lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2571/10

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2571/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-2571 4. juuni 2025 Karin Jõks Liubov Kolomaineni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.09.2024.a ettekirjutuse nr 1052281868 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas Kaebaja: Liubov Kolomainen, esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom Fedjajev

1.Lõpetada menetlus.
2.Tagastada riigilõiv 20 eurot Raimo Kolomainenile (nim Kolomainen), pangakontole FI2439390057451437.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
6.Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtu menetluses on Liubov Kolomaineni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.09.2024.a ettekirjutuse nr 1052281868 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas.
2.Kaebaja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2025.a otsuse nr 15.7-16/31-2 (dtl 74-76), millega sissesõidukeeld tunnistati kehtetuks. Kaebaja taotles menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude väljamõistmist tema kasuks. Kaebaja hinnangul esineb põhjuslik seos kaebuse esitamise ja sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise vahel, kuna vastustaja viitas 25.02.2025.a otsuses kaebuse olemasolule ja otsuse põhjendused kattuvad kaebuse põhjendustega (kaebaja täitis lahkumisettekirjutuse tähtaegselt, ta tasus trahvi täies ulatuses, ta ei kujuta ohtu avalikule korrale, tal on perekondlikud sidemed Euroopa Liidus). Sündmuste kronoloogia kinnitab põhjuslikku seost - vastustaja ei teinud enne kohtumenetluse algust samme sissesõidukeelu tühistamiseks, ehkki selleks olid olemas 1

alused.

3.Kohus andis vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht kaebaja taotlusele menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks ning soovi korral omapoolne menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja kohtule avaldusi ei esitanud. Kohtu seisukoht
4.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamine eeldab, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. See eeldus on täidetud. HKMS § 152 lg 1 p 4 on kohaldatav olenemata sellest, millise haldusmenetluse tulemusena haldusakt kehtetuks tunnistati ning nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise korral. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
5.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
6.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kaebaja taotlusel tagastab kohus riigilõivu Raimo Kolomainenile, pangakontole FI2439390057451437.
7.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse kõrvaldamiseks või lõpetamiseks on kaks teineteisest sõltumatut võimalust: 1) esitada halduskohtule kaebus sissesõidukeelu tühistamise nõudes. Sel juhul hinnatakse, kas sissesõidukeeldu kohaldati algselt õiguspäraselt ning kaebuse rahuldamise korral on sissesõidukeeld kehtetu algusest peale (tekib olukord, nagu ei oleks sissesõidukeeldu üldse kehtestatud); 2) esitada VSS § 75 lg 1 ja § 32 lg 1 ja/või VSS § 7 5 lg 2 ja § 32 lg 12 alusel taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks põhjendusel, et asjaolud on muutunud ja/või kaebaja on lahkumisettekirjutuse täitnud. Selle taotluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas sissesõidukeeld kehtestati algselt õiguspäraselt või mitte. Hinnatakse seda, kas täidetud on VSS § 32 lg 1 või 12 kohaldamise eeldused. Taotluse rahuldamise korral tunnistatakse sissesõidukeeld kehtetuks edasiulatuvalt. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel on tegemist teise olukorraga. 25.02.2025.a otsus on tehtud kaebaja 20.01.2025 esitatud taotluse alusel, otsuses on viidatud VSS § 32 lõigetele 1 ja 12 (dokumendis ekslikult lg 12, sellist lõiget paragrahvis ei ole) ja siseministri antud volitusele. Otsuse põhjendusteks on, et kaebaja omab Schengenis perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid, ta täitis lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult ja tähtaegselt, ta on tasunud väärteomenetluses määratud rahatrahvi, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ohusta riigi avalikku korda sellisel määral, et see kaaluks üles sissesõidukeelu 2

kehtetuks tunnistamata jätmise. Kohus selgitas 13.12.2024.a määruses, et eeltoodu on alternatiivne võimalus kaebuse esitamise kõrval ning sissesõidukeeld tunnistatakse sel juhul kehtetuks edasiulatuvalt (dtl 34). Sama selgitas vastuses kaebusele ka vastustaja (dtl 51). Võimalus taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist VSS § 32 alusel ei kujuta endast sissesõidukeelu vaidlustamist. Otsusest ei nähtu mingil viisil, et vastustaja möönaks algse, 07.09.2024 kohaldatud sissesõidukeelu õigusvastasust või et otsus oleks tehtud sissesõidukeelu õigusvastasuse tõttu.

8.Kaebaja väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Üksnes ajaline järgnevus ehk see, et 25.02.2025.a otsus tehti pärast kaebuse esitamist, ei ole põhjusliku seose alusena piisav. Vastustaja tegi 25.02.2025.a otsuse, kuna kaebaja esitas sellekohase taotluse. Vastustajal ei olnud võimalust tunnistada sissesõidukeeld VSS § 32 alusel kehtetuks ilma kaebaja esitatud taotluseta, s.h ei saanud seda teha kaebuse esitamise tõttu. Samuti ei näita põhjusliku seose olemasolu kaebuse ja 25.02.2025.a otsuse põhjenduste kokkulangemine. Asjaolu, et kaebaja lahkus vabatahtlikult selleks määratud tähtajal ja tasus väärteomenetluses talle määratud trahvi, ei oleks kaebuse lahendamisel omanud mingit tähtsust, kuna tegemist ei ole asjaoludega, millest sissesõidukeelu kohaldamine või kehtivusaeg sõltub. Kaebaja perekondlikud sidemed Euroopa Liidus ja oht avalikule korrale kuuluvad tähtsust omavate ja kaalumisele kuuluvate asjaolude hulka nii sissesõidukeelu kehtestamisel VSS § 74 alusel kui ka sissesõidukeelu edasiulatuval kehtetuks tunnistamisel VSS § 75 ja § 32 alusel. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel ei ole määravat tähtsust sellel, millises haldusmenetluses toimus haldusakti kehtetuks tunnistamine. Kuid oluline on, kas kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel esines põhjuslik seos. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (lahend 3-3-1-50-13 p 12). Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.10.2023.a määruses asjas 3-23-1619 p 16, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamiseks ei ole piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise. Praeguses asjas kohaldatud VSS § 32 eesmärgiks ei ole õigusvastase sissesõidukeelu kõrvaldamine, vaid see annab võimaluse reageerida pärast sissesõidukeelu kohaldamist muutunud asjaoludele ning motiveerida välismaalast lahkuma Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt vabatahtlikult lahkumisettekirjutuses määratud tähtajal. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuse esitamine, vaid kaebaja sellekohane taotlus ja VSS § 32 kohaldamine.
9.Kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei toimunud kaebuse esitamise tõttu HKMS § 108 lg 6 tähenduses, siis lasub menetluskulude kandmise kohustus HKMS § 108 lg 4 alusel kaebajal. Vastustaja ei esitanud menetluskulude nõuet, menetluskulude nimekirja või kuludokumente, sel juhul ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks võimalik (HKMS § 109 lg 1). Sisuliselt tähendab eeltoodu, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

kohtunik Karin Jõks

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja