lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1438/4

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-1438/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1438

Haldusasi

F.F-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta kaebajale vangistuses viibimise ajal pensioni

Menetlusosalised

Kaebaja – F.F Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.F-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse F.F-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1438.

Jätta F.F-i määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-1438 resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.
4.Muuta Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-1438 resolutsiooni punkti 2, sõnastades see järgmiselt: „2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.“

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.F.F esitas 15.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta kaebajale välja saamata jäänud pension perioodi 10.11.2021˗10.03.2022 eest ning katkematult alates 04.03.2024. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale alates 26.10.2021 pension. Kaebaja vahistati 10.11.2021 ja pensioni maksmine peatati. Uuesti hakati kaebajale pensioni maksma 05.04.2022 ning viimane pensionimakse

3-25-1438 tehti 04.03.2024, kuivõrd kaebaja asus alates 04.03.2024 vanglas karistust kandma. Kaebajal on ka vanglas viibides õigus pensioni saada (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46). RPKS tuleb viia Euroopa pensionikindlustusega sarnaseks. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivust vabastamiseks.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 04.06.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja eesmärk on talle peatatud pensioni maksmise jätkamine. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik oma õiguste kaitseks. RPKS § 46 lg 1 ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglas viibimise ajal pensioni maksmist. RPKS § 46 lg 1 kohaselt, kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Põhiseaduse § 28 lg-st 2 tuleneb Eesti kodaniku õigus riigi abile mh vanaduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Seega on seadusandja otsustada, millistel tingimustel tagatakse riigi poolt kodanikele abi. Nii on Sotsiaalministeerium kaebajale selgitanud, et RPKS § 46 lg 1 piirangu põhjenduseks on, et isiku suhtes on rakendatud riikliku sunni meetmeid ning isikud ei finantseeri oma ülalpidamist. Vangistust vanglas kandes ei ole kaebaja sellises abitus olukorras, mis eeldaks vanaduse korral riigipoolset abi, kuivõrd kaebaja on juba niigi riigi ülalpidamisel. Sotsiaalkaitseministri 12.12.2016 määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 10 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega või kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist või kui kohus on määranud pensionärile psühhiaatrilise ravi, peatatakse pensioni maksmine eelnimetatud asjaolule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Eelnevast nähtub, et pensioni maksmise peatamise kohustus tuleb eelmainitud õigusaktidest selgesõnaliselt. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda pensioni maksmist ajal, mil ta viibib kinnipidamisasutuses. Kohtupraktikast ei nähtu, et kohtutel oleks varem tõusetunud küsimust RPKS § 46 lg 1 põhiseaduspärasuses. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka siinses asjas. Asjakohane ei ole ka kaebuse taotlus viia RPKS sarnaseks Euroopa pensionikindlustusega. Kehtiva Tallinna Vangla kodukorra p 11.3.1. kohaselt väljastab vangla kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Hügieenipakk sisaldab tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid, šampooni ja naissoost kinnipeetavale hügieenisidemeid (p 11.3.2.). Eelnevast nähtub, et kaebajale tagatakse piisav võimalus enda hügieeni eest hoolitsemiseks ka olukorras, kus tal võib-olla ei ole võimalik meelepäraseid tarbeid vanglapoest täiendavalt ise soetada. Kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150) alusel, mille kohaselt võetakse toitlustamisel muu hulgas arvesse näiteks konkreetse kinnipeetava toiduenergiavajadust ning vitamiinide ja mineraalainete minimaalseid vajalikke koguseid. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt määrab haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate ja nende laste toidunormi tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuures sama määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid. Kuivõrd vanglas toitlustamisel tagatakse üldised toitumisalased nõuded, on kaebaja väited pakutava toidu üksluisuse kohta asjakohatud ja subjektiivsed. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. 2(4)

3-25-1438 Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 45 on kinnipeetavale tagatud majutus kambris. VangS § 46 järgi tagab vangla kinnipeetavale riietuse ja VangS § 47 järgi toitlustuse. VangS §-d 49, 52 ja 53 näevad kinnipeetavatele ette ravivõimalused. Eelnev tähendab, et isegi juhul, kui kaebeõigust jaatada, kuuluks kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastamisele, kuivõrd kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, kus tema ülalpidamise, söögi ja arstiabi tagamise eest vastutab (ja seega rahastab) riik. Sellest tulenevalt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning eelnevalt kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks jätta rahuldamata (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).

3.F.F esitas 17.06.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse tühistamiseks. Kaebaja saab küll vangalt hügieenipaki, kuid selles sisalduv seep kuivatab nahka ja nahk sügeleb. Šampoon on veega lahjendatud, paneb peanaha sügelema ja tekitab kõõma. Toidugrupist puudub valk, vitamiinid. Kui kaebaja soovib vahel poest midagi vajalikku osta, siis see ei ole võimalik. Pensionist oleks kaebaja saanud maksta kohtukulud 12 800 eurot. Paljudes riikides säilib pension vangistuses viibides. Kaebuse tagastamiseks ei anna põhjust see, et kohtupraktikas ei ole samalaadset küsimust varem tõstatunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Halduskohus on põhjendanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamist asjaoluga, et RPKS § 46 lg 1 ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda vastustajalt vanglas viibimise ajal pensioni maksmist. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt selle perspektiivitusega. Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle puudumisest (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44). Eelneva tõttu ei saanud kaebuse tagastamisel tugineda HKMS § 121 lg 2 p-le 1.
6.Eeltoodu ei tingi siiski halduskohtu määruse tühistamist, sest halduskohus on võtnud seisukoha ka kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastamise võimalikkuse kohta. Halduskohus on õigesti selgitanud, et RPKS § 46 lg 1 kohaselt peatatakse pensionäri süüdimõistmisel ja karistamisel vangistusega temale riikliku pensioni maksmine vangistuse ajaks. Seega on praegusel juhul seaduses pensioni maksmise peatamise kohustus selgesõnaliselt ette nähtud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda pensioni maksmise jätkamist kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ei ole alust pidada RPKS § 46 lg-t 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kinnipidamisasutuses oleku ajal pensioni saamise õigus ei tulene samuti Euroopa Liidu õigusest. Vaidluse asjaolud ei viita sellele, et kaebaja õigusi oleks ebaproportsionaalset riivatud. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7.Samuti ei ole alust sedastada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja on kinnipidamisasutuses viibimise ajal riigi täielikul ülalpidamisel, mis tähendab, et vanglas viibimise ajal puudub tal täiendav sotsiaalkaitse vajadus. Kinnipeetavale on tagatud majutus kambris (VangS § 45), riietus (VangS § 46) ja toitlustus (VangS § 47), samuti arstiabi osutamine (VangS § 49, § 52 ja § 53). Kaebaja on kinnitanud, et talle on väljastatud vangla 3(4)

3-25-1438 poolt hügieenipakk (Tallinna Vangla kodukorra p 11.3.). Seega ka juhul, kui kaebajal ei ole võimalik endale meelepäraste toodete ostmine vanglapoest, on siiski tagatud võimalus enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Kinnipeetava toidunorm peab määruse nr 150 § 1 lg 2 kohaselt katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et vangla ei pea määruses nr 150 ettenähtud normidest kinni. Kui see nii siiski peaks olema, on kaebajal õigus esitada halduskohtule vastavasisuline kaebus.

8.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu 04.06.2025 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Kaebuse tagastamise tõttu olnuks õige jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Lisaks on pensioni maksmisega seonduv kaebus riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2). Seetõttu korrigeerib ringkonnakohus vastavalt halduskohtu 04.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja