguse omada pikaajalise elaniku elamisluba (VMS § 241 lg 3) ja PPA otsuses kaalumisvigu selles osas ei esine. PPA ja halduskohus on ammendavalt analüüsinud kaebaja perekonna- ja eraelu riivet ja õigesti tuvastanud, et see on kaalul oleva väga kaaluka avaliku huvi intensiivse kahjustamise ohtu arvestades proportsionaalne. Mõiste „avalik julgeolek“ kohta tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et see hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeoleku ning järelikult võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine (vt kohtuotsus Tsakouridis, C-145/09, p-d 43 ja 44). Kui senises kohtupraktikas on peetud mõnd ühiskonna põhihuvi või asjaomase liikmesriigi sise- või välisjulgeolekut ohustavate isikute all silmas terrorismi, organiseeritud kuritegevuse jm raskete kuritegudega seotud isikuid, siis praegusel juhul on tegemist veelgi olulisema, eksistentsiaalse, suurusjärgu võrra raskema ohuga (sõja puhkemine, Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra lagunemine, inimsusevastased kuriteod Eesti rahva vastu). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuses tõenditele antud hinnanguid ega neist tehtud järeldusi, järgides neid.
15.Kaebaja ei esitanud halduskohtule eraldi nõuet PPA 14.02.2023 toimingute peale, millega saadeti kaebajat Eesti-Vene piirini, mis kaebaja väitel oli sunniviisiline väljasaatmine. PPA eitab seda, väites, et kaebaja lahkus vabatahtlikult, mida kinnitab tema 14.02.2023 omakäeliselt allkirjastatud avaldus: „Soovin lahkuda Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni vabatahtlikult Narva piiripunkti kaudu“. Kaebaja algatas siinse haldusasja 23.02.2023 halduskohtule esitatud avaldusega, mille pealkirjaks oli „Vastuväide Politsei- ja Piirivalveameti otsusele nr. 15.3-3.4/168-1“. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele täpsustas kaebaja 21.03.2023 kohtule esitatud avalduses kaebuse nõuet, paludes tühistada PPA 14.02.2023 otsus nr 15.3-3.4/168-1 ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei esitanud halduskohtule vastuväidet selle kohta, et halduskohus menetles üksnes tühistamiskaebust PPA otsuse peale. Kaebaja tõi küll kaebuses välja, et PPA pidi tuvastama tema isikust lähtuva tegeliku ning piisavalt tõsise ohu avalikule korrale või julgeolekule, kuna pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel korraldas PPA ka kaebaja Eestist 10(11)

3-23-422 väljasaatmise, ning menetlusdokumentides vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas väljasaatmine oli toimunud või mitte, aga eraldi nõudeid selles osas kaebaja ei esitanud. Seega ei ole halduskohus vaidluse eseme määratlemisel menetlusnorme rikkunud.

16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu menetlusnorme järgides tuvastatud asjaoluga, et PPA ei kohaldanud kaebaja suhtes Eesti Vabariigist lahkumise korraldamisel haldussundi. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 5 sätestab, et väljasaatmine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. Selliste toimingute kohta tõendid puuduvad. Kaebaja allkirjastatud sooviavaldus lahkuda riigist Narva piiripunkti kaudu kinnitab otseselt hoopis vastupidist. PPA ei saanudki kaebajat 14.02.2023 riigist välja saata, kuna sel ajal oli tal veel (kuni 15.02.2023) kehtiv elamisluba. Kaebajale ei vormistatud ka Eestist lahkumise ettekirjutust ega sundtäitmise toimingu protokolli. Asjas pole mingit alust arvata, nagu oleks kaebajat ähvardanud riigist lahkumata jätmise korral politsei poolne vägivald. Taolise ebaseadusliku halduspraktika kohta pole mistahes üldteada olevaid andmeid. See ei olnud kaebaja esimene kokkupuude Eesti politseiga ja on äärmiselt ebausutav, et isik allkirjastab ning esitab riigiasutusele avalduse, millega ta nõus ei ole. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et tõsiseltvõetav pole kaebaja väide, et ta allkirjastas avalduse lahkuda vabatahtlikult Venemaale hirmust politseiametnike ees. Isegi kui ta oleks neid väiteid kinnitanud suuliselt vande all, on need ilmselgelt ebausutavad ja otsitud, olles ilmselt esitatud olukorras, kus kaebaja on alles tagantjärgi mõistnud, et tal polnud vajadust ega kohustust PPA poolt saadetuna kohe piirile suunduda.
17.Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme. Kohus piiras kaebaja juurdepääsu riigisaladust sisaldavale dokumendile 23.05.2023 määrusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. On ilmselge, et kaebaja Eesti-vastases mõjutustegevuses osalemise tausta arvestades ei saa talle võimaldada juurdepääsu kogu teabele, mida riigil on õnnestunud tema tegevuse kohta koguda. Kaebaja saaks kasutada andmeid Eesti riigi teabe kogumise meetodite ja võimekuse kohta Eesti riigi julgeolekut kahjustaval moel, arvestades mh sidemeid VF-ga, kus ta praegu elab. Ka asjas kohtuistungi korraldamata jätmine oli õiguspärane. Ringkonnakohus ei korda selle kohta halduskohtu 18.09.2023 määruses ja ringkonnakohtu 16.05.2025 määruses toodud põhjendusi.
18.Apellatsioonkaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse alusel on piisavalt arusaadavalt kindlaks tehtavad kaebaja etteheiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise kohta, mistõttu ei ole proportsionaalne pidada apellatsioonkaebust menetluslikult lubamatuks ega jätta see sisuliselt läbi vaatamata.
19.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja