xxxxxxxxxxxx xx xx, xx-xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte, Advokaadibüroo Bright Law; Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn; tel 6 581 290, e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
27.01.2017.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Anu Toomemägi, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
2.Mõista kostjalt R. S. ja P. L. ́lt solidaarselt hageja Xxxxxxxxx x KÜ kasuks välja kokku 544,12€ (viissada nelikümmend neli eurot ja 12 senti), s.o põhinõue summas 509,63€ ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis ajavahemiku 01.04.2016.a. kuni 03.02.2017.a. eest summas 34,49 €.
2-16-15206
3.Välja mõista R. S. ja P. L. ́lt solidaarselt hageja Xxxxxxxxx x KÜ kasuks viivis põhinõudelt (509,63 eurolt) alates 04.02.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
lõikes
ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).
4.Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise summas 130,81 eurot ja lõpetab selles osas tsiviilasjas nr 2-16-15206 menetluse.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 20,43% hageja ja 79,57% kostjate kanda.
2.Määrata kindlaks hageja Xxxxxxxxx x KÜ menetluskulud summas 685 €, mis koosneb tasutud riigilõivust 125 € ja õigusabi kuludest summas 560 €, millest:
2.1.kostja I R. S. kanda jääb solidaarselt kostjaga II P. L. ́ga 392,28 €.
2.2.kostja II P. L. kanda jääb täiendavalt lisaks p.-le 2.1. hageja õigusabikulu summas 153,31 €.
3.Rahuldada osaliselt kostja II P. L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.1.Määrata kindlaks kostja II P. L. menetluskulud summas 691,68 eurot, mis koosneb õigusabi kuludest, millest hageja Xxxxxxxxx x KÜ kanda jääb 141,31 eurot.
4.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt I R. S.lt ja kostjalt II P. L. ́lt solidaarselt hageja Xxxxxxxxx x KÜ kasuks menetluskulud summas 250,97 eurot.
5.Kostjalt II P. L. ́lt mõista hageja Xxxxxxxxx x KÜ kasuks välja täiendavalt lisaks p.-le 4 hageja lepingulise esindaja õigusabikulu summas 153,31 €.
6.Menetluskuludelt tuleb kostjal I R. S. ́el ja kostjal II P. L. ́l tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
2-16-15206
1.1.Hageja Xxxxxxxxx x KÜ on 10.10.2016.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt I R. S. ja kostjalt II P. L. ́lt hageja Xxxxxxxxx x KÜ kasuks välja mõista 691,68 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on Pärnu notar Irina Luih poolt 20.11.2015 väljaantud pärimisõiguse tunnistuse nr 1511 ning sellega seotud pärimismenetluse rahastas hageja, kelle huviks oli pärijate vastu nõude esitamine tsiviilkohtumenetluses seoses pärijate poolt pärandvaraga seotud kulutuste (korteri kommunaalmaksed) vabatahtliku mittetasumisega. Hageja kuludeks konkreetse pärimistunnistuse väljaandmisega oli 24.07.2015 arve nr 12063 alusel 12,96 eurot, 24.07.2015 arve nr 12055 alusel 460,08 eurot, 20.11.2015 arve nr 12513 alusel 36,59 eurot ja 08.03.2016 arve alusel 130,81 eurot. Kokku on hageja teinud kulusid kostjate tõttu 640,44 eurot. Xxxxxxxxx x korteriühistu korteriomandi nr xx omanikuna on 27.04.1999.a kinnistamisavalduse alusel P. S.. Pärnu notar Irina Luih poolt väljaantud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on P. S. (surnud xx xx xxxx.) pärijateks P. L. ja R. S. (kostjad). P. S. pärimismenetluse alustas hageja, kuna kostjad peale P. S. surma korteriomandi Xxxxxxxxx x-xx kommunaalkulusid vabatahtlikult ei tasunud ja viivitasid pärimismenetluse ning pärimistunnistuse väljaandmisega. Kuna KOS § 13 lg 1 sätestab korteriomandiga seotud maksude ja koormiste tasu maksmise kohustuse vaid korteriomanikele, s.o P. S. surma järel tema pärijatele, siis algatas hageja P. S., kui kinnistusraamatus Xxxxxxxxx x-x korteriomandi omaniku pärimismenetluse. P. S. surma järel tema pärijatele, siis algatas hageja P. S., kui kinnistusraamatus Xxxxxxxxx x-xx korteriomandi omaniku pärimismenetluse. Avalduse esitamisel notarile selgus, et ka enne P. S.t surnud abikaasa H. S. osas oli pärimismenetlus läbi viimata. Seega oli vajalik esitada avaldused nii H. S. kui ka P. S. pärimismenetluse avalduse esitamiseks. Kuna seisuga juuli 2015.a, s.o rohkem kui aasta peale P. S. surma (surnud xx xx xxxx.), ei olnud kostjad alustanud pärimismenetlust ning korteriomandiga Xxxxxxxxx x-xx seotud kommunaalkulude ja haldustasude võlad kasvasid, siis ei jäänud hagejal üle muud, kui pöörduda notari poole P. S. pärimismenetluse alustamiseks. Notari poole pöördudes selgus, et selleks, et notar saaks lõpuks välja anda P. S. pärimistunnistuse, tuleb alustada ka varem surnud abikaasa H. S. pärimismenetlus, mis oli samuti läbi viimata. Seoses pärimismenetluse alustamisega hageja avalduse alusel kandis hageja sellega seoses ka kulud alljärgnevalt märgitud suuruses ja õiguslikul alusel.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.Kostja I R. S. on 22.11.2016.a. hagiavalduse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole vastanud. Kostja II esitas 28.12.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja II leiab, et VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Hageja on oma hagiavalduses korduvalt märkinud, et alustas pärimismenetluse eesmärgiga esitada pärijate vastu rahaline nõue tsiviilkohtumenetluses. Seega on hageja ise korduvalt kinnitanud, et hageja tegevus oli ajendatud üksnes tema enda huvidest. Ainuüksi eelneva tõttu ei saanud hageja olla käsundita asjaajaja, kuivõrd tal puudus kostjate soodustamise tahe ehk tahe tegutseda teise isiku (pärijate) kasuks. VÕS § 1020 lg 1 kohaselt peab käsundita asjaajaja enne asjaajamisele asumist soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Kuigi käesoleval juhul ei ole hageja kostjat II soodustanud ning hageja tahe ei olnud kostja II soodustamisele ka suunatud, on oluline veel ka välja tuua, et hageja ei ole kostjat II ka asjaajamisele asumise kavatsust kunagi teavitanud. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes eelkõige asjaoludest, et hageja tegutses enda huvidest lähtuvalt ning teadis, et tal puudub õigustus asjaajamisele asumiseks ega olnud asjaajamisele asumise kavatsusest kostjat II teavitanud, on ilmne, et hageja ei saanud olla käsundita asjaajaja. Kostja II leiab, et käesoleval juhul tekitas hageja notari tasu maksmise kohustuse ise, kostjal II ei olnud enne hageja sekkumist kohustust notari tasu maksta, seega ei saanud hageja omaalgatusliku tegevuse tulemuseks olla kostja II kohustuse lõppemine VÕS § 186 lg 1 alusel.
2-16-15206
Hageja ei ole vähimalgi määral selgitanud, millisele konkreetsele kostja II esemele ta kulutusi teinud on. Hageja on väitnud läbivalt, et on täitnud kostja II kohustuse ning seda enda vajadustest lähtuvalt. VÕS §1042 lõike 2 p 2 kohaselt ei ole kulutuste tegijal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Hageja ei ole kostjat II kulutuste hüvitamisest nõudest teavitanud. Kostja II sai tema vastu esitatud kulutuste hüvitamise nõudest teada 01.12.2016 kui ta sai käesolevas menetluses kätte hagiavalduse. Seega sai kostja II väidetavast hageja arvelt rikastumisest teada alles hagiavalduse kättesaamisel, mistõttu puudub hagejale kostja II suhtes VÕS §1042 lõike 2 p 2 kohaselt nõudeõigus. Kostjale II jääb arusaamatuks, millisel alusel on hageja asunud temalt nõudma H. S. pärimismenetlusega seotud kulusid. H. S. suri xx xx xxxx. Nimetatud ajal kehtinud PärS § 4 sätestas, et pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Kostja II ei ole H. S. pärandit vastu võtnud, seega ei ole ta H. S. pärija. Eelnevast tulenevalt on arusaamatu, kuidas saab kostja II olla rikastunud selle tõttu, et hageja on tasunud H. S. pärimismenetluse eest. Kuna kostja II ei ole H. S. pärija ega olnud ka muul põhjusel tema pärimismenetlusega seotud kulude tasumise kohustatud subjektiks, on H. S. pärimismenetlusega seotud kulutuste hüvitamise nõue kostja II vastu alusetu. Kostja II ei saanud rikastuda kulude arvelt, mida ta ei oleks kunagi pidanud tasuma. Vastavalt hagiavaldusele on H. S. pärimismenetlusega seotud kulud kokku pool nõude summast ehk 320,22 eurot (arvutuskäik: 640,44/2 = 320,22). Kuna seadusest tulenevalt sai hageja ise algatada pärimismenetlust ja seda ta ka tegi, siis lasub nimetatud kulu tasumise kohustus hagejal endal, mistõttu on meelevaldne nõuda selle tasumist kostjalt II. Hageja nõue on nii P. S. kui ka H. S. pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasud summas 2x76,68 = 153.36 eurot alusetu, kuna oli hageja enda kohustus.
MENETLUSE KÄIK
3.Xxxxxxxxx x KÜ esitas 10.10.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse P. L. ja R. S. vastu. Pärnu Maakohus jättis 14.10.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses. Hageja esitas 28.10.2016.a hagiavalduse täienduse. Kohus jättis 14.10.2016.a. ja 03.11.2016.a hagiavalduse käiguta. Xxxxxxxxx x KÜ esitas 16.11.2016.a hagiavalduse, mille kohaselt Xxxxxxxxx x korteriühistu liikmeteks on kõik Xxxxxxxxx x elamu korteriomanikud. Xxxxxxxxx x korteriühistu korteriomandi nr xx omanikuna on 27.04.1999.a kinnistamisavalduse alusel P. S. 17.11.2016.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 27.01.2017.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus jätkas poolte nõusolekul asja sisulise arutamisega. Hageja loobus kohtuistungil nõudest summas 130,81 eurot, s.o notar Anne Kaldvee arve nr 23793.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja Xxxxxxxxx x KÜ tasunud kostja I R. S. ja kostja II P. L. asemel Pärnu notar Irina Luih poolt 20.11.2015 väljaantud pärimisõiguse tunnistuse nr 1511 väljaandmise kulude eest. Hageja kuludeks pärimistunnistuse väljaandmisega oli 24.07.2015 arve nr 12063 alusel 12,96 eurot, 24.07.2015 arve nr 12055 alusel 460,08 eurot, 20.11.2015 arve nr 12513 alusel 36,59 eurot ja 08.03.2016 arve alusel 130,81 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja on nimetatud arvete eest tasunud ja kostjatele on pärimistunnistus väljastatud. Hageja on 27.01.2017.a. loobunud osaliselt nõudest, s.o summas 130,81 eurot (08.03.2016 arve nr 23793). Kohus võtab osalise hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse (TsMS § 429 lg 1).
2-16-15206
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 alusel kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused. Hageja leiab, et tal on olnud käsundita asjaajaja, sest pärimistunnistuse väljastamine on kostjate huvides, sest nad said selle tulemusena endale notari Irina Luihi pool 20.11.2015.a. väljastatud pärimistunnistuse, millest nähtub P. L. ja R. S. on xx xx xxxx.a. surnud P. S. pärijateks (tl 15). Seejuures on hageja taotlusel väljastatud notari I. Luihi poolt 20.11.2015.a. pärandaja abikaasa H. S. varale väljastatud pärimisõiguse tunnistus. Pärimismenetluse tulemusena on kostjad saanud enda omandisse korteriomandi aadressil Xxxxxxxxx x-xx Xxxxxx xxxxik Pärnumaa.
4.2.Kostja II on esitanud vastuväite, mille järgi alustas hageja pärimismenetluse eesmärgiga esitada pärijate vastu rahaline nõue tsiviilkohtumenetluses, mistõttu oli hageja tegevus ajendatud üksnes tema enda huvidest. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus leiab, et VÕS § 1018jj kohaldamist ei välista see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides, sh osutatud kommunaalteenuste eest võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega ei ole käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, s.t piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt RKTKo 3-2-1-61-14, p 29, RKTKo 3-2-1-118-14, p 16 ja RKTKo 3-2-1-168-14, p 16). Nõudeid VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 2 ja § 1026 lg 1) või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023 lg 3) (vt RKTKo 3-2-1-118-14). Hageja on kandnud pärimismenetlusega seotud kulutusi eesmärgiga korrastada õigussuhteid korteriomanike ja korteriühistu vahel, sh oli tahe nõuda sisse võlgnevus kommunaalteenuste eest. Antud asjaoludest ei saa teha järeldust, et hageja oleks tegutsenud ainult enda huvides. Kohtu hinnangul vastab kostjate eeldatavale huvile pärija varaga seotud toimingute ja omandisuhete kindlakstegemine. Järeldust toetab asjaolu, et kostjad ei ole pärandist loobunud. Kohtu hinnangul oli kostjate eest asjaajamisele asumine vajalik selleks, et mh korrastada õigussuhteid korteriühistu ja tegelike omanike vahel, mille tulemusena said kostjad korteriomandi omanikeks. Pärimismenetluse tulemusena võib korteriühistu huvina näha soovi teada saada, kes on kommunaalteenuste tasumise eest kohustatud isikuks. Viimane asjaolu ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis välistaks käsundita asjaajamise, sest ühine majandamine toimub kõigi korteriomanike, sh kostjate huvides. Seega kohus leiab, et käsundita asjaajaja poolt asjaajamisele asumine vastab soodustatu (kostjate) huvile ja eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 1). Samuti ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja teadlikult rikastas, ehk kinkis kulutused kostjatele (kostja II vastuse p 3.10). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostjale I on teada antud kuludest, mille kohta on kohtule tõendina esitatud 05.05.2016.a. arve (tl 85), millelt nähtub, et korteriühistu on tuletanud meelde notaritasude maksmise kohustust summas 640,44 eurot. Hageja tegevus viitab üheselt asjaolule, et kostjatelt sooviti kantud kulude eest hüvitist.
4.3.VÕS § 1020 lg 1 alusel peab käsundita asjaajaja enne asjaajamisele asumist soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kostja II leiab, et hageja ei ole kostjat II asjaajamisele asumise kavatsust kunagi teavitanud. Kostja II elab xxxxx xxxxxxxxxx ja sai tema vastu esitatud kulutuste hüvitamise nõudest teada 01.12.2016.a. kui ta sai käesolevas menetluses kätte hagiavalduse. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostjat I on jooksvalt asjaajamise käigus suuliselt teavitatud pärimismenetluse kuludest, kuid kostja II ei ole teavet edastatud. Kohus leiab, et antud asjas on leidnud kinnitust, et kostjaid ei ole enne asjaajamisele asumist teavitatud, kuid teavitamata jätmine on mõistlikult vabandatav.
2-16-15206
Puudub vaidlus, et korteriomandi kommunaalteenused on olnud pikka aega tasumata, mille kohta on Pärnu Maakohus 31.03.2016.a. teinud tsiviilasjas nr 2-16-100705 maksekäsu (tl 24). Päriminetluse tulemusena on selgunud isikud, kes on kommunaalteenuste eest kohustatud tasuma, kui ka need isikud, kelle huvides on pärimismenetlus läbi viidud. Asjaoludest nähtub, et eelmine korteriomanik on surnud xx xx xxxx.a. ning aasta jooksul ei olnud keegi huvitatud pärimismenetluse algatamisest. Seega võis hageja ise algatada pärimismenetluse ja hagejast korteriühistult ei saanud 2015.a. mõistlikult eeldada, et hageja ootaks veel tegelike omanike väljaselgitamisega ja riskiks aja jooksul veelgi suurenevate tasumata kommunaalmaksetega.
4.4.VÕS § 1023 lg 1 käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Notari tasu seaduse (NoTS) § 38 lg 1 kohaselt notari tasu maksmiseks kohustatud isik on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. NoTS § 38 lg 3 sätestab, et pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Pärimismenetlusega seotud kuludeks on kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi: 1) 20.11.2015.a. arve nr 12513 alusel (tl 20) kulud kokku 36,59 eurot, so. H. S. ja P. S. (ümbrik + lihtpost + lihtväljastusteade) 1 kirja eest kokku 18,54 (tasunõude aluseks NoTS § 36 lg 1); 1 ärakiri 2 lehel 1 tk kokku 0,76 + 20%km(tasunõude aluseks NoTS § 35 lg 1); 2 ärakirja 2 lehel 1 tk kokku 0,76 + 20%km (tasunõude aluseks NoTS § 35 lg 1); notari tasu ärakirja valmistamisel ja kinnitamisel 2tk eest kokku 6,76 +20%km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 14, § 35 lg 1, NM § 23 lg 2); 2) 24.07.2015.a. arve nr 12055 alusel (tl 22) kokku summas 460,08 eurot, mille sisu on P. S. pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamisel 63, 90 + 20% km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 32); H. S. pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamisel 63, 90 + 20% km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 32); P. S. pärimismenetlusega sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimisel 25,55 + 20% km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 34); H. S. pärimismenetlusega sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimisel 25,55 + 20% km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 34); Notari tasu pärijate väljaselgitamisel ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel (ettemaks H. S. pärimistunnistuse väljastamisel) 102,25 + 20%km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 33); Notari tasu pärijate väljaselgitamisel ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel (ettemaks P. S. pärimistunnistuse väljastamisel) 102,25 + 20%km (tasunõude aluseks NoTS § 31 p 33); 3) 24.07.2015 arve nr 12063 alusel (tl 23) kokku summas 12,96 eurot, mille sisu on H. S. pärimismenetlusega seotult – postikulu (ümbrik + lihtpost + lihtväljastusteade) 2 kirja eest kokku 6,48 eurot (tasunõude aluseks NoTS § 36 lg 1); notariaaltoimingu tegemisega seotud kulud P. S. pärimismenetlusega seotult – postikulu (ümbrik + lihtpost + lihtväljastusteade) 2 kirja eest kokku 6,48 (tasunõude aluseks NoTS § 36 lg 1). Kostja II leiab, et hageja on nõudnud kostjalt II ka selliste kulude hüvitamist, mille eest pidi tasuma vastavalt seadusele hageja ise. Üheks selliseks kuluks on pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu. Kuna seadusest tulenevalt sai hageja ise algatada pärimismenetlust ja seda ta ka tegi, siis lasub nimetatud kulu tasumise kohustus hagejal endal. NotTS § 38 lg 3 kohaselt NotTS § 29 lõike 1 punktis 11 ning § 31 punktides 30–32 ja 35–38 sätestatud tasu kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. NotTS § 31 p 32 sätestab pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu ning eelviidatud sättest tulenevalt on selle tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel toiming tehti. Kohus leiab, et eelviidatud sätted võimaldavad notaril tasu võlausaldajalt (hagejalt) nõuda, kuid selle põhjal ei saa veel teha järeldusi, et need kulutused peaksid jääma ainult võlausaldaja kanda.
2-16-15206
Hageja saab nõuda kulutuste hüvitamist, nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja (hageja) võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks (VÕS § 1023 lg 1 ls 2). Kohtule esitatud arvete alusel on notar nõudnud tasu seoses pärimismenetluse läbiviimisega. Kohus on leidnud, et pärimismenetluse läbiviimine on olnud kostjate huvides (vt 4.2.), mistõttu tuleb kulusid pidada mõistlikult vajalikuks, et saada kohane pärimistunnistus. Võttes arvesse, et P. S. pärimismenetlus kestel ilmnes H. S. pärimismenetluse läbiviimise vajadus, siis on ka viimase pärandajaga seotud kulud mõistlikeks kuludeks. Kohus nõustub hagejaga selles, et ilma H. S. pärimismenetluseta ei oleks lõplikult selgunud P. S. pärijate ring ja pärandavara täielik koosseis (sh korter). Seega on need kulud otseselt pärijate huvides tehtud. Samuti ei saa nõustuda kostja II seisukohaga, et arvetel märgitud postikulu notari tasu ärakirja valmistamine on põhjendamatu kulu. Nimetatud kulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu, et väljastada pärimismenetluse tulemusena nõuetekohased dokumendid. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega, eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kokku summas 509,63 eurot.
4.5.Hageja palub kohtult mõista kostjatelt P. L.lt ja R. S.lt solidaarselt välja ka põhinõudelt 640,44 eurolt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Kohtuistungil on hageja nõudnud viivist alates 01.04.2016.a. kui hageja esitas nõude notaritasude hüvitamiseks (tl 64). Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ajavahemiku 01.04.2016.a. kuni 03.02.2017.a. on viivise suuruseks, arvestatuna põhinõudelt 509,63 eurot, kokku 34,49 eurot, mis tuleb kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4.6.Kostja I R. S. on 22.11.2016.a. saanud hagiavalduse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud. Hageja on taotlenud kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi kostja I suhtes ja mõistab kostja II solidaarselt hageja kasuks välja 509,63 eurot, millele lisanduvad viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 34,49 eurot, samuti viivised alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest 03.02.2017.a. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 10.10.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (640,44€ + aastane viivis 8/365x365x640,44/100= 51,24€). Hagi hinnaks on 691,68 eurot.
2-16-15206
Menetluskulud
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi summas 509,63 eurot, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuid kohus on ka vastu võtnud hagis loobumise summas 130,81 eurot (vt p 4.1.). Hagist loobumise korral kannab kostja menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 4). Kohus jagab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 79,57% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 20,43% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.
6.2.16.11.2016.a. ja 27.01.2017.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kostja taotleb riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabi kulud 560 eurot (5h ja 50min) järgmiselt: 1) 06.10.2016 arve nr 155/2016/Õ summas 288 eurot koos käibemaksuga. Arvel näidatud teenuseks on hagiavalduse koostamine seoses pärimismenetlusega kokku 3 tunni ulatuses (hageja poolt tasutud 10.10.2016). 2) 23.10.2016 arve nr 161/2016/Õ summas 32 eurot koos käibemaksuga. Arvel näidatud teenuseks on hagi täiendamiseks nõupidamine kliendiga kokku 20 minuti ulatuses (hageja poolt tasutud 30.10.2016). 3) 16.11.2016 arve nr 165/2016/Õ summas 48 eurot koos käibemaksuga. Arvel näidatud teenuseks on hagi täiendamine ja kliendiga nõupidamine kokku 30 minuti ulatuses. 4) 27.01.2017 arve nr 19/2017/Õ kokku 2 h eest 192 eurot, mis sisaldab istungiks ettevalmistust koos istungil osalemisega - 27.01.2017 arve nr 19/2017/Õ. Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 560 eurot on olnud vajalikud ja õigusabi on osutatud põhjendatud ulatuses. Kostjal II tuleb hagejale hüvitada 79,57% menetluskuludest. Võttes arvesse, et kostja I ei ole pärast osalenud pärast hagimaterjalide kättesaamist menetluses, siis ei ole põhjendatud temalt kostjaga II samas ulatuses kulude väljamõistmine. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse (TsMS § 165 lg 2 ls 2). Kostja I ja kostja II kanda jääb solidaarselt 79,57% hageja lepingulise esindaja poolt hagi ettevalmistamise kuludest (368 €) ja riigilõivust (125 €), s.o kokku 392,28 eurot. Täiendavalt tuleb kostjal II hüvitada õigusabi eest hagejale kokku 153,31 eurot (445,59€-292,28€).
