lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-122919/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-122919/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1613
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-122919

Tsiviilasi

Osaühingu Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

656,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

hageja osaühing Xxxx(registrikood xxxx, aadress xxxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx) kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, aadress xxxx)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta osaühingu Xxxxhagi XxxxOÜ vastu tagaseljaotsusega rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Xxxxkanda. Väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. I.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Osaühing Xxxx(hageja) esitas 04.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XxxxOÜ (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele XxxxOÜ esitas vastuväite. 24.10.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.03.11.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse (tl-d 20-24). Hageja palub kostjalt välja mõista 656,16 eurot (hagi ese). Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. 01.12.2015 sõlmisid hageja ja Xxxx OÜ äriruumide üürilepingu Tallinnas, Xxxx asuva hoone IV korrusel paiknevate äriruumide kasutamiseks suletud netopinnaga 50,7 ruutmeetrit. 10.02.2016 sõlmisid hageja, Xxxx OÜ ja kostja lepingust üürnikule tulenevate õiguste ja kohustuste hagejale üleandmiseks. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 177,45 eurot (millele lisandub käibemaks 20%), seega kokku summas 212,94 eurot ning lepingu alusel kostja kasutuses olnud äriruumide kasutamisega seotud lepingus fikseeritud kõrvalkulude makseid summas 114,08 eurot ühes kuus (millele lisandub käibemaks 20%), seega kokku 136,89 eurot. Lepingust tulenevate üürniku (kostja) kohustuste täitmist tagas kostja tasutud tagatisraha summas 424 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatult, mille korralisele ülesütlemisele kohaldus võlaõigusseaduse § 312 lõikest 1 tulenev 3-kuuline etteteatamise tähtaeg. 27.07.2016 e-kirjaga teavitas kostja hagejat, et on leidnud enda jaoks sobivamad äriruumid ning 31.07.2016 e-kirjaga andis teada, et on lepingu alusel tema kasutusse antud äriruumidest välja kolinud ja et soovib lepingu lõpetada. Kostja ei järginud lepingu lõpetamisel seadusega tähtajatu üürilepingu ülesütlemisele sätestatud etteteatamistähtaega. 04.08.2016 allkirjastasid hageja ja kostja äriruumi üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel kostja tagastas tema kasutuses olnud äriruumide valduse hagejale. Akti kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu lõpetamisest seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses aktile lisatud arve nr xxxx summas 1049,51 eurot (3 kuu üür ja 3 kuu kõrvalkulude makse) sellel näidatud kuupäevaks (17.08.2016.a). Kostja nõusolekul tasaarvestas hageja lepingu alusel kostja tasutud tagatisraha vastava osaga arve nr xxxx alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvi summast. Tasaarvestuse tulemusel kohustus kostja tasuma hagejale 625,51 eurot. Kostja kinnitas allkirjaga aktil, et nõustub punktis 2.7. nimetatud arve tasumisega ning kohustus tasaarvestuse tulemusel hagejale võlgnetava summa 625,51 eurot tasuma arvel näidatud kuupäevaks 17.08.2016.a. Kostja rahalist kohustust ei täitnud.
3.21.11.2016 määras kohus hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (sealhulgas asjaolude väljatoomiseks) (tl 63). Hageja sai kohtu kirja kätte 21.11.2016 (tl 64). Hageja hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. 08.12.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama (tl 67). Kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et hagiavalduses ei esine menetlust takistavaid aluseid ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, kuid asja sisulisel lahendamisel võib kohus jätta hagi põhjendamata osas rahuldamata (eeltoodut selgitas kohus hagejale ka 21.11.2016 kirjas, tl 63 pöördel). Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 12.01.2017 (76). Kostja ei ole hagile vastanud. II.

Kohtu põhjendused

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 sätestab tagaseljaotsuse tegemise regulatsiooni hagile vastamata jätmise korral. Lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-152-06 p 14 märkinud, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Hagiavalduses on välja toodud järgmised hageja väited: - 01.12.2015 sõlmisid hageja ja Xxxx OÜ äriruumide üürilepingu Tallinnas, Xxxx asuva hoone IV korrusel paiknevate äriruumide kasutamiseks. - 10.02.2016 sõlmisid hageja, Xxxx OÜ ja kostja lepingust üürnikule tulenevate õiguste ja kohustuste hagejale üleandmiseks. - Üürilepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 212,94 eurot (sealhulgas käibemaks) ning fikseeritud kõrvalkulude makseid summas 136,89 eurot (sealhulgas käibemaks). - Lepingust tulenevate üürniku (kostja) kohustuste täitmist tagas kostja tasutud tagatisraha summas 424 eurot. - Leping oli sõlmitud tähtajatult, mille korralisele ülesütlemisele kohaldus 3-kuuline etteteatamise tähtaeg. - 31.07.2016 e-kirjaga andis kostja teada, et on lepingu alusel tema kasutusse antud äriruumidest välja kolinud ja et soovib lepingu lõpetada. Kostja ei järginud lepingu lõpetamisel seadusega tähtajatu üürilepingu ülesütlemisele sätestatud etteteatamistähtaega. - 04.08.2016 allkirjastasid hageja ja kostja äriruumi üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel kostja tagastas tema kasutuses olnud äriruumide valduse hagejale. Akti kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu lõpetamisest seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses aktile lisatud arve nr xxxx summas 1049,51 eurot (3 kuu üür ja 3 kuu kõrvalkulude makse) sellel näidatud kuupäevaks (17.08.2016.a). - Kostja nõusolekul tasaarvestas hageja lepingu alusel kostja tasutud tagatisraha vastava osaga arve nr xxxx alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvi summast. Tasaarvestuse tulemusel kohustus kostja tasuma hagejale 625,51 eurot. Kostja kinnitas allkirjaga aktil, et nõustub punktis

2.7.nimetatud arve tasumisega ning kohustus tasaarvestuse tulemusel hagejale võlgnetava summa 625,51 eurot tasuma arvel näidatud kuupäevaks 17.08.2016.a. Kostja rahalist kohustust ei täitnud. Kohtul ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses 3 kuu üüri ja 3 kuu kõrvalkulusid ja kas tegemist võib olla leppetrahvi nõudega või kahju hüvitamise nõudega või mõne muu nõudega (hagiavalduse p
2.10.on hageja viidanud leppetrahvile). Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja tugineb kostja vastu nõude esitamisel 04.08.2016 allkirjastasid hageja ja kostja äriruumi üleandmise-vastuvõtmise aktile ja arvele nr xxxx. Kostja kohustus tasuma lepingu lõpetamisest seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses aktile lisatud arve nr xxxx summas 1049,51 eurot (3 kuu üür ja 3 kuu kõrvalkulude makse). Kohtu hinnangul on 04.08.2016 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr xxxx puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti

algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks. 21.11.2016 määras kohus hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (sealhulgas asjaolude väljatoomiseks) (tl 63). Puuduse kõrvaldamiseks tuli hagejal välja tuua, kas 04.08.2016 nõusoleku puhul arve tasumise kohta võib olla tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuli hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud. Kohtul ei ole võimalik aru saada, millisel alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt nii 3 kuu üüri kui ka 3 kuu kõrvalkulusid. Kohtul ei ole võimalik subsumeerida hageja esitatud asjaolusid õigusnormide alla, sealhulgas tuvastada, kas tegemist võib olla leppetrahvi nõudega või kahju hüvitamise nõudega või mõne muu nõudega. Hageja väljatoodud asjaoludel ei ole võimalik hagi rahuldada, hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Lisaks eeltoodule esinevad hagis ebatäpsused nõude suuruse osas. Hageja on hagi esemes nõude suuruseks märkinud 656,16 eurot ja hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Hageja on märkinud, et nõue koosneb 3 kuu üürist summas 638,82 eurot ja 3 kuu kõrvalkuludest summas 410,67 eurot, kokku 1049,51 eurot. Hagis on märgitud, et kostja andis nõusoleku tasaarvestada tema poolt tasutud tagatisraha summas 424 eurot. Hageja märkis, et tasaarvestuse tulemusena jäi tasumisele kuuluvaks summaks 656,16 eurot. Kohtul ei ole võimalik aru saada, kuidas sai hageja nõude suuruseks 656,16 eurot. Lahutades tagatisraha 424 eurot võlgnevatavast summast 1049,51 eurost on see kokku 625,51 eurot, mitte 656,16 eurot. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul oma nõuet ei täpsustanud.

5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud (kostja ei ole kohtule vastanud). Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja