Ehitajate 4 korteriühistu hagi RS ja PL vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03. veebruari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PL apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
691,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindaja maakohtus
Hageja: Ehitajate 4 korteriühistu (registrikood 80009222), lepinguline esindaja Anu Toomemägi Kostja I: RS (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II: PL (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Hageja: Ehitajate 4 korteriühistu (registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses 80009222), lepinguline esindaja Anu Toomemägi Kostja: PL (isikukood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde PL apellatsioonkaebusele lisatud tõend (Pärnu notar IL koostatud ja tõestatud pärimistunnistus nr 1510).
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 03. veebruari 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis PLlt Ehitajate 4 korteriühistu kasuks välja põhivõla 202,23 eurot ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 13,69 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelmärgitud osas rahuldamata ning jaotada teisiti Ehitajate 4 korteriühistu ja PL menetluskulud.
4.1.Võtta vastu Ehitajate 4 korteriühistu hagist loobumine 130,81 euro väljamõistmise osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-16-15206 menetlus. 4.2.Mõista RSlt ja PLlt solidaarselt Ehitajate 4 korteriühistu kasuks välja 202,23 eurot. 4.3.Mõista RSlt Ehitajate 4 korteriühistu kasuks täiendavalt lisaks punktis 4.2 toodule välja 307,40 eurot. 4.4.Mõista PLlt Ehitajate 4 korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (202,23 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku eest 01.04.2016-03.02.2017 summas 13,69 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 4.5.Mõista RSlt Ehitajate 4 korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (kokku 509,63 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku eest 01.04.2016-03.02.2017 summas 34,49 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 4.6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hagis RS vastu 20,43% ulatuses Ehitajate 4 korteriühistu ja 79,57% ulatuses RS kanda. 4.7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hagis PL vastu 68,42% ulatuses Ehitajate 4 korteriühistu ja 31,58% ulatuses PL kanda. 4.8.Määrata kindlaks Ehitajate 4 korteriühistu menetluskulud summas 685 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 560 eurot). 4.9.Määrata kindlaks PL õigusabikulud summas 691,68 eurot.
4.10.Mõista RSlt Ehitajate 4 korteriühistu kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 250,97 eurot.
4.11.Mõista Ehitajate 4 korteriühistult PL kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 317,56 eurot.
4.12.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
5.PL apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta 68,42% ulatuses Ehitajate 4 korteriühistu ja 31,58% ulatuses PL kanda.
7.Määrata kindlaks Ehitajate 4 korteriühistu apellatsioonimenetluse kulud summas 336 eurot (käibemaksuga), millest PLl tuleb Ehitajate 4 korteriühistule hüvitada 106,11 eurot.
8.Määrata kindlaks PL apellatsioonimenetluse kulud summas 1022 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 897 eurot (käibemaksuga), millest Ehitajate 4 korteriühistul tuleb PLle hüvitada 699,25 eurot.
9.Mõista Ehitajate 4 korteriühistult PL kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 593,14 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ehitajate 4 korteriühistu esitas Pärnu Maakohtule 10.10.2016 hagi RS ja PL vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 640,44 eurot ja viivise alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt oli hageja liikmeks korteriomandi nr 27 omanik PS, kes suri 29.01.2014. Kostjad, kes on P. S pärijad, ei tasunud korteriomandi Xxxxxxxx x-xx kommunaalkulusid. Samuti viivitasid kostjad pärimismenetluse läbiviimisega, sest rohkem kui üks aasta pärast P. S surma ei olnud kostjad pärimismenetlust algatanud. Seetõttu algatas hageja ise P. S pärimismenetluse. Notari poole pöördudes selgus, et P. S pärimistunnistuse väljastamiseks tuleb alustada ka varem surnud abikaasa H S pärimismenetlus, mis oli samuti läbi viimata. Hageja kandis pärimismenetlustega seonduvad kulud.
3.Hageja hinnangul tegutses ta käsundita asjaajajana. Pärimistunnistuse väljastamine oli kostjate huvides, sest selle tulemusena said kostjad notari IL poolt 20.11.2015 tõestatud pärimistunnistuse. Hageja taotlusel on notar I. IL väljastanud 20.11.2015 ka pärandaja abikaasa H. S varale pärimisõiguse tunnistuse. Pärimismenetluse tulemusena said kostjad enda omandisse korteriomandi aadressil Xxxxxxxx x-xx.
4.Hageja loobus 27.01.2017 menetlusdokumendis nõudest 130,81 euro ulatuses. Hageja palus mõista kostjatelt välja need kulud, mis hageja pidi pärimismenetlustes kandma. Pärimistunnistuse väljaandmisega seoses kandis hageja järgmisi kulusid: 24.07.2015 arve nr 12063 alusel 12,96 eurot, 24.07.2015 arve nr 12055 alusel 460,08 eurot ja 20.11.2015 arve nr 12513 alusel 36,59 eurot (kokku 509,63 eurot). Kostjate seisukohad
5.Kostja I hagile ei vastanud.
6.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Kostja II hinnangul ei ole VÕS § 1018 lg 2 mõttes käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Hageja tegutses enda huvides. Ka pole hageja kostjat II asjaajamisele asumise kavatsusest teavitanud. Kostjale II jääb arusaamatuks, mis alusel nõuab hageja kostjalt II H. S pärimismenetlusega seotud kulusid. H. S suri 27.11.2008 ja siis kehtinud pärimisseadus (PärS) sätestas, et pärija peab pärandi vastu võtma. Kostja II ei ole H. S pärandit vastu võtnud. Kostja II ei saanud rikastuda kulude arvelt, mida ta ei oleks kunagi pidanud tasuma. H. S pärimismenetlusega seotud kulud moodustavad pool nõude summast ehk 320,22 eurot. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 509,63 eurot, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise perioodi 01.04.2016-03.02.2017 eest 34,49 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni.
8.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei välista VÕS § 1018 lg 2 kohaldamist see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri. Hageja on kandnud pärimismenetlusega seotud kulutusi eesmärgiga korrastada õigussuhteid korteriomanike ja korteriühistu vahel. Hageja tahteks oli mh nõuda sisse võlgnevus kommunaalteenuste eest. Nendest asjaoludest ei saa maakohtu arvates teha järeldust, et hageja oleks tegutsenud ainult enda huvides. Kohtu hinnangul vastab kostjate eeldatavale huvile pärija varaga seotud toimingute ja omandisuhete kindlakstegemine. Järeldust toetab asjaolu, et kostjad ei ole pärandist loobunud. Ühine majandamine korteriühistus toimub kõigi korteriomanike, sh kostjate huvides.
9.Kuigi hageja ei ole kostjaid enne asjaajamisele asumist teavitanud, on teavitamata jätmine mõistlikult vabandatav. Puudub vaidlus, et korteriomandi kommunaalteenused on olnud pikka aega tasumata. P. S suri 29.01.2014 ning ühe aasta jooksul ei olnud keegi huvitatud pärimismenetluse algatamisest. Seega võis hageja ise algatada pärimismenetluse ja hagejast korteriühistult ei saanud kohtu hinnangul mõistlikult eeldada, et hageja oleks oodanud tegelike omanike väljaselgitamisega ja riskinud suurenevate tasumata kommunaalmaksetega.
10.Notariaadiseaduse § 38 lg 3 sätestab, et pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Pärimismenetluse läbiviimine on olnud kostjate huvides. Kuna P. S pärimismenetluse kestel ilmnes H. S pärimismenetluse läbiviimise vajadus, siis on ka viimase pärandajaga seotud kulud mõistlikeks kuludeks. Ilma H. S pärimismenetluseta ei oleks lõplikult selgunud P. S pärijate ring.
11.Maakohus võttis vastu nõudest osalise loobumise (130,81 euro osas) ja lõpetas selles osas tsiviilasjas menetluse.
12.Menetluskulud jättis maakohus 20,43% hageja ja 79,57% kostjate kanda ja mõistis vastastikuste nõuete tasaarvestamise alusel hageja kasuks kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks välja 250,97 eurot ja kostjalt II täiendavalt 153,31 eurot õigusabikulude katteks. Apellatsioonkaebus
13.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda.
14.Kaebuse põhjenduste kohaselt selgus kostjale pärast maakohtu otsuse teatavaks tegemist, et H. S pärijaks on Tootsi Vallavalitsus ning et Tootsi Vallavalitsuse väitel kuulub Xxxxxxxx x-xx korteriomandist 1⁄2 Tootsi vallale. Hageja pidi olema sellest teadlik. Selles valguses on hageja nõue kostjate vastu H. S pärimismenetlusega seotud kulude hüvitamiseks alusetu.
15.Hageja on tekitanud kostjatele oma tegevusega kahju, sest hageja tegevuse tulemusena jäid kostjad ilma 1⁄2 osast Xxxxxxxx x-xx korteriomandile. Lisaks ei ole hageja tegutsenud kostjate huvides. Kuna kostjad ei olnud H. S pärijateks, jääb arusaamatuks, kuidas saab H. S pärijate kindlakstegemine vastata kostjate huvidele. Kostjate huvides tegutsemist ei saa hinnata tagantjärele, sest käsundita asjaaja peab juba asjaajamisele asumisel teadma, et tema tegevus on soodustatu (s.o kostjate) huvides. Hageja ei saanud pärimismenetluse alustamise
ajal teada, kas tema tegevus on pärijate huvides, sest pärandvara ei koosne üksnes õigustest, vaid ka kohustustest.
16.Madala väärtusega ebalikviidne kinnisvara ei ole väärtus iseenesest. Xxxxxxxx x-xx korteriomandi osa väärtus on madalam kui kostja II vastu suunatud hageja nõue. Hageja pidi seda teadma ega saanud seetõttu olla arvamusel, et tema tegevus vastab kostja II huvidele. Maakohus ei põhjendanud, miks on korteriomandi mõttelise osa omanikeks saamine kostjate huvides. Asjaajamine peab olema soodustatu huvides ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt. Maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta on korduvalt pöördunud kostja I poole ja selgitanud talle pärimismenetluse läbiviimise vajadust, mille peale on kostja I teatanud, et teda see ei huvita. Seega oli hageja teadlik, et vähemalt üks kostja, keda ta nüüd soodustatuks nimetab, ei olnud hageja tegevusest huvitatud.
17.Üllatuslik on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saanud hagejalt mõistlikult eeldada täiendavat viivitamist korteriomandi tegelike omanike väljaselgitamisel. Sellisele vastuväitele ei ole hageja tuginenud. Selline seisukoht ei ole kostja II hinnangul ka õige, sest kostja I on korteriühistusse kuuluva korteriomandi valdaja, mistõttu ei saanud kostja I teavitamine olla aeganõudvam kui kaks päeva. Kostja II teavitamine ei oleks võtnud rohkem kui 10 päeva.
18.Hagejal puudus kostjate soodustamise soov, sest hageja tahtis realiseerida vaid kostjate vastu nõudeõigust. Maakohus ei vähendanud hüvitise suurust, kuigi möönis, et hageja tegutses nii enda kui kostjate huvides. Ka on kohus rikkunud tõendite hindamise kohustust, sest ei võtnud seisukohta kostja II vastuväite osas, mille kohaselt ei nähtu arvetest nr 12063 ja 12513, et need oleks seotud H. S või P. S pärimismenetlustega.
19.Õiglane ei ole mõista kostjalt II välja menetluskulusid suuremas summas kui kostjalt I. Kostja I on hoidnud kohtumenetlusest kõrvale, kuid kostja II on osalenud menetluses vaid määral, mida maakohus kostjalt II nõudis. Kostja II ei nõustu sellega, et maakohus rahuldas tema menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vaid osaliselt, vähendades menetluskulude suurust põhinõude summani. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud vaid kostja II, mistõttu on kohtuotsus kostja I osas jõustunud. Kostja II saab vaidlustada maakohtu otsust osas, milles see puudutab tema subjektiivseid õigusi (TsMS § 3 lg 1). Kostja II ei ole esitanud kohtumenetluses dokumenti, mis tõendaks, et kostja II on kostja I lepinguliseks esindajaks (TsMS § 218). Seetõttu ei vaata ringkonnakohus läbi apellatsioonkaebust osas, milles kostja II vaidlustab maakohtu otsust kostjat I puudutavas ulatuses.
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks H. S pärimismenetlusega seotud
kulude hüvitamiseks 217,76 eurot, arve nr 12063 alusel 12,96 eurot ja pärimismenetluse algatamise kulude hüvitamiseks 76,68 eurot.
23.Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude H. S pärimismenetluse, P. S pärimismenetluse algatamise ning arvel nr 12063 kajastatud kulude hüvitamiseks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
24.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja II taotluse tõendi vastuvõtmiseks. Kostja II on apellatsioonimenetluses esitanud Pärnu notari Irina IL poolt 20.11.2015 tõestatud pärimistunnistuse nr 1510 (edaspidi: pärimistunnistus nr 1510), mille kohaselt on 27.11.2008 surnud H. S pärijaks Tootsi vald. Tegemist on tõendiga, mis on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt. Kostja II kinnitusel sai see dokument kostjale teatavaks pärast maakohtu otsuse tegemist, kui Tootsi Vallavalitsus võttis kostjaga II ühendust. Hageja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud ega ka põhistanud oma väidet, mille kohaselt saatis notar Irina IL pärimistunnistuse nr 1510 kostjale II väljastusteatega. Seda ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et esineb TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud alus tõendi vastuvõtmiseks.
26.Maakohus on rahuldanud hagi VÕS § 1023 lg 1 alusel, sest on järeldanud, et P. S ja H. S pärimismenetlustes tehtud kulutused on tehtud kostja II huvides. Pärimistunnistusest nr 1510 nähtub, et H. S pärijaks on Tootsi vald, mitte kostja II. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et sellises olukorras ei saa kostjat II käsitleda VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustatud isikuna, kellelt hageja oleks VÕS § 1023 lg 1 alusel õigustatud nõudma H. S pärimismenetlusega seonduvate kulude hüvitamist. Kostja huvi H. S pärimismenetluse läbiviimise vastu ei ole sellisel juhul tsiviilasjas selge. Ka juhul, kui P. S pärimismenetluse läbiviimine ei olnud ilma H. S pärimismenetluse läbiviimiseta võimalik, ei ole põhjendatud käsitleda kostjat II H. S pärimismenetluses soodustatud isikuna, kuivõrd kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja II H. S pärijaks. Hageja vastuväidet, mille kohaselt tuleks kostjat II pidada H. S pärijaks sõltumata pärimistunnistuses nr 1510 märgitust, ei pea kolleegium põhjendatuks. Hageja ei ole oma sellist vastuväidet põhjendatud. Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et sõltumata pärimistunnistuses nr 1510 märgitust oleks H. S pärijaks keegi muu kui Tootsi vald. Käesolevas menetluses ei ole võimalik hinnata pärimistunnistuse nr 1510 õigsust, sest see ei ole praeguse tsiviilasja esemeks.
27.Kuivõrd kostja II ei ole VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustatud isikuks H. S pärimismenetluses, ei ole VÕS § 1018 lg 1 eeldused täidetud ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks H. S pärimismenetlusega seonduvad kulud. Arve nr 12513 kohaselt on sellisteks kuludeks järgmised: 18,54 eurot notariaaltoiminguga nr 1510 seotud postikulu, 0,76 eurot notariaaltoiminguga nr 1510 seotud ärakirja valmistamine, 6,76 eurot notari tasu ärakirja valmistamisel ja kinnitamisel; arve nr 12055 kohaselt 63,90 eurot notari tasu pärimismenetluse algatamise eest, 25,55 eurot notari tasu üleskutsemenetluse läbiviimisel, 102,25 eurot notari tasu pärijate väljaselgitamisel. Kokku 217,76 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks H. S pärimismenetlusega seonduvad kulud 217,76 eurot.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendatud ka osas, milles kostja II vaidleb vastu arvel nr 12063 (tl 23) märgitud kuludele. Kostja II hinnangul ei nähtu arvest kulude seotus P. S ja H. S pärimismenetlustega. Kolleegium nõustub kaebajaga, et
maakohtu otsuse põhjendustest jääb arusaamatuks, millest tulenevalt jõudis kohus veendumusele, et arvel nr 12063 märgitud toimingud on tehtud seoses P. S ja H. S pärimismenetlustega. Kuigi arve nr 12063 on väljastatud samal kuupäeval nagu arve nr 12055, ei nähtu sellest, millise postikuluga on tegemist (s.o kellele notar saadetise saatis ja mis oli saadetise sisuks). Seetõttu ei ole arvest võimalik järeldada, kas ja millise pärimismenetlusega oli notari toiming seotud ning kas sellist kulu saab käsitleda kostja II seisukohalt vajaliku kuluna. VÕS § 1023 lg 1 alusel on käsundita asjaajajal õigus nõuda vaid vajalike kulude hüvitamist. Kuivõrd arve nr 12063 ei võimalda hinnata sellel märgitud kulu põhjendatust ning arvestades, et hageja ei ole kohtumenetluses toonud kohtu ette muid tõendeid, mis tõendaks kulu põhjendatust, ei saa hageja nõuet pidada tõendatuks osas, milles hageja nõuab kostjalt arve nr 12063 kulude (s.o 12,96 euro) hüvitamist. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse eespool märgitud ulatuses ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude arve nr 12063 kulude (s.o 12,96 euro) hüvitamiseks.
29.Apellatsioonkaebuse muude väidete osas märgib ringkonnakohus kokkuvõtlikult järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tegevust P. S pärimismenetluse algatamisel võib pidada kostja huvisfääri kuuluvaks. PärS § 1 lg 1 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3 lg 2) ning pärand läheb pärijale üle pärandi avanemisel (PärS § 4 lg 1). Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg 1). Puudub vaidlus, et kostja II on hageja üheks pärijaks. Seega on kostjale II läinud üle pärandaja õigused ja kohustused juba pärandi avanemise hetkest alates. Kostja II ei ole menetluses tuginenud väitele, et ta oleks pärandist PärS § 119 lg s 1 sätestatud tähtaja jooksul loobunud.
30.Praegusel juhul kuulub pärandvara koosseisu korteriomand. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 järgi loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva ning sama seaduse § 51 kohaselt lähevad korteriomandi pärimisel korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et kostja II on P. S surma järgselt pärinud mõttelise osa aadressil Xxxxxxxx x-xx asuvast korteriomandist. Seega on korteriomandiga seonduvad õigused ja kohustused läinud KÜS § 5 lg 3 ja § 51 kohaselt kostjale II üle juba pärandi avanemise aja seisuga (s.o tagasiulatuvalt). Seega oli pärandi avanemise hetkest arvates kostja II kohustuseks tagada korteriomandiga seotud õiguste ja kohustuste täitmine.
31.Pärijate tegevusetus (s.o pärimismenetluse algatamata jätmine) eesmärgiga vältida pärimismenetluse kulude kandmist olukorras, kus pärija on pärandi vastu võtnud, ei pruugi olla kolleegiumi hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Seda sõltumata asjaolust, et PärS ei sätesta pärijate kohustust pärimismenetluse algatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on pärija eeldatavates huvides korrastada õigussuhteid seoses pärandvara üleminekuga. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline, kas ja milline turuväärtus on päritud varal (antud juhul korteriomandil) või kas sellel lasub kohustusi. Kui kostja II pidas pärandi vastuvõtmist soovimatuks, pidanuks ta pärandist PärS §-s 119 sätestatud korras loobuma. Kostja II ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja II kohtumenetluses väitnud, et välja oleks kuulutatud pärandvara pankrot või et see pankrotimenetlus oleks lõppenud raugemise tõttu. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja tegevust pidada kostja II huvisfääri kuuluvaks. Kolleegium nõustub seetõttu maakohtu järeldustega.
32.Selgust pärandi õigusjärgluse küsimuses võib kolleegiumi hinnangul pidada ka avalikku huvisfääri kuuluvaks lähtuvalt käibekindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest. Seetõttu ei muuda käsundita asjaajamist praegusel juhul õigustamatuks see, et kostja I ei andnud hagejale nõusolekut asjaajamise jätkamiseks. See, et hageja ei võtnud kostjaga II ühendust
ei anna samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei muuda käsundita asjaajamist õigustamatuks, kui käsundita asjaajamine vastab soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele.
33.Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole kostja pärandvara arvelt rikastunud ja mille kohaselt ületavad pärandvara kohustused kordades pärandvara väärtuse, on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt. TsMS § 652 lg 3 eelduste täitmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus kostja sellised väited tähelepanuta.
34.Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei välista VÕS § 1018 jj kohaldamist see, kui isik (s.o antud juhul hageja) tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Piisab sellest, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-16 p 31). Praegusel juhul on see eeldus täidetud. Tähtsust ei oma ka see, kas hageja teadis, kes on P. S pärijateks või see, mis on pärandvara koosseis. VÕS § 1019 kohaselt tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule ka juhul, kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut.
35.Küll aga võib käsundita asjaajaja enda huvi asja ajamiseks mõjutada hüvitise väljamõistmise suurust. Riigikohus on selgitanud, et mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võib asjaajaja kulutuste nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Analoogia alusel on siinjuures võimalik hüvitise suuruse määramisel lähtuda VÕS § 1042 lg-st 1 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-14, p 19). Kolleegium nõustub kaebajaga, et osaliselt vastas hageja tegevus ka tema enda huvidele, sest hageja eesmärgiks oli selgitada välja P. S õigusjärglased ja see eesmärk sai saavutatud. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei tuleks eelnimetatut praegusel juhul arvesse võtta. Kolleegiumi hinnangul tuleb hagejale väljamõistetavat hüvitist vähendada P. S pärimismenetluse algatamise avalduse esitamisega seotud kulu võrra, sest soovitud eesmärgi saavutamiseks tuli hagejal esitada notarile pärimismenetluse algatamise avaldus. Seda hageja ka tegi. Arve nr 12153 kohaselt on pärimismenetluse algatamise kulu 63,90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (kokku 76,68 eurot, tl 22). Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja pärimismenetluse algatamise kulu 76,68 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab rahuldamata ka hageja nõude 76,68 euro hüvitamiseks.
36.Muus osas ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust põhjendatuks, nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Kaebaja väited, et hageja on tekitanud kostjale II kahju, sest H. S pärimismenetluse tulemusena on H. S pärijaks kostja II asemel Tootsi vald, ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Kolleegium on eespool asunud seisukohale, et pärandvara koosseis ja selle väärtus ei muuda praegusel juhul hageja tegevust kostja huvidele mittevastavaks.
37.Kostja II etteheited, et maakohtu otsus on olnud kaebaja jaoks üllatuslik, sest maakohus ei arutanud kostjaga II oma käsitlust, mille kohaselt on kostja II teavitamata jätmine hageja jaoks mõistlikult vabandatav, ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised seisukohad või tõendid jäid kostjal II maakohtu sellise võimaliku rikkumise tõttu esitamata.
38.Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuvalt vaidlustaks kostja II maakohtu otsust viivise väljamõistmises osas perioodi 01.04.2016-03.02.2017 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti ei sisalda apellatsioonkaebus põhjendusi, millest nähtuks, miks on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmine kostjalt II õigusvastane. Sellest tulenevalt ja arvestades, et eespool märgitud põhjendustel rahuldatakse hagi kokku 202,23 euro (s.o 509,63- 217,76- 12,96- 76,68) ulatuses, mõistab kolleegium kostjalt II
hageja kasuks välja põhivõla summalt (202,23 eurot) viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras perioodi 01.04.2016-03.02.2017 eest 13,69 eurot ja edasiulatuva viivise summalt 202,23 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni nõude täitmiseni.
39.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramisega märgib kohus järgmist. Kostja II leiab oma apellatsioonkaebuses, et maakohtul ei olnud alust kalduda kõrvale TsMS § 165 lg-st 1 tulenevast eeldusest, et kaaskostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Sisuliselt leiab kostja II, et kostjate solidaarvastutus hageja menetluskulude eest tuleb kindlaks määrata võrdses ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et kostja II ei saa vaidlustada maakohtu otsust kostjat I puudutavas osas, s.o osas, milles kohus määras kostjate solidaarvastutuse kostja I suhtes väiksemas ulatuses. Hageja ja kostja I ei ole maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas vaidlustanud.
40.Õiged ei ole apellatsioonkaebuse etteheited ka sellele, et kohus piiras kostja II kasuks põhjendatud väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud hagi hinnaga. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on oma otsustust menetluskulude kindlaksmääramise põhjendatud ja vajaliku ulatuse kohta piisavalt põhjendanud, lähtudes nii asjakohasest Riigikohtu praktikast kui ka käesoleva tsiviilasja olemusest. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Menetluskulud
41.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (202,23 eurot 640,44 eurost), tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel hagis kostja II vastu nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 68,42% hageja ja 31,58% kostja II kanda. Ringkonnakohus arvestab lähtudes muutunud proportsioonist ise välja hageja ja kostja II hüvitatavad menetluskulud. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud hagis kostja I vastu, on maakohtu otsus jõustunud ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud.
42.Maakohus määras hageja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 685 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 560 eurot) ja kostja II õigusabikuludeks 691,68 eurot. Hagejalt tuleb kostja II kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja mõista 473,25 eurot (68,42% 691,68 eurost) ja kostjalt II hageja kasuks 155,69 eurot (31,58% 560 eurost). Hagejalt tuleb seega kostja II kasuks tasaarvestuse tulemusena maakohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 317,56 eurot (473,25-155,69).
43.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonimenetluse kulud kokku 336 eurot (käibemaksuga), sh kulus hagejal 1 tund apellatsioonkaebusega tutvumisele ja 2 tundi ja 30 minutit sellele seisukoha koostamisele koos kliendiga nõupidamisega. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu ning sisu ja käesoleva vaidluse asjaolusid, on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Samuti on mõistlik hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot.
44.Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonimenetluse kulud kokku 1567,40 eurot, sh õigusabikulud 1442,40 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 125 eurot. Taotluse kohaselt kulus kostja II esindajal 1 tund ja 15 minutit kohtulahendi analüüsimisele, info edastamisele kliendile, korteriomandi omanikeringi väljaselgitamisele ja olukorra täiendavale analüüsile; 3 tundi ja 30 minutit apellatsioonkaebuse koostamisele; 1 tund ja 30
minutit apellatsioonkaebuse täiendamisele ja kohtule edastamisele; 3 tundi vastusega tutvumisele, olukorra arutelule kliendiga ning täiendavate seisukohtade koostamisele ja kohtule edastamisele.
45.Ringkonnakohus leiab, et kostja II esindaja õigusabikulud apellatsioonimenetluses on vajalikud ja põhjendatud 5 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kohus loeb põhjendatuks 1 tund ja 15 minutit kohtulahendi analüüsimisele, korteriomandi omanikeringi väljaselgitamisele ja olukorra täiendavale analüüsile. Arvestades, et analüüs ja täiendavate asjaolude väljaselgitamine sisalduvad juba eelmises kirjes, on ka kaebuse sisu ja mahtu arvesse võttes apellatsioonkaebuse koostamise ja selle täiendamise ning esitamise kulu põhjendatud kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Vastustaja vastusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik kulu, kuid arvestades, et kostja II kordab oma 16.05.2017 menetlusdokumendis juba varem esitatud väiteid ja seisukohti, ei ole dokumendi koostamise kulu taotletud mahus põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Kohus loeb viidatud kirje põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kostja II vandeadvokaadist esindaja tunnihind 130 eurot on mõistlik ja vastab turutingimustele. Kostja II põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses on seega õigusabikulud (130 x 5 tundi 45 minutit) 897 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 125 eurot, kokku 1022 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas olulist tähtsust omavad asjaolud ilmnesid alles apellatsioonimenetluses, millest lähtuvalt oli töömahukam ka apellatsioonkaebuse koostamine, leiab ringkonnakohus, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramine summas, mis ületab hagi hinda, on põhjendatud.
46.Arvestades kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb hagejalt kostja II kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitisena välja mõista 699,25 eurot (68,42% 1022 eurost) ja kostjalt II hageja kasuks 106,11 eurot (31,58% 336 eurost). Hagejalt tuleb seega kostja II kasuks tasaarvestuse tulemusena apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks välja mõista 593,14 eurot (699,25-106,11). Reet Allikvere