Z.M-i kaebus Rae Vallavalitsuse 18.03.2025 korralduse nr 374 punktile 3
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - Z.M Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa Kolmas isik - B.R
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Z.M-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.07.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Z.M esitas 22.02.2025 teate enda ja G.S-i elukoha registreerimiseks aadressile Harjumaa, YYYY. Eluruumi kasutamise alusena esitas kaebaja 2017.a sõlmitud üürilepingu, mis on sõlmitud kaebaja ja G.S-i vahel.
2.Rae vald keeldus kaebaja ja G.S-i elukohaandmete kandmisest rahvastikuregistrisse.
3.Rae Vallavalitsus jättis 18.03.2025 korraldusega nr 374 kaebaja vaide rahuldamata (resolutsiooni punkt 3).
4.Tallinna Halduskohtule saabus 18.04.2025 Z.M-i kaebus Rae Vallavalitsuse 18.03.2025 korralduse nr 374 p 3 tühistamiseks, Rae Vallavalitsuse kohustamiseks registreerida kaebaja 1
elukohana YYYY, Harjumaa, alternatiivselt Rae Vallavalitsuse kohustamiseks registreerida kaebaja elukoht Rae valla täpsusega, alternatiivselt Rae Vallavalitsuse kohustamiseks algatada rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 86 sätestatud menetlus kaebaja elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja sõlmis üürilepingu elamu (ehitusregistri kood 116042056) üürimiseks. Üürileping on sõlmitud 2017. a ja üürilepingu kehtivus ei sõltu omanikukandest. 2024. a moodustati kaks uut kinnistut (XXXX ja YYYY). YYYY kinnistul asub ka elamu. Seega on vald kohustatud registreerima kaebaja õige elukoha aadressina YYY.
6.Vastustaja tegevus on õigusvastane, kuna ta on kohustatud kaebaja registreerima üürilepingu alusel rahvastikuregistris. Asjakohatu on Rae valla seisukoht, et üürileping ei kehti. Rae valla ametnikul puudub pädevus asuda tuvastama lepingu kehtivust. Rae valla ametnik pidi üksnes kontrollima üürilepingu formaalseid eeldusi ning kas on olemas elamu, kuhu isik soovib enda elukohta registreerida. Õigusvastane on siduda üürileping omandi kehtivusega.
7.Juhul, kui registrikanne tehakse õigusvastaselt, on kinnisasja omanikul õigus algatada vastav menetlus RRS § 88 alusel. Kehtiva tsiviilõiguse kohaselt ei muutu üürileping kehtetuks, kui kanne kinnistusraamatus omandi osas muutub. Kaebajal on faktiline ja seaduslik valdus elamule, asukohas YYYY ning kaebaja kasutab kinnistut enda elukohana. Kaebajal ei ole vaja alusetult kinnistusraamatusse kantud isiku nõusolekut lisaks üürilepingule, mis tõendab kasutusõigust alates 2017.a.
8.Vallal on õigus küsida kinnistuomaniku nõusolekut üksnes RRS §-s 85-88 sätestatud olukorras. Praegu ei ole vastavad tingimused täidetud, kuna kaebaja esitas taotluse RRS § 65 lg 1 alusel. Seega on viidud läbi õigusvastane menetlus. Vallal puudus õigus teha päringuid kinnistusraamatu järgsele omanikule ning lähtuda anonüümselt isikult saadud selgitustest.
9.Kinnistu omanikukanne on vale, kuna see on vaidlustatud kohtus (tsiviilasi nr 2-23-1235). Rae vallal puudus seaduslik alus keelduda kaebaja elukoha registreerimisest aadressile YYYY. AÕS § 56 lg 1 järgi üksnes eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust (Riigikohtu 10.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-12, p 12).
10.Samuti rikkus Rae vald hea halduse tava, kuna kaebajal puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Vastustaja oleks pidanud algatama ise kaebaja elukoha aadressi kandmise rahvastikuregistrisse. Kui elukohta ei oleks olnud võimalik tuvastada, oleks vald pidanud kaebaja elukoha kandma registrisse valla täpsusega (RRS § 86).
11.Vaadeldav kinnistu, millel elamu asub, on kaasomand ja üürilepingu kohaselt saab üürilepingut lõpetada üksnes mõlema kaasomaniku nõusolekul. Seega on täitmata eeldus lepingust taganemiseks. G.S omandas kaasomandi osa oma kaasomaniku eelisostuõiguse realiseerimisega.
12.Täitemenetluse algatamise fakt ei tõenda, et isikul, kelle vastu on nõue esitatud, puudub õigus midagi vallata. Samuti ei ole asjaolu, et inimene ei kasuta elamut elukohana selliseks tõendiks, mille alusel saab vald keelduda elukoha registreerimisest. Valla vastav põhjendus keeldumisel on sisutühi.
13.YYYY kinnisasi on kaebaja valduses, mida tõendab asjaolu, et 22.04.2025 tungisid kaks valla ametnikku õigusvastaselt YYYY kinnisasjale ning tegid kaebaja teadmata jälitustoiminguid. Kaebajaga ei kooskõlastatud vaatlust.
14.Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et G.S kasutas eelisostuõigust vaadeldava kinnisasja suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-2808). Kehtiv asjaõigus tekib kinnisasja asjaõigusega koormamisel AÕS § 641 järgi üksnes juhul, kui asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud 2
kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing) ja õiguse kohta on tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse. B.R ei ole kinnistu omanik, kuna ta on kinnistusraamatusse kantud tühise käsutustehingu alusel.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja 18.03.2025 korralduse nr 374 p 3 tühistamiseks puudub alus. Otsus vastab menetluses tuvastatud asjaoludele ja õiguslikele alustele ning on kaalutlusvigadeta. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis haldusasjas nr 3-21-2230 p-s 11.2 sedastanud, et RRS § 68 kohustab isikut tagama rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse. See seaduse nõue muutuks sisutuks, kui puuduks võimalus kontrollida selle nõude täidetust. Kohalikul omavalitsusel tuleb kontrollida elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtava kande õigsust. Lisaks sellele on rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse vastu oluline avalik huvi (samas, p 12.2). Kui kohaliku omavalitsuse üksusele saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et registrisse kantud andmed võivad olla ebaõiged, peab ta elukoha andmete õigsust kontrollima. Seejuures võivad tõenditeks olla kõik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 2 nimetatud tõendid ning kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse tagamise eesmärk on kaitsta ka neid isikuid, kelle õigusi võib ebaõige kanne kaudselt puudutada. Isikul ei saa olla õigust ega õigustatud ootust riiklikus registris ebaõigete andmete kajastamiseks (samas, p 12.3).
16.Kinnistu nr 15887450, millel asub YYYY katastriüksus ja hoone, omanikuks ei ole üürileandja G.S. Kinnistu omanik on B.R, kes on omanikuna 22.11.2023 sisse kantud 17.11.2023 kohtutäituri avalduse alusel. Eelneva tõttu tekkis vastustajal põhjendatud vajadus teha täiendav kontroll, et selgitada välja kaebaja elukohateates esitatud andmete õigsust. Selleks tegi vastustaja kaebajale 27.02.2025 ettepaneku esitada täiendavalt kinnistu omaniku nõusolek elukohaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ning omaniku kinnitus üürilepingu kehtivuse kohta. Kaebaja omaniku nõusolekut ega kinnitust üürilepingu kehtivusele ei esitanud ning näitas üles lugupidamatust haldusmenetlust läbiviiva ametniku ja teostatud toimingute suhtes, mis süvendas veelgi vastustaja kahtlusi elukohateates esitatud andmete õigsuse kohta.
17.Vastustaja 28.02.2025 tehtud järelepärimisele kinnistu omanikule B.R ilmnes, et kaebajal puudub igasugune seaduslik valdusõigus asja kasutamiseks ning omanik oli kategooriliselt vastu, et kaebaja tema omandile sisse kirjutatakse. Omanik B.R on esitanud 20.02.2024 täitmisavalduse kaebaja väljatõstmiseks kinnistult, sh kaebuses viidatud elamust. Kohtutäitur Elin Vilippus on koostanud kaebajale kinnisasja sundvabastamise nõude 28.02.2024 ning näinud ette, et kui kaebaja ei täida seda vabatahtlikult, siis toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 18.04.2024. Omanik B.R on seadnud kahtluse alla ka kaebaja esitatud üürilepingu ehtsuse ning öelnud kaebajale üürilepingu üles ülesütlemisavaldusega 24.05.2024 tsiviilasjas 2-24-3938. Seega on kaebaja esitatud üürileping 01.02.2017 kinnistul asuva hoone ehitisregistri koodiga 116042056 eluruumina kasutamiseks lõppenud ning kaebajal puudub õiguslik alus nimetatud eluruumi kasutamiseks.
18.Õige on vastustaja keeldumine kaebaja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest RRS § 84 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument. Samuti on õige vastustaja 18.03.2025 korraldusega nr 374 vastu võetud vaideotsuse punkt 3, mistõttu tuleb jätta kaebaja nõue rahuldamata.
19.Kaebaja ei ole alternatiivsete nõuetega vastustaja poole pöördunud ning seetõttu pole ka vastustaja kaebaja õigusi rikkunud, mistõttu puudub vaidluse ese HKMS § 41 lg 1-3 mõttes. RRS § 85 sätestatud asutused (sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus) ei ole vastustajale teatanud oma ülesannete täitmise käigus vastustaja territooriumil avastatud püsivalt viibivast kaebajast, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse kantud 3
või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse kantud ja ka kaebaja ei ole sellesisulise sooviga vastustaja poole pöördunud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
20.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik kui kinnistu registriosa numbriga 15887450 ainuomanik, nõustub Rae Vallavalitsuse otsusega jätta registreerimata elukoht G.S ja Z.M-il . Samuti on õiguspärane Rae Vallavalitsuse 18.03.2025 korraldus 374, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
21.Väidetav 2017. aastal sõlmitud üürileping G.S-i ja Z.M-i vahel on näilik ja tühine. Juhul, kui selline leping oleks kehtiv, siis ütles kolmas isik lepingu korraliselt üles kahel õiguslikul alusel ja kolmekuulise etteteatamisega 24.05.2024.
22.Kohtutäitur Elin Vilippuse büroo alustas aprillis 2024 väljatõstmise menetlused kahe füüsilise isiku ja äriühingute osas. Erinevate vaidlustamiste tõttu ei saanud kohtutäitur toiminguid lõpuni viia. Nimetatud ajast puuduvad kolmandal isikul andmed, kas vaadeldaval kinnistul keegi elab. Seda kinnitab ka asjaolu, kui Rae valla ametnikud viisid läbi hiljuti paikvaatluse ning ei tuvastanud kellegi viibimist kinnistul. Kolmas isik ei ole nõus omanikuna andma ka tavapärast nõusolekut elukoha teadete esitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja esitas 22.02.2025 elukohateate enda ja G.S-i elukoha registreerimiseks aadressile YYYY, Harjumaa. Kinnistu on 100% ulatuses maatulundusmaa, ehitisregistri kood 116042056 (1930.a kasutusele võetud üksikelamu). Kinnistusraamatust nähtuvalt on nimetatud kinnistu omanik alates 17.11.2023 B.R. Samuti nähtub kinnistusraamatust, et 17.04.2024 on kinnistusraamatusse III jakku „Koormatised ja kitsendused“ kantud järgmine märge: „Märge 09.05.2024 kohtumääruse (kohtuasja number 2-23-1235), mille on teinud Harju Maakohus alusel: Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-1235, milles G.S nõuab B.R nõusoleku andmiseks kohustamist, et kustutada kanne kinnistusraamatust, mille kohaselt B.R on kinnistu nr 15887450 ainuomanik.“ Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-23-1235 (G.S-i hagi G.F vastu kostja kohustamiseks nõusolekute andmiseks asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja G.S-i hagi B.R vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks) jättis Harju Maakohus 24.09.2024 kohtuotsusega hagi rahuldamata (p 1); menetluskulud hageja kanda (p 2); tühistas 15.04.2024 kohtumäärusega seatud ja 09.05.2024 kohtumäärusega parandatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 15887450 G.S-i kasuks järgmise seisuga märkuse: „Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-1235, milles G.S nõuab B.R nõusoleku andmiseks kohustamist, et kustutada kanne kinnistusraamatust, mille kohaselt B.R on kinnistu nr 15887450 ainuomanik.“ (p 3). Kohtuotsus ei ole jõustunud. Samas tsiviilasjas jättis Tallinna Ringkonnakohus 02.12.2024 rahuldamata G.S-i 29.11.2024 hagi tagamise taotluse, milles G.S taotles, et hageja võib kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kinnistut kasutada (p 1.1) ja peatada kuniks antud asjas lahendi jõustumise või täitmiseni kaasomandi mõttelise osa enampakkumise täitedokumendi (kohtutäituri poolt 16.11.2023 koostatud sundenampakkumise nr 022/2015/544 jt) alusel B.R nõudeõigus kinnisasja valduse väljanõude osas hageja vastu (p 1.2). G.S taotles alternatiivselt, et kohus reguleeriks enda äranägemisel valdusküsimust (p 1.3).
24.Tsiviilasjas nr 2-21-2808 (G.S-i hagi Q.F ja B.R vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks) jäeti G.S-i hagi Q.F ja B.R vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 04.04.2022. Seega on väär kaebaja seisukoht, et kinnistusraamatusse tehtud kanne on ebaõige ja kinnistusraamatusse on kantud vale omanik.
4
25.Kaebuses toob kaebaja välja, et elamu, kuhu kaebaja soovib enda registreerimist asub katastriüksusel nr 65301:001:6649. Kinnistusraamatust nähtuvalt on ka nimetatud katastriüksuse (YYYY, maatulundusmaa 100%) omanik B.R.
26.Eluruumi kasutamise alusena esitas kaebaja 01.02.2017 sõlmitud üürilepingu, mis on sõlmitud kaebaja ja G.S-i (kaebaja ema) vahel (dtl 8). RRS § 81 näeb ette kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kontrollida elukoha teate saamisel selles esitatud andmete ja elukoha teate vastavust kehtestatud nõuetele ning näiteks juhul, kui elukohateates on esitatud valeandmeid, keelduda elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest (RRS § 84 lg 1 p 4). Seega ei seisne kohaliku omavalitsuse üksuse poolt elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtav kanne üksnes andmete sisestamises, vaid ka nende õigsuse kontrollimises. Lisaks sellele on rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse vastu oluline avalik huvi (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsus nr 5-18-7/8, p-d 136 ja137). Eelnevat aluseks võttes oli Rae vald kohustatud kontrollima kaebaja esitatud andmete õigsust.
27.RRS § 84 lg 1 p 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument. Tuginedes eelnimetatud sättele, keeldus Rae vald vastava registrikande tegemisest, kuna kinnistu (YYYY, Harjumaa) omanik kinnitas Rae vallale, et tal puudub kehtiv üürisuhe kaebajaga ja kaebajal puudub valdus kõnealuse kinnisasja üle. Kolmas isik kinnitas eelnevat ka kohtumenetluses. Alternatiivselt ütles B.R kaebajale üürilepingu üles ka kirjalikult (dtl 89).
28.Arvestades, et kaebajal puudub kinnisasja omaniku nõusolek elukoha registreerimiseks, keeldus Rae vald õiguspäraselt elukoha registreerimisest RRS § 84 lõike 1 punkti 1 alusel. Kuivõrd kaebaja esitas elukoha registreerimise teate 22.02.2025, ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajal oli eelnevalt õigus olla registreeritud aadressile YYYY, Harjumaa. Kohalikul omavalitsusel tuleb lähtuda taotluses esitatud andmetest.
29.Kaebaja leiab, et Rae vald oleks pidanud kaebaja registreerima Rae valda tulenevalt RRS §-st
86.Nimetatud sätte kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil püsivalt viibiva rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või isiku kinnitusel ei kasuta ta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise RRS §-s 85 nimetatud asutuse või isiku antud andmete alusel käesolevas peatükis sätestatud korras. Sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus teatab kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil avastatud püsivalt viibivast isikust, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse kantud või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse kantud. Teates märgitakse isiku elukoha aadress või selle puudumine (RRS § 85). Nimetatud sätted ei ole asjakohased, kuivõrd puudub vaidlus, et kaebaja ega muu ametiisik ei ole kaebaja kohta vallale vastavat teadet esitanud, mistõttu puudus vallal kohustus registreeringu tegemiseks RRS § 86 alusel.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel. Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud mõista välja kaebajalt. Kolmas isik ei esitanud tähtaegselt menetluskulusid tõendavaid dokumente. Samuti ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.