6.3.Kostja II on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema kuludeks:
1.Advokaadibüroo Bright Law arve nr 401-2016, tsiviilasjas nr 2-16-15206 osutatud õigusabi 3,7 tundi tunnihinnaga 130 € (millele lisandub km) kokku summas 577,20 €. 1) Hagiavaldusega tutvumine, olukorra analüüs ning vastuse koostamine 1,70h; 2) Vastuse täiendamine. Elektronkiri kliendile ning vastuse edastamine kohtule 2,00h
2.Advokaadibüroo Bright Law arve nr 020-2017, tsiviilasjas nr 2-16-15206 osutatud õigusabi kogusummas 552 €. 1) Kohtuistungile sõit ja tagasi (eritariifiga), sh istungiks ettevalmistus 4,00h
2-16-15206
2) Istungil esindamine 2,00h Kokku on kostja II menetluskulud kokku 1129,20 € (hind sisaldab käibemaksu). Hageja on 31.01.2017.a. esitanud kohtule vastuväite kostja II menetluskulude osas. Hageja ei vaidle esindaja tunnihinna määra ega ka tunniarvestuse üle, kuid juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja II menetluskulud ületavad oluliselt hagi hinda. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda kohtuistungile sõitmist, s.o 2h. Ülejäänud kulude osas kohus leiab, et need on vajalikud kulud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKo nr 3-2-1-4-15, p 14). Tegemist ei ole keerulise ega ka mahuka kohtuvaidlusega, mistõttu ei ole põhjendatud eelnimetatud reeglist erandi tegemine. Kohus leiab, et kostja II põhjendatud menetluskuludeks on kokku 691,68 eurot. Tuleb võtta aga arvesse, et hagejal tuleb kostjale II hüvitada 20,43% menetluskuludest, s.o summas 141,31 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2017 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde P. L. apellatsioonkaebusele lisatud tõend (Pärnu notar Irina Luih koostatud ja tõestatud pärimistunnistus nr 1510).
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 03. veebruari 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis P. L.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja põhivõla 202,23 eurot ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 13,69 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelmärgitud osas rahuldamata ning jaotada teisiti Xxxxxxxxx x korteriühistu ja P. L. menetluskulud.
3.Pärnu Maakohtu 03. veebruari 2017 otsus on jõustunud R. S.t puudutavas osas.
4.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 4.1.Võtta vastu Xxxxxxxxx x korteriühistu hagist loobumine 130,81 euro väljamõistmise osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-16-15206 menetlus. 4.2.Mõista R. S.lt ja P. L.lt solidaarselt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja 202,23 eurot. 4.3.Mõista R. S.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks täiendavalt lisaks punktis 4.2 toodule välja 307,40 eurot. 4.4.Mõista P. L.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (202,23 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku eest 01.04.2016-03.02.2017 summas 13,69 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 4.5.Mõista R. S.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (kokku 509,63 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku eest 01.04.2016-03.02.2017 summas 34,49 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
2-16-15206
4.6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hagis R. S. vastu 20,43% ulatuses Xxxxxxxxx x korteriühistu ja 79,57% ulatuses R. S. kanda. 4.7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hagis P. L. vastu 68,42% ulatuses Xxxxxxxxx x korteriühistu ja 31,58% ulatuses P. L. kanda. 4.8.Määrata kindlaks Xxxxxxxxx x korteriühistu menetluskulud summas 685 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 560 eurot). 4.9.Määrata kindlaks P. L. õigusabikulud summas 691,68 eurot.
4.10.Mõista R. S.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 250,97 eurot.
4.11.Mõista Xxxxxxxxx x korteriühistult P. L. kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 317,56 eurot.
4.12.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
5.P. L. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta 68,42% ulatuses Xxxxxxxxx x korteriühistu ja 31,58% ulatuses P. L. kanda.
7.Määrata kindlaks Xxxxxxxxx x korteriühistu apellatsioonimenetluse kulud summas 336 eurot (käibemaksuga), millest P. L.l tuleb Xxxxxxxxx x korteriühistule hüvitada 106,11 eurot.
8.Määrata kindlaks P. L. apellatsioonimenetluse kulud summas 1022 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 897 eurot (käibemaksuga), millest Xxxxxxxxx x korteriühistul tuleb P. L.le hüvitada 699,25 eurot.
9.Mõista Xxxxxxxxx x korteriühistult P. L. kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 593,14 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.