Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 28.05.2025, Tartu 3-23-1403 X.X.-i kaebus Alutaguse valla vastu Tartu Halduskohtu 07.04.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Alutaguse Vallavalitsus Kolmas isik Elering AS
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2025. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. on Alutaguse vallas Kauksi külas asuva xxx kinnisasja (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) omanik ning ta on xxx kinnisasja (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) 2,37 ha suuruse osa rentnik. Eelnimetatud kinnisasju läbivad Elering AS-le kuuluvad kõrgepinge õhuliinid: Viru-Paide ja Viru-Tsirguliina.
2.Ehitisregistris esitati 30.08.2022 ehitusteatis Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamist.
3.X.X. esitas 21.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hilisemalt täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada ehitusteatise menetlemise otsus, kui see on olemas; kohustada valda uuesti läbi vaatama kõrgepingeliini ehitusteatis ja hakata seda kontrollima, kaasates sellesse protsessi kaitsevööndisse jäävad maaomanikud, otsese valdajad ja
kaitsevööndis elavad inimesed; alternatiivselt tuvastada ehitusteatise kohta tehtud otsuse tühisus.
4.X.X. esitas 09.08.2023 kaebuse täienduses järelevalve teostamiseks kohustamise nõude.
5.Tartu Halduskohus võttis 22.11.2023. a määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamise suhtes. Kohus tõlgendas määruse p-s 13 kaebaja avaldusi nii, et kaebaja soostus kaebust muutma ning esitas tühistamis- ja tühisuse tuvastamise nõuete asemel oma õiguste kaitseks sobiva kohustamisnõude.
6.X.X. märkis 27.12.2023. a seisukohas, et ta jääb kaebuses esitatud nõuete juurde. Lisaks märkis kaebaja, et täiendab kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise aktsepteerimine.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 07.04.2025. a määrusega kaebaja vastuväite kohtu tegevusele kaebaja nõude tõlgendamisel (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel järgmistes nõuetes: tühistada ehitusteatise menetluse otsus, kui see on olemas; kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kõrgepingeliini ehitusteatis ja hakata kontrollima, kaasates sellesse protsessi kaitsevööndisse jäävad maaomanikud, otsesed valdajad ja kaitsevööndis elavad inimesed; alternatiivselt tuvastada ehitusteatise kohta tehtud otsuse tühisus (resolutsiooni p 2); ei lubanud kaebajal täiendada kaebust nõudega tuvastada 30.08.2022. a ehitusteatise nr 2211201/26414 aktsepteerimise õigusvastasus (resolutsiooni p 3); jättis rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja 07.06.2023. a arutelu videosalvestis (resolutsiooni p 4); kaasas menetlusse kolmanda isikuna Elering AS-i (resolutsiooni p 5); määras menetlusosalistele tähtaja mõnede menetlustoimingute tegemiseks (resolutsiooni p 6); teatas, et vaatab haldusasja läbi istungil (resolutsiooni p 7) ning andis menetlusosalistele tähtaja teatamaks, millised kuupäevad istungi toimumiseks sobivad (resolutsiooni p 8). Määruse põhjendused: 1) Ehitusteatise kohta tehtud otsust ei ole olemas. Kohus ei saa arutada ja lahendada haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise küsimust, kui haldusakti ei ole olemas. Ka ei saa kohus kohustada valda läbi viima ehitusteatise kontrollimise menetlust. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on ehitusteatisega, kas vaikimisi või selge sõnaga nõustunud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, siis saab isik oma õigusi kaitsta kohustamiskaebusega riikliku järelevalve tegemiseks. Selle nõude kaebaja esitas ja kohus võttis selle menetlusse. Kaebajal ei ole õigust pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). 2) Kohus ei lubanud HKMS § 49 lg 1 alusel kaebust täiendada nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise aktsepteerimine, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav. Kaebaja põhjendab menetlusse võetud kohustamisnõuet m.h sellega, et ehitusõigus on tekkinud õigusvastaselt - ehitamiseks oleks pidanud olema ehitusluba ning kaebaja huve ei ole välja selgitatud ja kaalutud. S.t kaebaja on samal alusel esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude. Seisukoht, et kohustamisnõue on kohtuasja asjaoludel kohane ja lubatav, on kohtupraktikas välja kujunenud. Kaebaja väiteid selle kohta, kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt, hindab kohus kohustamisnõude lahendamise raames.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.X.X. esitas 08.05.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.04.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale. Kaebaja esitas koos määruskaebusega 5 lisa ja maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Kaebaja väitel ei saa ta nõustuda halduskohtu määruse p-ga 3. Veel märkis kaebaja, et tema nõue on tuvastada 30.08.2022. a ehitusteatise nr 2211201/26414
2
aktsepteerimise õigusvastasus ja tühistada see. Kaebaja arvates on määruse põhjenduste p-d 2 ja 6 väärad. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht kohustamisnõude osas, et see on tõhusam kaebaja ja tema perekonna õiguste kaitsmisel, sest kohustamisnõue ei vii tegeliku eesmärgini, mis rahuldaks kaebajat ja tema perekonda.
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 14.05.2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ja andis talle tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
10.X.X. teatas 26.05.2025. a teates, et jääb ainult resolutsiooni p 3 vaidlustamise juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja 26.05.2025. a teates märgitut arvestades vaidlustab kaebaja määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 07.04.2025. a määrust resolutsiooni p-i 3 osas.
12.Tartu Halduskohus ei lubanud 07.04.2025. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt kaebajal täiendada kaebust nõudega tuvastada 30.08.2022. a ehitusteatise aktsepteerimise õigusvastasust, võttes aluseks HKMS § 49 lg 1, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav. Halduskohus sedastas, et kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude, milline nõue on vastavalt kohtupraktikale praeguse kohtuasja asjaoludel kohane ja lubatav. Halduskohus ka märkis, et kaebaja väiteid selle kohta, kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt, hindab halduskohus kohustamisnõude lahendamise raames. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikud neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses väidetu alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja on määruskaebuses üksnes lakooniliselt märkinud, et ta ei nõustu halduskohtuga. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluse esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Seega peab kaebuse nõude muutmine olema kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas, samuti peab kaebuse esitamine muudetud kujul HKMS-i kohaselt olema lubatav. Kohtupraktikas on selgitatud, et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum (RKHKo 12.11.2019, 3-16-1573, p 32). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et halduskohtu menetluses on kaebaja nõue kohustada vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamise suhtes (halduskohtu 22.11.2023. a määruse resolutsiooni p 1). Kaebaja kohustamisnõue hõlmab tuvastamisnõude ja kohustamisnõude läbivaatamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust. Seetõttu puudub kohtul vajadus 30.08.2022. a ehitusteatise aktsepteerimise õigusvastasuse tuvastamist eraldi nõudena menetleda. Seega ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et tuvastamisnõue ei ole lubatav ning HKMS § 49 lg-st 1 tulenevalt ei saa kaebust sellega täiendada.
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2025. a määruse resolutsiooni p-i 3 muutmata.
15.Kaebaja esitas koos määruskaebusega 5 lisa. Kaebaja poolt lisadena esitatud enesemääramise deklaratsioon, väljavõte one-heaven.org leheküljelt, väljavõte sünnitaja ja vastsündinu kohta (2-l lehel), väljavõte tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 7 kommenteeritud
3
väljaandest on haldusasja toimikus juba olemas, mistõttu ringkonnakohus tagastab need kaebajale. Ka tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebusele lisatud inglisekeelse dokumendi. HKMS § 80 lg 1 alusel toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Ringkonnakohus märkis 14.05.2025. a määruses (põhjenduste p 8), et kui kaebaja soovib esitada ringkonnakohtule määruskaebusele lisatud võõrkeelse dokumendi, tuleb kohtule esitada eelnimetatud lisa eestikeelne tõlge. Kaebaja ei ole tõlget ringkonnakohtule esitanud.
16.Ringkonnakohtule esitatud 08.05.2025. a maksekorralduse nr 160 kohaselt on tasutud riigilõivu kohtuasjas nr 3-23-1403. Riigilõivu on tasunud X.X. summas 20 eurot. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel oli kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Kuna kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis enammakstud riigilõiv summas 20 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning kanda see arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud, s.o X.X.-i arvelduskontole nr xxx AS-s Swedbank.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.