Margus Pärna kaebus Alutaguse valla vastu seoses Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamisega
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 22.05.2025 ja kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Margus Pärn Vastustaja Alutaguse vald, esindajad Liina Talistu ja Lehti Targijainen Kolmas isik Elering AS, esindajad vandeadvokaadid Sandra Mikli ja Allar Jõks
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus kohustamisnõude läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.1.Tühistada Alutaguse Vallavalitsuse 05.05.2025.a korraldus nr 227 osas, milles see reguleerib ehitise kasutamist Siimu kinnisasjal (katastritunnus 22401:004:0045).
3.Jätta menetluskulud võrdsetes osades kaebaja ja vastustaja kanda.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.05.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 63).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1
1.Kaebaja Margus Pärn on Alutaguse vallas Kauksi külas asuva Siimu kinnisasja (registriosa number 1324108, katastritunnus 22401:004:0045, pindala 19 248 m2, sihtostarve elamumaa) omanik (dtl 170-171) ja Alutaguse vallas Kauksi külas asuva Iisaku metskond 32 kinnisasja (registriosa number 4869808, katastritunnus 22401:004:0480) 2,37 ha suuruse osa rentnik (dtl 144-151).
2.Siimu ja Iisaku metskond 32 kinnisasjadega on seotud järgmised kõrgepinge õhuliinid.
2.1.Enne kohtuasjas vaidluse all olevate ehitustööde tegemist läbis kinnisasju kaks õhuliini.
2.1.1.Liin nimetusega Viru-Tsirguliina, kolmanda isiku tähistustes L353, pinge 330 kV. See liin paiknes Siimu kinnisasjal asuvatele hoonetele lähemal. Vastustaja selgituse (dtl 193) kohaselt oli ehitise kood ehitisregistris varem 221381458. Kohtuasjas vaidluse all oleva ehitusteatise esitamisel anti liinile uus kood 220576441.
2.1.2.Liin nimetusega Viru-Paide, kolmanda isiku tähistustes L356, pinge 330 kV / 110 kV. See liin paiknes Siimu kinnisasjal asuvatest hoonetest kaugemal. Vastustaja selgituse kohaselt annab ehitisregister liini kohta kaks koodi - 221361226 ja 221360752 (dtl 193).
2.2.Praegu läbib kinnisasju liin, mille nimetus ehitisregistris on „L352 Viru-Mustvee, L353 Mustvee-Tsirguliina 330 kV õhuliinid“ ja ehitisregistri kood on 220576441 (edaspidi uus liin).
3.Ehitisregistris esitati 30.08.2022 ehitusteatis nr 2211201/26414 (dtl 196-236, edaspidi ehitusteatis). Teatis käsitleb Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamist. Vastustaja aktsepteeris ehitusteatise vaikimisi ehk ei algatanud kontrollimenetlust ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 ja 6 alusel. Ehitisregistrisse on menetluse lõppemise kuupäevana märgitud 16.09.2022. Vastustaja selgituse põhjal on 16.09.2022 kuupäev, mil vallaametnik kooskõlastas ehitusteatise (dtl 193).
4.Vastustaja andis 05.05.2025.a korraldusega nr 227 (dtl 981-985, edaspidi 05.05.2025.a korraldus) kasutusteatise rekonstrueeritud L352 Viru-Mustvee, L353 Mustvee-Tsirguliina 330 kV õhuliinide (EHR kood 220576441) kasutamiseks korralduses märgitud kinnisasjadel, s.h Siimu ja Iisaku metskond 32 kinnisasjal. Vastustaja põhjendas, et ehitustöid teostati ehitusteatise nr 2211201/26414 alusel kooskõlas EhS § 35 lg 3 ja seadustiku lisaga 1. Rekonstrueerimistööd on lõpetatud, esitatud on kasutusteatis nr 2411301/01349 koos ehitusprojekti, kaetud tööde aktide, ehitustööde päevikute, elektripaigaldise kasutuselevõtu eelneva auditi ja teostusmõõdistustega. Ehitise kasutamine kooskõlastati pädevate asutustega ja menetlusse kaasati kinnisasjade omanikud, mistõttu lähtuti kasutusloa menetlusest ja selle andmisest ning kasutusteatis väljastatakse haldusaktina. Korralduses on välja toodud vastuväiteid esitanud maaomanike, s.h kaebaja seisukohad ja on viidatud praegusele kohtuasjale. Vastustaja otsustas jätta kasutusteatisega mittenõustumised arvestamata.
5.Kaebaja esitas 22.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus korduvalt täiendavaid avaldusi. Praeguse seisuga on menetluses järgmised nõuded: 1) kohustada vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamise suhtes kinnisasjadel Siimu (katastritunnus 22401:004:0045) ja Iisaku metskond 32 (katastritunnus 22401:004:0480);
2
2) tühistada 05.05.2025.a korraldus osas, milles see reguleerib ehitise kasutamist kinnisasjadel Siimu (katastritunnus 22401:004:0045) ja Iisaku metskond 32 (katastritunnus 22401:004:0480).
6.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Maaomanikud soovisid, et liin viiakse elukohtadest võimalikult eemale. Seda sai teha nii, et rekonstrueerimisele minev liin tõstetakse kahe olemasoleva liini L353 ja L356 keskele või L356 asemele. See on võimalik, kuna pärast vaidluse all olevat rekonstrueerimist kaob liin L356. Kaebaja tegi 16.02.2022 kolmandale isikule sellise ettepaneku (dtl 30). Kolmas isik keeldus õhuliini asukoha muutmisest, viidates sellele, et toimub rekonstrueerimine (dtl 32).
6.2.Alutaguse valla üldplaneeringus ei kajastu Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimist või uue ehitamist ning kaebaja ei ole saanud selle suhtes arvamust avaldada. Kaebaja hiljem täpsustas, et Viru-Tsirguliina liiniga seonduv ei kajastu üldplaneeringu selles versioonis, mis pandi avalikule arutelule.
6.3.Ehitamiseks oli nõutav ehitusluba ja lammutamiseks tuli esitada lammutusteatis. Varem olemas olnud liin oli otseliin Viru-Tsirguliina, selle asemele ehitati kaks liini Viru-Mustvee ja Mustvee-Tsirguliina, lisandub ka haruliin Mustvee-Paide. Varem Viru alajaama ja Mustvee vahel olnud kaks liini liideti kokku. 330 kV liini läbilaskevõime suurenes, kuna varasema kahe juhtme asemel paigaldati kolm juhet faasile. Siimu kinnisasja piirkonnas ehitati olemasolev üherealine 330 kV liinilõik ümber kaherealiseks 330/110 kV. Ehitis on kõrgem, suurenes ehitisealune pind, muutus liini otstarve. Tegemist on uue ehitisega.
6.4.Liini mõju ümbritsevale keskkonnale on tunduvalt suurem. 330 kV liinide kõrgus maapinnast on minimaalselt 8-10 m ja 110 kV liini kõrgus 6 m. Elektromagnetväljal on kahjulik mõju tervisele. Kaasata oleks tulnud Terviseamet. Vastustaja esitatud elektri- ja magnetvälja mõõtmistulemused ei ole usaldusväärsed.
6.5.Ehitusteatise esitaja ei teavitanud vastustajat dokumendi esitamisest, seega ei saa rääkida 10 päeva möödumisest dokumendi esitamisest. 18.05.2023.a seisuga ei olnud vastustaja teadlik 30.08.2022.a ehitusteatisest. Kuna 07.06.2023 kutsuti kokku koosolek, saab järeldada, et ehitusteatist hakati kontrollima ja menetlusse kaasati maaomanikud. Pärast koosolekut ei antud haldusakti, mis oleks olnud aluseks kõrgepingeliini ehitamiseks. Ehitusteatisega 2211201/26414 ja ehitisregistri koodidega on mingi segadus. Kolmas isik soovib koostöös vastustajaga seadustada rajatist ehitisregistri koodiga 220576441. Ehitise projektidel on erinevad kuupäevad, järelikult on seda muudetud. 30.08.2022.a ehitusteatis on kaotanud kehtivuse, kuna ehitusprojektis on tehtud muudatusi.
6.6.Kaebajale jääb 05.05.2025.a korralduse pealkirjast arusaamatuks, millega on üldse tegemist. Õhuliini „l352“ pole varem mainitud. Vastustaja ja kolmas isik ei saa tugineda sellele, et liin on valmis ehitatud ja enam ei saa midagi teha. Kasutusteatist ei oleks tohtinud anda, kui ehitusõiguse üle oli vaidlus pooleli. Kui ehitusluba ei olnud, siis on tegemist ebaseadusliku ehitisega. Kasutusteatist ei saa anda, kui puudub ehitusluba. Kaebaja ei ole nõus liini asukohaga (liini oleks saanud ehitada vana L356 liini asemele).
6.7.Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine väljendub järgnevas. Liini nihutamisega vabaneks Siimu kinnisasjal ligikaudu 3600 m2 piirangutest vaba pinda ja Iisaku metskond 32 kinnisasjal ligikaudu 8300 m2 piirangutest vaba pinda. Õhuliin poolitab kaebaja kinnisasja. Liinikoridori läbib kaebaja eratee. Kaebaja peab liikumisel kasutama kaitsevahendeid 3
elektrilöögi vältimiseks. Kaebaja soovib karjatada maa-alal lambaid, kes on elektriväljale väga tundlikud. Elektrivälja ja elektromagnetvälja tugevus suureneb, selle mõju inimestele ja loomadele ei ole ehitusõiguse andmisel kindlaks tehtud. Kaebaja peab tulevikus taluma vähemalt 2,6 korda suuremat elektromagnetvälja võrreldes varasema 330 kV kõrgepingeliiniga. Lisaks on võrdeliselt suurenenud elektromagnetvälja ulatus, hõlmates kogu Siimu kinnisasja. Uue liiniga kaasneb müra, mida varem polnud. Kaebaja on läbivalt väitnud, et uus õhuliin toob endaga kaasa püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Siimu kinnisasja väärtus langeb oluliselt. Seda ei ole vaja tõendada, sest uus liin püstitatakse Siimu kinnisasja majapidamise vahetusse lähedusse, kuigi selle oleks saanud ehitada majapidamisest kaugemale. Kaebaja leidis 25.03.2026.a avalduses, et tema kui Iisaku metskond 32 kinnisasja rentniku õigusi ei ole rikutud.
7.Otsuse punktis 6 on toodud kaebaja seisukohad, mis puutuvad käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse. Seisukohtadeks, mis ei puutu asjasse, on kaebaja väited teiste isikute õiguste rikkumise kohta või rikkumiste kohta mujal kui kaebaja kinnisasjadel, eraõiguse valdkonda kuuluvad seisukohad (liini omanik, kolmanda isiku õigus kasutada kaebajale kuuluvat kinnisasja, talumiskohustus), karistusõiguse valdkonda kuuluvad seisukohad (toime on pandud kuritegu või väärtegu). Kohus ei arvesta neid seisukohti asja lahendamisel. Kohus märgib lühidalt, et - kolmanda isiku taotlus kohustada kaebajat täitma talumiskohustust Siimu kinnisasjal asuva kõrgepingeliini suhtes on Viru Maakohtu menetluses kohtuasjana 2-23-16211, asjas ei ole lõpplahendit tehtud; - kohtuasjas 2-23-12324 lahendas Viru Maakohus kolmanda isiku taotlust kohustada kaebajat täitma talumiskohustust Iisaku metskond 32 kinnisasjal. Kohus rahuldas kolmanda isiku avalduse 24.10.2023.a määrusega ning kohustas kaebajat võimaldama ligipääsu sellel kinnisasjal asuvale kõrgepingeliinile ja selle kaitsevööndile, taluma kinnisasjal kõrgepingeliini suhtes tehtavaid töid ning kolmanda isiku esindajate ja töötajate viibimist kinnisasjal. Kohus lähtus sellest, et kinnisasja omanik Riigimetsa Majandamise Keskus aktsepteeris talumiskohustust ning talumiskohustus laieneb rentnikule. Määrus on jõustunud.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
8.1.50 kV ja kõrgema pingega õhuliini osa asendamiseks samaväärsega tuleb esitada ehitusteatis. Leonhard Weiss OÜ esitas 30.08.2022 vastustajale läbi ehitisregistri ehitusteatise nr 2211201/26414 koos ehitusprojekti, tehniliste tingimuste ja keskkonnamõju eelhinnanguga. Ehitusteatise alusel õhuliin rekonstrueeritakse ning selle käigus vahetatakse liini postid ja kaablid. Liini või postide asukohta ei muudeta. Liini rekonstrueerimisega ei lisandu kinnisasjade omanikele täiendavaid piiranguid, kehtima jäävad olemasolevad kaitsevööndid ja talumiskohustus. Rekonstrueeritav kõrgepingeliin on asunud selles asukohas juba üle 50 aasta, rekonstrueerimisega ei muudeta ehitise asukohta ning praegune olukord ei muutu liini kaitsevööndis elavatele inimestele halvemaks. Vastustaja teada ei oleks uut liini saanud ehitada L356 koridori, kuna see liin pidi olema töös kuni uue liini valmimise ja kasutuselevõtmiseni. Alutaguse valla üldplaneeringu (kehtestatud versiooni) seletuskirja punkt 16.1 kajastab õhuliini L353 Viru-Tsirguliina 330 kV rekonstrueerimist olemasolevas liinikoridoris. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud vastustaja ehitusteatise kooskõlastamisel vajalikuks kaasata kinnistute omanikke menetlusse ning ei esitanud kontrolli tulemusel täiendavaid nõudeid.
4
8.2.Kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust riikliku järelevalve läbiviimiseks ning vastustaja ei ole kaebaja taotlustest välja lugenud, et ta soovib järelevalvemenetluse alustamist. Riiklikku järelevalvet saab teostada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), mitte vastustaja, sest EhS § 130 lg 3 näeb elektripaigaldiste puhul ette eripädevuse. Vastustaja oleks saanud kontrollida vastavust planeeringutele ja avalik-õiguslikele kitsendustele, kolmandate isikute õiguste kaitset, kasutusteatise menetluses ehitise kasutamise ohutust vastavalt EhS § 11 sätestatule.
8.3.Kaebaja toob välja, et 05.05.2025.a korralduse pealkirja järgi on õhuliine justkui kolm L352, l352 ja L353. Tegemist on eksitusega, L352 number on jäänud pealkirja topelt. Haldusakti selgitavas ja otsustavas osas (resolutsiooni punktis 1) on tähised korrektsed. Siimu kinnisasja puudutavas lõigus on tegemist kaheahelalise õhuliiniga, millel on korraga 330 kV ja 110 kV õhuliini juhtmed/ahelad. 110 kV õhuliini juhtme puhul ei ole tegemist eraldi rajatisega. Kaebaja kaasati kasutusteatise menetlusse. Kaebaja leidis, et uue liiniga kaasneb talle (sh tervisele) püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav. Vastustaja lähtus kasutusteatise andmisel Kiwa Estonia OÜ hinnangutest, mille raames tehti 330 kV elektri ülekandeliinide elektromagnetväljade ja akustilise mürataseme analüüsid. Analüüside käigus tehti kõrgepingeliinidel mõõtmised neljas punktis, millest üks asus Siimu kinnisasjal. Analüüsides arvestati, et õhuliin koosneb üleval asuvast 330 kV ja allpool asuvast 110 kV liinist. Vastustaja lähtus sellest, et mõõtmistulemused ei ületanud kehtivaid piirväärtusi. Kasutusteatise andmisel arvestati, et ehitusteatis oli kehtiv ning Tartu Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.
8.4.Kasutusteatise andmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja väidetud mõjud ei ole tõendatud. Vastustaja nõustub kohtu selgitusega, et kui kaebaja väidetud mõju kohta on õigusaktiga kehtestatud piirnormid, siis ei saa normi piiridesse jäävate mõjude puhul tegemist olla kaebaja õigusi rikkuva mõjuga. 110 kV liini kaitsevöönd on 25 m, see sisaldub 330 kV liini kaitsevööndis. 110 kV liini lisandumine ei tekita täiendavat kitsendust kinnisasja kasutamisel. Elektriliinide ümberehitamise tõttu on likvideeritud põhjapoolne liin ja kaitsevööndi alt on vabanenud mõlema kinnisasja põhjapoolne osa - Siimu kinnisasjal ca 2000 m2 põllumaad ja Iisaku metskond 32 kinnisasjal ca 6000 m2 looduslikult lagedat maad. Kaebaja saab kehtivaid piiranguid arvestades kasutada ka uue liini alust maad. Kaitsevööndi ala ei jää Siimu kinnisasja õuemaale. Kinnisasja läänepoolses osas väljaspool õuemaad asub ebaseaduslikult rajatud hoone, mille serv jääb vähesel määral kaitsevööndisse. Elamu ja selle abihooned jäävad kaitsevööndist väljapoole. Kaebaja kui rentnik ei saa esindada Iisaku metskond 32 kinnisasja osas maaomaniku huvi. Kaebaja ei ole tõendanud Siimu kinnisasja väärtuse vähenemist.
9.Kolmas isik palus jätta kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata ja tühistamisnõudes rahuldamata.
9.1.Kolmas isik selgitas, et Alutaguse vallast ja teistest omavalitsustest läks läbi 1960ndatel ehitatud L353 Viru-Tsirguliina 330 kV kõrgepingeliin, mis oli amortiseerunud (liini projekteeritud eluiga oli ületatud). Tööde käigus vahetati välja liini mastid ja liinijuhe, kuid liin jäi samale kohale. Viru-Tsirguliina kõrgepingeliini rekonstrueerimine oli osaks kogu Balti riike ja Poolat hõlmavast projektist, millega lahutati Balti riikide elektrisüsteemid Venemaa elektrisüsteemist ning ühendati need Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
5
Siimu kinnisasja kohal asub ühisriputusega õhuliin pingeklassiga 330/110 kV, mis tähendab, et Siimu kinnisasja läbivad õhus üksteise all paiknevad 330 kV ja 110 kV pingeklassiga õhuliini juhtmed. Siimu kinnisasjale ei ole paigaldatud õhuliini maste, samuti ei paikne kinnisasjal asuv elamu õhuliini kaitsevööndis. Ühisriputusega õhuliin asub samas asukohas, kus see oli enne rekonstrueerimist. Õhuliini kaitsevöönd ja sellest tulenevad maakasutuse piirangud ei muutunud.
9.2.Ehitusteatise menetluses ei olnud vastustajal kaebaja ärakuulamise kohustust, kuna tegemist oli ümberehitamisega ja kehtis talumiskohustus. Õhuliini teise asukohta liigutamine ei ole ümberehitamise korral võimalik.
9.3.Kohustamiskaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna elektripaigaldis on eriehitis, mille üle saab järelevalvet teha vaid TTJA. Lisaks ei ole ehitusteatis haldusakt ja seda ei saa kohustamisnõude kaudu sisuliselt hinnata.
9.4.05.05.2025.a korralduse tühistamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kasutusteatise lisatingimused rikuvad kaebaja õigusi ning kas antud lisatingimused on formaalselt ja materiaalselt õiguspärased. Lisatingimuste tühistamisel ei teki olukorda, kus ehitist ei tohiks kasutada, kuna kasutusteatis on esitatud. Kolmas isik mõistab 10.03.2026.a määruse resolutsiooni punkti 2 (s.o seda, et kohus ei lubanaud täiendada kaebust ehitusteatise õigusvastasuse tuvastamise nõudega) nii, et käesolevas vaidluses ei hinnata ehitusteatise õigusvastasust või ehitamise õiguspärasuse eelduste täitmist, kohus ei anna hinnangut ehitamise olemusele ja ehitamise aluseks olevatele dokumentidele ning ehitusteatis tuleb lugeda õiguspäraseks. Kasutusteatise lisatingimused on formaalselt õiguspärased, kuna vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi korrektselt, s.h kuulanud ära kaebaja ja teiste puudutatud isikute vastuväited, kooskõlastanud kasutusteatise lisatingimused, rakendanud uurimispõhimõtet ning teostanud kaalutlusõigust. Kasutusteatise lisatingimused on materiaalselt õiguspärased, kuna ehitise kasutamine vastab õigusaktidele, s.h ehitisele ja selle kasutamisele esitatavatele nõuetele. Vastustaja on kasutusteatise lisatingimustes jõudnud seisukohale, et vastuolusid ehitustegevuse aluseks olevate dokumentidega ei esine ning et ehitamisel ei ole ülemääraselt rikutud kaebaja õigusi.
9.5.Arvestada ei saa seda, kui ehitamiseks oleks nõutav olnud ehitusluba, kuna see on ehitamisele, mitte ehitisele või selle kasutamisele esitatav nõue. Kasutusteatise esitamisel ei kontrollita, kas ehitusteatis võiks olla õigusvastane ehitustegevuse liigi valiku tõttu. Kasutusteatise lisatingimustes ei saa avada varasemat haldusmenetlust ning asuda seda ümber hindama.
9.6.Kaebaja õigusi ei ole ülemääraselt rikutud. Rikutavate õigustena saab käsitleda eelkõige omandipõhiõigust, millega on seotud Siimu kinnisasi. Rendilepinguga kaetud Iisaku kinnisasja kasutusõigus ei kuulu kaitstavate õiguste hulka. Magnet- ja elektrivälja ning müra mõju kaebajale on minimaalne. Magnet- ja elektrivälja ning müra mõõtmistulemused jäid lubatud piirväärtuste sisse. Piirväärtused on kehtestatud elamutes. Siimu kinnisasjal olev elamu asub vaidlusalusest õhuliinist u 86 m kaugusel. Kiwa Estonia OÜ hinnang kajastab mõõtmistulemusi kuni 27,5 m kaugusele mastide keskteljest. Juba 27,5 m kaugusel on elektrija magnetvälja mõjud minimaalsed. Muud kaebaja kinnisasjal asuvad hooned on mitteelamud või abihooned. Kaebaja ei ole tõendanud Siimu kinnisasja väärtuse vähenemist.
9.7.Kohtuasja 3-21-2759 ja praeguse asja asjaolud ei ole võrreldavad. Tsiviilasjades 2-21141418 ja 2-22-43549 on jõutud halduskohtust erineva lähenemiseni püstitamise ja 6
ümberehitamise sisustamisel. Kaebaja kinnisasjal toimunud ehitustegevus ei ole käsitletav püstitamisena, kuna kinnisasjal maste ei paikne.
7
KOHTU SEISUKOHT
Ehitusteatis
10.EhS § 35 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb selles paragrahvis sätestatud juhul pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada ning ehitusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 36 lg 4 alusel tuleb EhS lisas 1 nimetatud juhul koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. EhS § 36 lg 1 sätestab, et ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. EhS § 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Eeltoodu tähendab, et kui EhS lisa 1 kohaselt on ette nähtud ehitusteatise esitamine, siis ei ole ehitusõiguse tekkimiseks vaja mingeid kohaliku omavalitsuse üksuse otsuseid või toiminguid. Ehitusõigus tekib, kui ehitusteatise esitamisest on möödas 10 päeva ja kohaliku omavalitsuse üksus ei ole teatanud ehitusteatise esitajale vajadusest viia läbi täiendav kontroll. Riigikohus on selgitanud, et ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus (18.12.2019.a otsus asjas 3-171859 p 17).
11.Praeguses asjas on kindlaks tehtud, et kolmas isik esitas vastustajale 30.08.2022 ehitisregistri kaudu ehitusteatise (dtl 196-236) ja ehitusprojekti, vastustaja ei teatanud 10 päeva jooksul ehitusteatise esitajale vajadusest viia läbi täiendav kontroll ning vastustaja ei ole koostanud ka dokumenti, millest nähtuks ehitusteatise aktsepteerimine või selle toimingu selgitused või põhjendused. See tähendab, et vastustaja aktsepteeris ehitusteatise vaikimisi. Ehitisregistri koodid
12.Kaebaja leiab, et ehitusõigust ei tekkinud, kuna ehitusteatis esitati vale ehitisregistri koodiga. Asjas esineb kolm „konkureerivat“ ehitisregistri koodi - 221381458, 221383567 ja 220576441. Kaebaja arvates oleks õige olnud 221383567, kuna vastustaja on kaebajale teatanud, et see on Siimu kinnisasja läbiva Viru-Tsirguliina liini kood (dtl 38).
13.Kohtu hinnangul nähtub asjas esitatud tõenditest, et üks ja seeseama Viru-Tsirguliina liin oli ehitisregistrisse kantud kaks korda. Seda tõendavad kaebaja esitatud ehitisregistri andmed katastriüksusel 22401:004:0045 ehk Siimu kinnisasjal asuvate ehitiste kohta (dtl 414-415): loetelus on nimetatud nii ehitis Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliin koodiga 221381458 kui ka ehitis Viru-Tsirgulinna 330 kV õhuliin koodiga 221383567, ehitisealune pind on mõlemal ehitisel 5 352 600 m2. Kahekordse kande põhjuseks oli tõenäoliselt see, et koodi 221383567 puhul oli ehitise nimetuses viga - nimetuseks on „Viru-Tsirgulinna ...“, mitte „ViruTsirguliina ...“ (dtl 333-335).
8
Kahekordsest kandest võrsus täiendav segadus - vastustaja vastas kaebajale 18.05.2023, et kolmas isik ei ole esitanud ehitusteatist või taotlenud ehitusluba, kuna vastustaja lähtus vastamisel andmetest, mis on ehitisregistris seotud ehitisega 221383567 (dtl 38, 336).
14.Eeltoodu ei tähenda, et ehitusteatist Viru-Tsirguliina liini ümberehitamiseks ei ole esitatud. Kohtu hinnangul on ehitusteatisest selgelt arusaadav, et ümber ehitada soovitakse olemasolevat Viru-Tsirguliina liini L353. Ehitise asukohana on ehitusteatises muuhulgas märgitud Siimu ja Iisaku metskond 32 kinnisasjad. Ehitusteatis esitati ehitisregistri kaudu, selle esitamise fakt oli vastustajale teada (dtl 179). Ehitusprojekti seletuskirjas on öeldud, et projekt lahendab liini Viru-Tsirguliina L353 lõigu Viru-Mustvee (rekonstrueerimise järgse liininumbriga L352) rekonstrueerimist ning olemasolev liin L353 on kantud ehitisregistrisse koodiga 221381458 (dtl 65, 359). Vastustaja selgitas menetluse käigus ja istungil, et kood 220576441 anti ehitisregistris ehitusteatise sisestamisel ümberehitamise tulemusel tekkivale ehitisele. Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et kaebaja kinnisasju läbis mitte kaks, vaid kolm liini. Vastustajal ei saanud tekkida küsimust, kas ümber ehitatav liin on olemas või millist liini on ehitusteatises mõeldud. Nõue seoses ehitusteatisega
15.Kohus märgib alustuseks, et 01.07.2015 ehitusõigusesse sisse toodud ehitus- ja kasutusteatise kontseptsiooni eesmärgiks oli lihtsustada ehitamisega seotud asjaajamist, kuid kontseptsiooni ei saa eeskätt vaidlustamise aspektist pidada läbimõelduks. Kui isik soovib esitada kaebuse, kuna ehitus- või kasutusteatise alusel toimuv ehitamine, rajatud ehitis või ehitise kasutamine rikub tema õigusi, siis on keeruline aru saada, kuidas peaks isik toimima, milline nõue tuleks kohtule esitada ja millised on selle nõude lubatavuse eeldused (näiteks eelnev pöördumine kohaliku omavalitsuse poole). S.h olukordades, kus ehitus- või kasutusteatis on aktsepteeritud vaikimisi (toiminguna), on algatatud selle kontrollimenetlus ja seejärel teatis aktsepteeritud selge sõnaga (toiminguna), on algatatud kontrollimenetlus ja selle tulemusel antud haldusakt jne.
16.Kohtupraktikas on valdavaks seisukoht, et vaikimisi nõustumine ehitusteatise alusel toimuva ehitamisega on toiming (Riigikohtu lahendid 06.06.2018 asjas 3-17-1152, 18.12.2019 asjas 3-17-1859). Toimingut ei saa tühistada. Samuti ei ole võimalik tühistada ehitusteatist, sest see ei ole haldusakt ega vastustaja toiming, vaid eraõigusliku isiku avaldus. Praegu ei saa enam kohustada vastustajat ehitusteatises esitatud andmeid EhS § 36 lg 2 või 5 alusel täiendavalt kontrollima, kuna selle menetluse algatamiseks ette nähtud tähtaeg on ammu möödas. Riigikohus selgitas eelviidatud lahendites, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on ehitusteatisega kas vaikimisi või selge sõnaga nõustunud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, siis saab isik oma õigusi kaitsta kohustamiskaebusega riikliku järelevalve tegemiseks EhS § 130 lg 2 alusel. See nõue ongi käesolevas asjas esitatud.
17.Tartu Ringkonnakohus lahendas 10.07.2025.a otsusega kohtuasjas 3-21-2759 (edaspidi otsus 3-21-2759) praeguse asjaga väga sarnast vaidlust. Ringkonnakohus leidis, et sobilik ja võimalik on ka tuvastamisnõue ehitus- või kasutusteatise teavitatuks lugemise (kohus on praeguses asjas samas tähenduses kasutanud sõna „aktsepteerimine“) õigusvastasuse tuvastamiseks.
9
Kohus on asja menetluses läbivalt selgitanud, et ehitusteatise aktsepteerimise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei ole vajalik ja ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 alusel ka lubatav, kui kaebaja on esitanud tõhusama ehk järelevalve tegemiseks kohustamise nõude. Kohus selgitas 07.04.2025.a määruse punktis 3 tuvastamisnõude lubatavuse hindamise raames järgmist. Kaebaja põhjendab menetlusse võetud kohustamisnõuet muuhulgas sellega, et ehitusõigus on tekkinud õigusvastaselt ehitamiseks oleks pidanud olema ehitusluba ning kaebaja huve ei ole välja selgitatud ja kaalutud. See tähendab, et kaebaja on samal alusel esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude. Seisukoht, et kohustamisnõue on praeguse kohtuasja asjaoludel kohane ja lubatav, on kohtupraktikas välja kujunenud. Kaebaja väiteid selle kohta, kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt, hindab kohus kohustamisnõude lahendamise raames. Kohus selgitas 10.03.2026.a määruse punktis 10 uuesti, et menetlusse on võetud järelevalve tegemiseks kohustamise nõue ning selle lahendamisel omab tähtsust, kas ehitusteatis aktsepteeriti õiguspäraselt. Kolmanda isiku väide, et eraldiseisva tuvastamisnõude tagasilükkamise tõttu ei saa asjas hinnata ehitamise olemust, ehitamise õiguspärasuse eelduste täitmist jms, on meelevaldne ning õigusteadmistega esindaja koostatud ja esitatud avalduses kummastav. Vastustaja järelevalvepädevus
18.Kohtu hinnangul on vastustaja pädev ehitusjärelevalvet tegema. EhS § 130 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks muuhulgas järgmisi ülesandeid: punkt 1: ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; punkt 2: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; punkt 3: ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; punkt 4: ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine. Ehitusteatis ehitusõiguse saamiseks esitati vastustajale. Kohtu hinnangul teostab vastustaja sel juhul ka järelevalvet, kui nõue järelevalve tegemiseks on esitatud seetõttu, et kaebaja hinnangul on vastustaja ehitusteatise aktsepteerinud õigusvastaselt ja tema õigusi rikkudes. Vastustaja ülesanne on järelevalve raames kindlaks teha, kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt, s.h kas esineb asjaolusid, mille tõttu vastustajal oleks tulnud keelduda ehitusteatise aktsepteerimisest, kehtestada ehitusõiguse andmisel tingimusi või nõuda kolmandalt isikult ehitusloa taotlemist.
19.Eeltoodut ei muuda see, et EhS § 130 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ka TTJA, täites EhS § 130 lg 2 p 1-5 sätestatud ülesanded elektripaigaldise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks. TTJA pädevus piirdub eeltooduga, s.o elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimisega. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks TTJA teostama järelevalvet selle üle, kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt, kui ehitusõiguse andmine ei olnud TTJA pädevuses.
