Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-422
Haldusasi
P.W kaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja P.W , esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Kaasatud asutus Kaitsepolitseiamet, esindaja Karel Virks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
P.W apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.07.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
3-23-422 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-422 militariseeritud, natsliku ning russofoobse riigina, kus kiusatakse taga vene rahvusest inimesi. Selline tegevus, mis aitab kaasa VF inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade kujundamisele ja sellega seoses võimaliku VF agressiooni ettevalmistamisele Eesti suhtes, võib kujuneda Eesti Vabariigi julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks. Agressioon Ukraina vastu näitab ilmekalt, et säärane tegevus võib taaskord tuua kaasa sõjakuritegude ja genotsiidi toimepanemise Eesti rahva vastu ja ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning sellest lähtuva ohu suurust Eesti julgeolekule, on VF mõjutustegevust ellu viiva ja sellisel moel Eestile julgeolekuohtu kujutava isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne, vältimatu ja vajalik, enne kui isiku tegevus täidab riigivastase süüteokoosseisu tunnuseid. P.W-l on olnud kontakte mitme VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutseva isikuga, mistõttu on nende pikaajalised elamisload tühistatud või toimub nende suhtes kohtumenetlus. P.W on teinud süstemaatiliselt koostööd Xga, kellele on esitatud süüdistus riigivastases kuriteos. P.W on teinud koostööd Cga, kes mõisteti Leedus 2022. a mais süüdi spioneerimises VF heaks. P.W on teinud koostööd Äga, kellel on sissesõidukeeld Eesti Vabariiki, kuna isiku tegevus võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda. P.W kontakt Lätis Q on süüdi mõistetud rahvuste vahelise vaenu õhutamises. P.W on aktiivselt tegutsenud VF mõjutustegevuse võrgustikus „Maailm natsismita“, mida juhtis G (sissesõidukeeld Eestisse, toetab VF agressiooni Ukrainas ning osaleb VF mõjutustegevuses, kuvades postsovetlikke riike natsistlikena). P.W on pikka aega teinud koostööd Wga ning MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas juhatuse liikme ja oma sõbra Oga (sissesõidukeeld, õhutab rahvuste vahelist vihkamist, on olnud seotud VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega). P.W on alates 2007. a-st kuulunud erinevatesse VF mõjutustegevuse võrgustikesse, mille liikmete suhtes on korduvalt rakendatud sissesõidukeelde nii Eestisse kui ka teistesse Balti riikidesse. P.W aastaid kestnud aktiivne osalemine organisatsiooni „Öine Vahtkond“ tegevuses ning „Vene Maanõukogu“ valimistel näitab selgelt, et ta on võtnud enda eesmärgiks lõhestada Eesti ühiskonda VF agressiivse välispoliitika elluviimiseks. Ta on abistanud VF eriteenistuste soositud motoklubi ,,Ööhundid“ tegevusi Luhanski ja Donetski piirkondades, toetades sellega VF Ukraina-vastast agressiooni. Tema tegevust kajastatakse aktiivselt ühismeedias nii tema enda Facebooki kontol kui ka Facebooki gruppides. P.W on alates 2009. a-st olnud 35 meeleavalduse, marsi ja piketi korraldaja ja/või korrapidaja. Alates 2016. a-st on ta Tallinnas 9. mail toimuva VF mõjutustegevuse projekti ,,Surematu polk“ üks peamistest organisaatoritest. Aastatega on tema eestvedamisel ,,Surematust polgust“ kujunenud avalikku korda rikkuv ja rahvuslikku vihkamist õhutav üritus. Kreml on nimetanud ,,Surematut polku“ viimaste aastate kõige edukamaks mõjutustegevuse projektiks välisriikides. Provokatiivse „Surematu polguga“ on Ukrainas kaasnenud füüsilised konfliktid, mida Kremli narratiivides esitleti ,,Kiievi võimude natsismi toetava tegevuse tulemusena“. Konflikte on olnud ka Tallinnas, mida korrakaitseorganid on pidanud maandama ja ennetama. Hoolimata VF agressioonist Ukraina vastu ja sellega kaasnenud Eesti ühiskonna negatiivsest reaktsioonist 2022. a ,,Surematu polgu“ aktsiooni korraldamise suhtes, alustas P.W märtsis ,,Surematu polgu“ aktsiooni ettevalmistamist, PPA keelas selle hiljem ära. P.W osales VF agressiivse mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tulemusena tekkinud liikumises „Öine Vahtkond“, mille liikmed võtsid osa 2007. a aprillis Tallinnas Tõnismäel toimunud massirahutusteks paisunud meeleavaldustest, ka P.W sai karistada väärteo eest. Alates 2016. a-st korraldab P.W süstemaatiliselt meeleavaldusi VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmete toetuseks, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust riigivastaste või vaenu õhutamise kuritegudes. VF püüab pidevalt luua kuvandit, et tegelikkuses on tegemist südametunnistuse ohvritega ja venekeelsete inimeste õiguste eestseisjatega. Meeleavaldustega püütakse koos VF propagandaväljaannetega luua kuvandit Eestist kui venelasi ebaõiglaselt diskrimineerivast russofoobsest riigist, õhutades sellega rahvuslikku vihkamist. Ta esitab kooskõlas VF 3(11)
3-23-422 lõhestuspoliitika narratiividega süüdistusi venelaste õiguste ahistamises, mis Ukraina puhul päädisid VF agressiooniga. P.W tegevus on süsteemne, pidev, kestnud juba aastaid ja selgelt eesmärgile pühendatud ‒ viia ellu VF agressiivset mõjutustegevust. Tegemist ei ole juhuslike või üksikaktsioonidega. P.W korraldab neid ja osaleb neis teadlikult, eesmärgiga luua Eesti Vabariigist äärmiselt russofoobse riigi kuvandit, kus kiusatakse taga vene rahvusest inimesi. Lisades sellele meediakajastused nii sotsiaalmeedias kui ka VF propagandakanalites, leiab selline tegevus kõlapinda ja ohustab Eesti julgeolekut. See on kooskõlas VF kaasmaalaspoliitika juhtivasutuste püstitatud ülesannetega välisriikide vene ühendustele ja isikutele: süüdistada ja survestada asukohariikide valitsusi ette antud teemadel (nt väidetav inimõiguste rikkumine, VF ajaloonarratiivide levitamine II maailmasõja kohta jms). P.W on aktiivselt osalenud II maailmasõjas Sinimägedes langenud leegionäride mälestusürituste vastu suunatud propagandaaktsioonides, mida kajastasid aktiivselt Venemaa riiklikud meediaväljaanded. Korduvalt on VF meedias kõlanud süüdistused, et Eesti lubab enda territooriumil korraldada väidetavaid fašistide kogunemisi. Olukorras, kus VF on kasutanud „denatsifitseerimist“ ettekäändena Ukrainas sõjaliseks agressiooniks, on Eesti süstemaatiline kuvamine natsliku riigina julgeoleku mõistes eriti ohtlik ning võib eskaleeruda sarnaselt Ukraina „denatsifitseerimisega“ ka Eesti territooriumil. P.W on osalenud Venemaa propagandaportaali Sputnik levitatavates VF propaganda kampaaniates. Euroopa Liit on nüüdseks peatanud Sputniku edastamise, kuna selle tegevus kujutab märkimisväärset ja otsest ohtu EL avalikule korrale ja julgeolekule (VF on osalenud süstemaatilises rahvusvahelise meediaga manipuleerimise ja faktide moonutamise kampaanias, et tõhustada oma naaberriikide, EL ja selle liikmesriikide destabiliseerimise strateegiat). P.W on osalenud propagandaüritustel, kus kiidetakse Ukraina alade annekteerimist ning antakse mõista, et sama võib juhtuda mujal endise NSVL aladel. Ta halvustab Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. VF mõjutustegevuse elluviimisel Eestis on oluline osa VF ajaloonarratiivide levitamisel, eeskätt seoses II maailmasõjaga. VF peamisi ajalooga manipuleerimise teemasid on natsism ja kollaboratsionism Eestis II maailmasõja ajal, Nõukogude okupatsiooni eitamine ja nõukogude aja ülistamine. P.W lähtub oma tegevuses VF ajalookäsitlusest ja „vabastaja“ narratiivist, eitades Nõukogude okupatsiooni Eestis, mis on kooskõlas VF mõjutustegevuse põhimõtetega. Samuti näitab P.W avalikkuses Eestit kui russofoobset riiki, kus diskrimineeritakse venekeelset elanikkonda. Ta jagas 2022. a-l aktiivselt oma Facebooki lehel Eesti valitsust halvustavaid uudiseid seoses okupatsioonimonumentide demonteerimisega. Nendes artiklites ja kommentaarides kirjutatakse, et valitsuse liikmed tõlgendavad ajalugu valesti ning nimetavad Nõukogude sõdureid vabastajate asemel okupantideks. Inimesi, kes otsustavad monumentide demonteerimist ning viivad otsuseid ellu, nimetatakse fašistideks. Ta ei ole loobunud oma tegevusest ka pärast 2022. a-t ja seda, kui hakati tühistama tema mõttekaaslaste elamislubasid ja neid riigist välja saatma. VF agressioon Ukraina vastu on suurendanud konfliktiohtu Eestis paiknevate Nõukogude Liidu okupatsioonisümbolitega sõjahaudade ja mälestusmärkide ümber. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja okupatsioonimonumentide ära kasutamisest VF mõjutustegevuses, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. a-l okupatsioonimonumendid avalikust ruumist teisaldada. VF kasutab riikliku meedia ja VF režiimile lojaalsete kohalike aktivistide kaasabil monumentide teisaldamise protsessi poliitilise ja rahvusliku vihkamise õhutamiseks Eestis, et eskaleerida olukord konfliktide puhkemiseni, mis annaks ettekäände Venemaa kaasmaalaste kaitseks sõjaliselt sekkuda – sarnaselt Ukrainaga „denatsifitseerimise“ ettekäändel. P.W jätkab pingete tekitamist, vaenu õhutamist ja ühiskonna lõhestamist 4(11)
3-23-422 okupatsioonimonumentide ning II maailmasõja Nõukogude ajaloo tähtpäevade teemadel ka pärast VF agressiooni Ukrainas, mis on olukorda omakorda veelgi pingestanud. Põhiseaduse (PS) § 55 kohaselt on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Sama põhimõte on kirjas ka VMS §-s 11, mille kohaselt on Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. P.W on näidanud oma tegevusega, et ta ei austa Eesti põhiseaduslikku korda, põhiseaduslikke väärtusi ega Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri, vaid kasutab süstemaatiliselt ja pidevalt neid ära VF vaenuliku mõjutustegevuse elluviimiseks. Arvestades VF sõjalist tegevust Ukrainas ja selle võimalikku eskalatsiooni ning P.W pikaajalist ja süstemaatilist tegevust VF mõjutustegevuse täideviimisel, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu ning mis on kooskõlas VF julgeolekupoliitiliste dokumentide eesmärkide ja VF kõrgemate ametnike juhistega, ilmneb, et P.W suhtes rakendatavad meetmed Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks on vältimatud, möödapääsmatud ning vajalikud. P.W-l on kontaktid riigi julgeolekut ohustavate isikutega, ta on süstemaatiliselt õigustanud VF agressioone ning ähvardanud sellega ka Eesti Vabariiki. Samuti on ta süstemaatiliselt ja järjepidavalt aidanud VF inforuumis kujundada Eestist russofoobse militariseeritud natsiriigi kuvandit, mis võib osutuda aluseks VF agressiooni õigustamiseks Eesti suhtes. Ta on osalenud VF ajaloopropaganda levitamises ja VF mõjutustegevuses. Hoolimata asjaolust, et P.W-le on korduvalt olnud arusaadav, et tema tegevus ohustab Eesti julgeolekut, on ta oma tegevust süstemaatiliselt jätkanud. P.W-l on korduvalt olnud võimalus oma Eesti julgeolekut ohustav tegevus lõpetada, seejuures teades, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla pikaajalise elaniku elamisloa tühistamine, kuid ta ei ole seda siiski teinud. Võib eeldada, et ta ei väärtusta Eestis elamist. P.W poolt Eestis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ära kasutamine koostöös teiste VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega VF inforuumis Balti riikidest väärkujutelma loomisel kujutab praeguses julgeolekusituatsioonis ohtu riigi julgeolekule. Arvestades P.W-ga seotud VF mõjutustegevuse võrgustiku aktiviseerumist Balti riikide suunal VF relvajõudude kasutamisega ähvardamisel, kujutab P.W tegevus Kaitsepolitseiameti (KAPO) hinnangul Balti riikidele julgeolekuohtu. P.W on aastate jooksul toime pannud avaliku korra rikkumisi avalikel koosolekutel, samuti liiklussüütegusid. Tema suhtes on 2022. a-l algatatud kriminaalmenetlus (avaliku korra raske rikkumine). Tõenäosus uute rikkumiste toimepanekuks on suur. P.W tegevus on kahjustanud ühiskonna põhihuvisid ja põhiõigusi ning see kaalub üles isiku huvi säilitada talle pikaajalise elaniku elamisluba. P.W pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine kui era- ja perekonnaelu riivav meede on proportsionaalne ühiskondliku turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmiseks. Ta on jätkuvalt töövõimeline ja suudab toime tulla ka väljaspool Eestit. Kuigi P.W on sündinud Eestis, ei ole ta soovinud endale saada Eesti kodakondsust. Ta ei ole ära õppinud eesti keelt ega integreerunud Eesti ühiskonda. Tema abikaasal on võimalik toime tulla iseseisvalt, kuna ta käib tööl ja omab kinnisvara. P.W-l on kaks täisealist last, kes on võimelised oma eluga ise toime tulema. P.W oskab kasutada nutiseadmeid ning kasutab aktiivselt erinevaid suhtlusrakendusi, seega lähedastega saaks ta vabalt suhelda interneti teel. Kaebajale kuuluvas korteriomandis elab kaebaja tütar, kes saab hallata korteriomandit. Kaebaja on ennast määratlenud VF „kaasmaalasena“ ning ta peaks olema motiveeritud saama Venemaa kodanikuks. Venemaal elavad kaebaja mõttekaaslased, kes aitavad kaebajal kohaneda. Kaebaja ärakuulamisel esitatud seisukoht „Mina arvan, et ma ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Minu tegevus on suunatud rahu säilitamisele, sõna- ja kogunemisvabadusele” ei muuda PPA hinnangut. 5(11)
3-23-422
3-23-422 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kaebajale tehtud ettekirjutust lahkumiseks Venemaale. Ettekirjutuse tegemine ei olnud ka võimalik, kuivõrd Venemaal puudus kohustus kaebajat vastu võtta. Asja materjalide hulgas on tõend, mis kinnitab, et kaebaja on avaldanud ise soovi lahkuda Venemaale Narva piiripunkti kaudu. Vaidlustatud otsus tunnistas kehtetuks kaebaja elamisloa, seal ei olnud otsustatud kaebaja Venemaale saatmist. Eelnevatel põhjustel puudub kohtul vajadus hinnata kaebaja väiteid Venemaale lahkumise (soovimatuse) kohta. PPA pidas kinnipidamise protokollist nähtuvalt kaebaja kinni 14.02.2023. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga, et talle on õigusi selgitatud ning ta on õigustest aru saanud. Kaebaja suhtes ei ole rakendatud vahetut sundi. Kaebajale anti õigus esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi, vastuväiteid seoses kinnipidamisega, kuid kaebaja neid ei esitanud. Lisaks kinnitas kaebaja, et saab aru oma kinnipidamise põhjusest. Kaebaja märkis, et talle on asjad tagastatud ning vastuväited ei ole. Seega on kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta paljasõnalised. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta nõustus menetlustoimingutega ning allkirjastas asjaomased dokumendid hirmust politseiametnike ees. Kaebajale anti võimalus esitada seisukohti pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Kuigi protokollist nähtuvalt ei ole menetluses osalenud tõlki, on kaebajale küsimus edastatud vene keeles ning kaebaja on ka saanud vastata vene keeles, tuues välja, et ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Lisaks on dokumendis märge, et kaebajale on protokoll tõlgitud vene keelde. Eelnevat arvestades on tõendamata kaebaja väited, et teda ei ole kaasatud menetlusse ning ta on jäetud ära kuulamata. PPA on kaalunud otsuse mõju kaebaja era- ja perekonnaelule. PPA on toonud välja, et kaebaja on vanaduspensionär, kuid jätkuvalt töövõimeline ning suudab iseseivalt toime tulla, mh väljaspool Eestit. Kaebaja on abielus Eesti kodanikuga, kes omab piisavat sissetulekut ning vara, et iseseisvalt toime tulla. Kaebajal on kaks täisealist last. Üks kaebaja laps elab kaebajale kuuluvas korteris ning saab seega kaebajale kuuluvat korteriomandit vajadusel hallata ja hooldada. Niisiis on kaebajal Eestis isiklikud ja sotsiaalsed sidemed, kuid tegemist ei ole sõltuvussuhetega. Kaebajal on võimalik suhelda lähedastega sidevahendite abil. Arvestades kaalul olevat väga kaalukat hüve (s.o riigi julgeolekut) ning kaebaja tegevuse tõsidust ja selle kauaaegsust, mis lõppastmes on suunatud Eesti riigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, on tegemist tõsise ja vahetu ohuga. Seetõttu ei saa pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks.
