F.F-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta kaebajale vangistuses viibimise ajal pensionit
Menetlusosalised
Kaebaja F.F
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada F.F-i kaebus läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 15.05.2025 F.F-i kaebus nõuetes viia riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) vastavalt Euroopa pensionikindlustusega sarnaseks ning maksta kaebajale välja perioodi eest 10.11.2021-10.03.2022 saamata jäänud pension ning edaspidi katkematult alates 04.03.2024. Kaebuses taotleb F.F menetlusabi riigilõivust vabastamiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale alates 26.10.2021 pension. Kaebaja arreteeriti 10.11.2021, mil peatati pensioni maksmine. Uuesti hakati kaebajale pensioni maksma 05.04.2022 ning viimane pensionimakse tehti 04.03.2024, kuivõrd kaebaja asus alates 04.03.2024 vanglas karistust kandma (15 aastat ja 8 kuud). Kaebaja leiab, et tal on ka vanglas viibides õigus pensioni saada (RPKS § 46).
2.Kaebaja on pöördunud kohtusse kohustamisnõudega, eesmärgiga, et talle makstaks välja vangistuses viibimise tõttu saamata jäänud (ning tulevikus saamata jääv) pension. Seega on kaebaja eesmärgiks talle peatatud pensioni maksmise jätkamine.
3-25-1438
3.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik oma õiguste kaitseks. See tähendab, et hinnangu andmine vaidlustatud toimingule aitab piisaval määral kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Isiku subjektiivseid avalikke õigusi tuleb mõista kui põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi; kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve; kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist; seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust (vt Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22).
5.Kohus on seisukohal, et käesolevalt esitatud kaebuse puhul sellised eeldused täidetud ei ole. Kaebuses viidatud RPKS § 46 lg 1 ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda ka vanglas viibimise ajal pensioni maksmist. RPKS § 46 lg 1 kohaselt, kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Põhiseaduse § 28 lg-st 2 tuleneb Eesti kodaniku õigus riigi abile mh vanaduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Seega on seadusandja otsustada, millistel tingimustel tagatakse riigi poolt kodanikele abi. Nii on kaebajale ka Sotsiaalministeerium selgitanud, et üheks selliseks juhuks on pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral ning RPKS § 46 lg 1 piirangu põhjenduseks on asjaolu, et isiku suhtes on rakendatud riikliku sunni meetmeid ning isikud ei finantseeri oma ülalpidamist (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 4). Alljärgnevalt on toodud, et vangistust vanglas kandes ei ole kaebaja sellises abitus olukorras, mis eeldaks vanaduse korral riigipoolset abi, kuivõrd kaebaja on juba niigi riigi ülalpidamisel.
6.Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ § 10 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega või kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist või kui kohus on määranud pensionäri suhtes psühhiaatrilise ravi, peatatakse pensioni maksmine eelnimetatud asjaolule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Eelnevast nähtub, et pensioni maksmise peatamise kohustus tuleb eelmainitud õigusaktidest selgesõnaliselt. Kohus leiab seega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda pensioni maksmist ajal, mil ta viibib kinnipidamisasutuses.
7.Kohus selgitab, et kohtutel tuleb kohtuasja lahendamisel hinnata, kas kohaldamisele kuuluv õigustloov akt on põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 ja § 9 lg-d 1 ja 2 ning HKMS § 204 lg 3 ja § 235 lg 4 kohaselt saab kohus põhiseadusevastase normi kohaldamata jätmist otsustada ka kohtumäärusega. Kohtupraktikast ei nähtu, et kohtutel oleks varasemalt tõusetunud küsimust RPKS § 46 lg 1 põhiseadusvastasusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus asjas nr 3-18-1091, Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2028 otsus asjas nr 3-17-1131). Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid ka käesolevas asjas.
8.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kaebuse taotlus viia RPKS sarnaseks Euroopa pensionikindlustusega. Käesoleva kaebuse asjaolude pinnalt on selge, et kaebajal puudub mis tahes puutumus Euroopa Liidu õigusega. Teisalt tegeleb Eesti Vabariigis seadusloomega Riigikogu, mitte kohtud.
9.Vastuseks kaebuses toodud väidetele märgib kohus järgnevat. Kehtiva Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.3.1. kohaselt väljastab vangla kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud 2(3)
3-25-1438
rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma ning alla 30 päevane periood võrdsustatakse seejuures ühe täiskuuga. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja. Punkti 11.3.2. kohaselt sisaldab hügieenipakk tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid, šampooni ja naissoost kinnipeetavale hügieenisidemeid. Kodukorra punkti 11.3.5. kohaselt võib hügieenipaki saamiseks vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada taotluse. Taotlus peab olema selgesti loetav ning sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega ja kambri numbrit. Eelnevast nähtub, et kaebajale tagatakse piisav võimalus enda hügieeni eest hoolitsemiseks ka olukorras, kus tal võib-olla ei ole võimalik meelepäraseid tarbeid vanglapoest täiendavalt ise soetada.
10.Seoses toitlustamisega selgitab kohus, et kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31. detsembri 2002. aasta määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel, mille kohaselt võetakse toitlustamisel muu hulgas arvesse näiteks konkreetse kinnipeetava toiduenergiavajadust ning vitamiinide ja mineraalainete minimaalseid vajalikke koguseid. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt määrab haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate ja nende laste toidunormi tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuures käesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid. Eelnevast tulenevalt, kuivõrd tagatakse vanglas toitlustamisel üldised toitumisalased nõuded, on kaebaja väited pakutava toidu üksluisuse kohta asjakohatud ja subjektiivsed.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastamisele.
12.Kohus juhib täiendavalt tähelepanu, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 45 on kinnipeetavale tagatud majutus kambris. VangS § 46 järgi tagab vangla kinnipeetavale riietuse ja VangS § 47 järgi toitlustuse. VangS §-d 49, 52 ja 53 näevad kinnipeetavatele ette ravivõimalused. Eelnev tähendab, et isegi juhul, kui kaebeõigust jaatada, kuuluks kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 1 alusel tagastamisele, kuivõrd viibib kaebaja kinnipidamisasutuses, kus tema ülalpidamise, söögi ja arstiabi tagamise eest vastutab (ja seega rahastab) riik. Sellest tulenevalt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning eelnevalt kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Viimaks märgib kohus, et koos kohustamisnõudega tuleks eesmärgi saavutamiseks esitada pensioni maksmise peatamise otsuse tühistamisnõue. Arvestades, et kaebuse andmetel peatati kaebajale pensioni maksmine juba 10.11.2021 ning teisel korral peatati pensioni maksmine 04.03.2024. Seega on ilmselge, et tühistamisnõue oleks tähtaja rikkumisega (HKMS § 46 lg 1). Kuivõrd aga kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole vajadust tähtaja küsimustel peatuda ega kaebust käiguta jätta.
14.Kuivõrd kuulub F.F-i kaebus tagastamisele, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata jätta (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).
15.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.