P.W
esitas
halduskohtu
Kõik süüdistused kaebaja vastu on alusetud. Tema tegevused olid ametlikult lubatud, kõikide ürituste kohta sai kaebaja politsei teated ja load. Kaebaja ei teinud midagi, mis rikuks Eesti seadust või põhiseadust. Väär on PPA väide, et kaebaja avaldas soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda. Vabatahtlikult kolival inimesel on võimalus koguda ja kaasa võtta vajalikud asjad ja dokumendid, teavitada lahkumisest eelnevalt lähedasi ja sõpru ning lahkuda oma sõiduauto või ühistranspordiga. 14.02.2023 helistas KAPO töötaja, tutvustas end politseiinspektorina ja palus tulla kell 14.00 Tallinnas asuvasse Kolde pst 65 politseijaoskonda isiklikele asjadele järele. Kaebaja saabus sinna määratud ajal. Seal ootasid kolm meest, kellest kaks ei tutvustanud end ja üks tutvustas end politseinikuna. Nad konfiskeerisid kaebaja telefoni ning isiklikud asjad. Kaebajal kästi allkirjastada paber, kus oli kirjas, et kui kaebaja ei täida kõiki nõudmisi, siis kasutatakse tema vastu erivahendeid. Kaebaja soovis tõlki ja advokaati ning rääkida lähedasega, kuid sellest keelduti. Seejärel anti kaebajale politsei otsus väljasaatmise ning elamisloa ja isikutunnistuse äravõtmise kohta. Kõik dokumendid olid eestikeelsed ilma tõlketa vene keelde. Kaebaja 7(11)
3-23-422 küsis, miks teda saadetakse Venemaale, mitte kuhugi mujale. Kaebajale aga anti valida ainult piiripunkt: Koidula või Narva. Ja pärast anti allkirjastamiseks paber, et pakutud variantidest valib kaebaja Narva piiripunkti. Kaebaja kirjutas sellele dokumendile alla kolme politseiniku survel, sest ta kartis vägivalda. Ta ei saanud dokumendi sisust aru. Edasi toimetati kaebaja politsei järelevalve all Venemaa piirile. Kohtuasja materjalide salastamine rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust kaitsele ja õiglasele kohtupidamisele. Kaebaja ei nõustunud kirjaliku kohtuprotsessiga ning keegi ei küsinud temalt sellele nõusolekut. Eestis on kaebajal abikaasa, lapsed, lapselapsed ja kogu vara, millele juurdepääsust on ta jäänud ilma kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu.
3-23-422 Kaebaja väited, nagu teda oleks selleks sunnitud või ta kartis politseiametnike vägivalda, on paljasõnalised ning seda ei tõenda ükski menetluses kogutud tõend. Halduskohus piiras kaebaja juurdepääsu riigisaladust sisaldavale dokumendile õiguspäraselt. Kaebajal oli halduskohtu menetluses juurdepääs kõikidele teistele tõenditele. PPA otsus ning KAPO 23.01.2023 teatis nr 606 on mahukad dokumendid, milles on põhjalikult sisustatud kaebajale etteheidetav ning esitatud kaalutlused elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2003 direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta.
9(11)
3-23-422 tegevusest lähtuvale ohule on nimetatud tõendites toodud faktide ja analüüsiga kummutatud ega ole tõsiseltvõetav.
3-23-422 väljasaatmise, ning menetlusdokumentides vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas väljasaatmine oli toimunud või mitte, aga eraldi nõudeid selles osas kaebaja ei esitanud. Seega ei ole halduskohus vaidluse eseme määratlemisel menetlusnorme rikkunud.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.