10
Ka ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas1 on öeldud, et EhS § 130 lg 3 piiritleb TTJA järelevalvepädevust kohaliku omavalitsuse omast ning TTJA järelevalvepädevus hõlmab tulevikus ohutusjärelevalvet. See tähendab, et TTJA kontrollib eelkõige ehitise ja ehitamise ohutusnõuetele vastavust, s.h ehitamise ehitusprojektile vastavuse kontrollimine ohutuse aspektist. Samuti jääb TTJA-le elektripaigaldise nõuetele vastavuse kontrollimine. Erandlikel juhtudel, kui TTJA on ehitus- või kasutusloa andja, on tal kohustus kontrollida vastavate haldusaktide olemasolu. Kuna ohutusnõuete rikkumise võimalikkus vajab igakordset sisulist hindamist (kas oht inimese tervisele, varale või keskkonnale esineb), siis peab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 9 kohaselt menetluse algatama see haldusorgan, kelle poole kaebusega pöördutakse, see võib olla ka kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab tegema koostööd TTJA-ga, et välja selgitada olulised asjaolud ja vajadusel anda menetluse läbiviimine üle TTJA-le. Pädevuse jaotuse täpsustamisega ei teki kohalikul omavalitsusel HMS-st tulenevalt õigust kaebused tagasi lükata. Seletuskirjas on ühtlasi öeldud, et kuigi üldjuhul tuleb seadustes ja määrustes asutuste pädevuse fikseerimisel vältida olukordi, kus ühes ja samas küsimuses on pädevad mitu asutust, ei ole see eesmärk täielikult saavutatav, sest praktilise elu kaasused ei lase end rangelt erinevateks valdkondadeks jaotada. Konkureeriva pädevuse korral on mõlemad asutused võrdselt õigustatud ja kohustatud sekkuma, kuid mõistagi oma volituste piires. Peamine, mida tuleb konkureeriva pädevuse korral silmas pidada, on konkureerivate asutuste kohustus teha koostööd.
20.Praeguses asjas on esiplaanil küsimus, kas ehitusõigus sai tekkida ehitusteatise esitamisega või oli nõutav ehitusluba. Teiseks, kas vastustaja oleks pidanud ehitusteatise saamisel kaasama menetlusse kaebaja ning kindlaks tegema, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Eelnimetatud mõju ei saa samastada ehitise ohutusega - ehitis või selle kasutamine võib olla ohutu, kuid samal ajal võib ehitisel olla negatiivne mõju EhS § 44 p 4 tähenduses. Kui kohus rahuldab järelevalve tegemiseks kohustamise nõude, siis on järelevalve esemeks ehitamise aluse olemasolu (s.h kas ehitamine toimus ehitusloata, kuigi ehitusluba oli nõutav) ning kohustus mitte põhjustada kinnisasja omanikule püsivat negatiivset mõju. Need on teemad, millega vastustajal tuli tegelda ka menetluses, mille tulemusena ehitusõigus tekkis. Kui järelevalve tegemisel tõusetub mõni TTJA pädevuses olev küsimus, siis tuleb vastustajal ja TTJA-l koostöös leida lahendus, kuidas järelevalvet kõige mõistlikumalt teha. Järelevalve tegemise taotlus ja vastustaja tegevus pärast selle esitamist
21.Kaebaja esitas 11.05.2023 vastustajale avalduse, mille pealkirjaks oli „Teabenõue“. Selle kohaselt sai kaebaja 02.05.2023 e-kirja teel teavituse, mille ta avas 10.05.2023. Teavituse põhjal planeeritakse tema kinnisasjal õhuliini rekonstrueerimistöid. Kaebaja ei saanud ehitisregistrist andmeid ehitamise kohta. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole teda teavitatud ehitamisest, mis teda kui maaomanikku otseselt puudutab. Kaebaja soovis avaldada oma arvamust ja kaitsta oma huve ehitusteatise menetluses (dtl 34-36). Vastustaja teatas oma 18.05.2023.a vastuses, et Siimu kinnisasja läbib Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliin (ehitisregistri kood 221381458). Tehtavateks töödeks on õhuliini ehitamisel ehitise osa asendamine samaväärsega ning selle tegevuse korral puudub ehitusteatise esitamise või ehitusloa andmise kohustus (dtl 38).
1
riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE seletuskiri, lk 158-159 11
Kaebaja esitas 24.05.2023 (vastustajani jõudnud 29.05.2023) täiendava avalduse, milles leidis, et toimuv tegevus ei ole ehitise osa asendamine samaväärsega ning kolmanda isiku andmetel on esitatud ehitusteatis (dtl 43-46). Vastustaja korraldas 07.06.2023 koosoleku, et leida lahendus tekkinud küsimustele ja arutada edasisi tegevusi (dtl 48, protokoll dtl 314-317). Vastustaja selgitas kohtumisel muuhulgas, et 18.05.2023.a vastuses kaebajale antud teave ei olnud õige. Ehitusteatis esitati 2022. aastal ja on kehtiv. Vastuse koostamisel ei tulnud see välja ehitisregistri vea tõttu. Vastustaja ja kolmas isik selgitasid, miks on nõutav ehitusteatis. Vastustaja selgitas ehitusteatise menetlemise korda ning põhjendas kinnisasjade omanike kaasamata jätmist. Vastustaja leidis, et liini talumise osas vaidlust ei ole ja tehtavate töödega seonduvates küsimustest tuleb maaomanikul ja ehitajal omavahel kokku leppida.
22.Kohtu hinnangul saab kaebaja avaldusi vastustajale tõlgendada nii, et kaebaja soovis ehitusjärelevalve läbiviimist. Kaebaja ei ole seda sõna küll kasutanud, kuid üheselt arusaadav on kaebaja tahe, et vastustaja kontrolliks ehitamise ja ehitise vastavust nõuetele ning hindaks kaebaja väiteid tema õiguste rikkumise kohta. Vastustajal oli kohustus selgitada kaebajale tema võimalusi oma õiguste kaitsmiseks ning vajadusel paluda kaebajal taotlust või selle esitamise eesmärki täpsustada (HMS § 6, § 15 lg 2, § 36 lg 1). Vastustaja tegevuse põhjal alustas vastustaja sisuliselt järelevalve tegemist ning tegi selles menetluses toiminguid (s.h koosoleku korraldamine). Vastustaja asus seisukohale, et ViruTsirguliina liini ümberehitamine toimub nõuetekohaselt, s.h tuli ehitamiseks esitada ehitusteatis. Ehitusluba / ehitusteatis
23.Vaidluse üheks põhiküsimuseks on, kas ehitamine sai toimuda ehitusteatise alusel. S.o kas EhS lisa 1 tähenduses on tegemist 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini püstitamise, rajamise või paigaldamisega (nõutav on ehitusluba) või ümberehitamisega (nõutav on ehitusteatis, ehitusprojekti esitamine nõutav ei ole). Kohus selgitas 10.03.2026.a määruses, et otsust 3-21-2759 saab pidada n.n pilootlahendiks enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud kõrgepingeliiniga seotud ehitustööde osas, kohus nõustub enamuse viidatud lahendis toodud kohtu seisukohtadega ja järgib neid. Otsuses 3-21-2759 leidis kohus järgmist: - EhS § 4 lg 3 eesmärgiks on piiritleda ümberehitamist remondi tegemisest. EhS § 4 lg 4 tuleb kohaldada siis, kui eesmärgiks on piiritleda ümberehitamist kaheetapilisest tegevusest, mis koosneb lammutamisest ja uue ehitise püstitamisest; - ümberehitamise ning lammutamise ja uusehitise püstitamise vahel ei ole selget piiri. Lahenduseks on EhS § 4 lg 4 tõlgendamine selliselt, et ehitusteatise saav kohaliku omavalitsuse üksus on selle sätte alusel kohustatud hindama, kas tegemist on sisuliselt ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda sellest, kuidas kirjeldab või hindab oma tegevust ehitusteatise esitaja. Esimese sammuna tuleb kontrollida, kas ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on või ei ole muutunud; - kui ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus või maht on muutunud, siis ei saa tegemist olla ümberehitamisega; - EhS § 4 lg 4 lauset 2 tuleb tõlgendada nii, et kui ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei ole muutunud, siis on haldusorganil kaalutlusõigus, kas käsitleda 12
kavandatavat tegevust ümberehitamisena või mitte ning kas asjakohane on ehitusloa või ehitusteatise menetlus; - kaalutlusõigust tuleb teostada õiguspäraselt. S.h tuleb arvestada, kas kavandatav tegevus puudutab kolmandate isikute põhiõigusi. Kui ehitamist kavandatakse kolmanda isiku maale, viitab see kinnistuomaniku õiguste arvestamise vajadusele, mida ehitusteatise menetluses ei pruugi olla võimalik piisavalt tagada. Samuti tuleb arvestada võimalike ohtudega iseäranis puudutatud isikute elule, tervisele, privaatsusele, varale; - kohtuasjas 3-21-2759 muutusid oluliselt ehitise arhitektuuriline lahendus ja maht, seega ei saanud tegemist olla ümberehitamisega; - isegi kui tegemist oleks olnud ümberehitamisega, oleks kohalikul omavalitsusel tulnud käsitleda kavandatavat tegevust lammutamise ja uue ehitise rajamisena. Kinnisasja omanike õiguste puhul ei ole lubatud asuda seisukohale, et kuna nende õigused juba on piiratud, siis nendega enam arvestada ei tule. Oluline on, et algne õhuliin on rajatud õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve arvestamata ja nende nõusolekuteta. Põhiõiguste riived võivad tingida vajaduse tõlgendada EhS § 4 lg 4 põhiseadusega kooskõlaliselt ning teostada sellega ette nähtud kaalutlusõigust põhiõigustega kooskõlaliselt. Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega. Kohus märgib lisaks, et ehitusseadustiku seletuskirja2 kohaselt on ehitusteatise menetluse loomise eesmärgiks vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav, ning võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku huvita ehitisi ehitada ehitusloata. Selle põhjal peaks kohtuasjas vaidluse all oleva ehitamise puhul pigem olema tegemist ehitusluba nõudva ehitamisega - kuidagi ei saa öelda, et ehitati vähem ohtlikku või avaliku huvita ehitist, samuti ei saa ehitusloa taotlemist kolmanda isiku puhul pidada koormavaks.
24.Kohus ei pea otsuse 3-21-2759 kõrval samavõrd kaalukateks asjas nimetatud eraõiguse valdkonda kuuluvaid lahendeid (kohtuasjad 2-21-14141, 2-21-14148, 2-22-4354, 2-23-12324, 2-23-16211). Nendes asjades vaieldi eraõiguse, täpsemalt asjaõiguse valdkonda kuuluva talumiskohustuse üle. Küsimust, kas tegemist on ümberehitamise või uue ehitise rajamisega, on vaidlustes käsitletud lühidalt eesmärgil kindlaks teha, kas talumiskohustust reguleerib asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 2 lg 1. Otsus 321-2759 on suunatud eelkõige ehitamise ja ümberehitamise küsimuste lahendamisele ning teeb seda väga süsteemselt, põhjalikult ning avaliku õiguse normidest ja põhimõtetest lähtudes. Ka otsuses 3-21-2759 on ringkonnakohus leidnud, et tsiviilasjas ehitusseadustiku sätetele antud tõlgendus ei ole halduskohtumenetluses lahendamisele kuuluvas haldusasjas siduv. Haldusõigus on eraõiguse suhtes eriõigus ning määrav on avaliku õiguse see tõlgendus, mille annab halduskohtumenetluses haldusasja lahendav kohus.
25.Ehitise kasutusotstarbe, arhitektuurilise lahenduse ja mahu osas on kohtuasja 3-21-2759 ja praeguse kohtuasja asjaolud mõnevõrra erinevad: - kohtuasjas 3-21-2759 oli nii enne kui pärast tegemist 330 kV liiniga, lisandus vaid fiiberoptiline sidekaabel. Praeguses asjas oli liin enne 330 kV, pärast 330 / 110 kV; - arhitektuuriline lahendus on mastidel. Ehitise mahtu saab sisustada läbi mõttelise ruumi osa, mille mast enda alla võtab, või läbi kaitsevööndi. Kohtuasjas 3-21-2759 rajati mastid 2
riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE seletuskiri, lk 67 13
osade, kuid mitte kõigi kaebuse esitajate kinnisasjadele. Praeguses asjas Siimu kinnisasjal maste ei paikne.
26.Kohus leiab, et kui praeguses asjas lisandus varasemale 330 kV liinile 110 kV liin, siis võib tegemist olla ehitise kasutusotstarbe muutumisega. Õige ei pruugi olla kasutusotstarbe sisustamine sedavõrd üldiselt, et nii enne kui ka pärast ehitamist on tegemist kõrgepingeliiniga. Lisaks võib 110 kV liini lisandumine endaga kaasa tuua ehitusloa taotlemise kohustuse, kuna EhS lisa 1 esimeses veerus toodud tegevuseks on püstitamise ja rajamise kõrval ka paigaldamine. Vaidlust ei ole selles, et toimunud ehitamise tulemusena paigaldati Viru-Tsirguliina liini asukohas paiknevatele mastidele 110 kV liin, mida seal varem ei olnud.
27.Isegi kui eeltoodut ei saa pidada kasutusotstarbe muutumiseks, siis ei ole vastustaja teostanud otsustusõigust küsimuses, kas vastustaja käsitleb kavandatavat tegevust ümberehitamise või lammutamisena (otsuse punktis 23 kirjeldatud alternatiiv, kus ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei ole muutunud). Puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada, et vastustaja ehitusteatise esitamisele järgneva 10-päevase tähtaja jooksul üldse küsimuse sellisena püstitas. Järelevalve menetluses on vastustaja seisukohad olnud kõikuvad. 18.05.2023.a vastuses kaebajale leidis vastustaja, et toimub õhuliini osa asendamine samaväärsega (s.o ei ole tegemist ümberehitamise ega lammutamise pluss ehitamisega). 07.06.2023 toimunud koosolekul märkis vastustaja, et see, kas tegemist on renoveerimise või uue ehitamisega, on kolmandal isikul juba kohtus läbi vaieldud. Samuti, et vald on vahelüli kahe poole vahel, lähtub ehitustegevuse lubamisel seadustest ja projektidest, ei saa tulla maaomaniku ja ehitaja vahelistesse suhetesse, lähtus sellest, et kehtib asjaõigusseadusest tulenev talumiskohustus. Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 26 ja eelmises lõigus toodu, et vastustaja oli nii ehitusteatise saamisel kui ka järelevalve tegemisel passiivne, lähtus kolmanda isiku väidetud ehitamise liigist ning ei teostanud talle kuuluvat otsustus- ja kaalutlusõigust. Vastustaja on suuresti tuginenud asjaõiguslikule talumiskohustusele, millel ei ole ehitusõiguse menetluses tegelikult mingit tähtsust.
28.Kokkuvõttena leiab kohus, et ehitusteatis aktsepteeriti õigusvastaselt ning järelevalvemenetluses, milles oleks tulnud kõrvaldada ehitusteatise aktsepteerimisel tehtud vead, ei ole vastustaja kohaselt teostanud otsustus- ja kaalutlusõigust.
29.Kohus märkis eespool, et ehitus- ja kasutusteatise aktsepteerimise vaidlustamine on kujunenud keerukaks ja kohati arusaamatuks. See kehtib ka olukorras, kus isik pöördub etteheidetega kohaliku omavalitsuse poole. Otsuses 3-21-2759 väljendatud seisukohad õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta ei olnud vastustajale enne selle otsuse tegemist teada. Kuid eeltoodu ei tähenda, et tekkinud vead tuleks jätta parandamata.
30.Kohus ei nõustu sellega, et ehitusõiguse taotlemisel on eksinud kolmas isik. Kohus ei jaga otsuses 3-21-2759 toodud seisukohta, et kolmas isik oleks pidanud ehitusõiguse taotlemisel kaaluma ja arvestama puudutatud isikute põhiõigusi, kuna tegemist on riigi aktsiaseltsiga. Kolmanda isiku põhikirja3 järgi on tema tegevuse eesmärk tarbijatele nõuetekohase energiavarustuskindluse tagamine. Selle ülesande täitmisel võivad kolmanda isiku huvid põrkuda elektriliinide ja muude vastavate rajatiste aluse maa omanike huvidega. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et kaalumis- ja otsustusmenetlustes on põhjendatud ja mõistlik vältida seda, et üks ja seesama isik esindab erinevaid konkureerivaid huve. Kolmanda isiku ja kinnisasjade omanike huvide väljaselgitamine, kaalumine ja võimalusel 3
Kättesaadav veebilehe ariregister.rik.ee kaudu. 14
ühildamine oli vastustaja ülesanne. Ka õiguskantsler leidis, et kolmas isik ei teosta avalikku võimu talle kuuluvate elektriõhuliinide rekonstrueerimisel (dtl 135-137). Kasutusteatis
31.EhS § 47 lg 1 ja 4 kohaselt tuleb selles paragrahvis sätestatud juhul ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada ning kasutusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul. EhS § 48 lg 2 sätestab, et kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet. EhS § 48 lg 5 ja 6 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb: 1) viia ehitis nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega; 3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kui esinevad eeltoodud alused, siis lähtutakse kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.
32.Kolmas isik esitas vastustajale kasutusteatise ning vastustaja algatas EhS § 48 lg 5 sätestatud kontrollimenetluse. Kontrollimenetluse tulemusel andis vastustaja 05.05.2025.a korralduse. Kohtu hinnangul on 05.05.2025.a korraldus haldusakt, mille andmise tulemusena tekkis kolmandal isikul ehitise kasutamise õigus. Kasutusõigus ei tekkinud EhS § 48 lg 2 alusel, kuna vastustaja alustas täiendavat kontrolli. Kohtupraktikas on leitud, et kasutusteatise täiendava kontrolli menetlus lõpeb kas andmete kandmisega ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022.a otsus haldusasjas 3-21-484 p 11). Kaebaja seisukohta täiendava kontrolli menetluses sai mõista ainult nii, et kaebaja taotles kasutusõiguse andmata jätmist. See tähendab, et kaebaja soovis saavutada keelduva haldusakti andmist. HMS § 43 lg 2 alusel tuleb keeldumine soovitud haldusakti andmisest vormistada haldusaktina.
33.Kolmas isik leidis, et 05.05.2025.a korralduse puhul saab kohus hinnata korraldusega kehtestatud lisatingimusi. Kuid korraldusega ei ole mingeid lisatingimusi kehtestatud. Korralduse resolutsiooniks on: anda kasutusteatis. Kohtu hinnangul saab hinnata seda, kas vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale isikule õiguse ehitist kasutada ning jättis arvestamata kaebaja taotluse kasutusõiguse andmisest keelduda.
34.Kohtu hinnangul on 05.05.2025.a korraldus õigusvastane. Korraldus tugineb ekslikult kindlaks tehtud asjaolule, millel on asja otsustamisel oluline tähtsus. Korralduses on öeldud, et elektromagnetväljade osas kõrvalekaldeid normväärtustest ei tuvastatud. Tegelikult on tõendatud elektrivälja tugevuse piirväärtuse ületamine kõigil kinnisasjadel, kus mõõtmisi teostati, s.h Siimu kinnisasjal (vt otsuse punkti 45-48). Seda asjaolu või selle mõju Siimu kinnisasja kasutamisele või kaebaja õigustele ei ole korralduses käsitletud.
15
35.Lisaks on korralduses öeldud, et ehitamiseks tuli esitada ehitusteatis ja ehitise kasutusele võtmiseks tuli esitada kasutusteatis. Kohus leidis eespool, et ehitusteatise puhul ei ole vastustaja selle küsimuse lahendamisel otsustus- ja kaalutlusõigust õigesti kohaldanud. Samad põhjendused kehtivad kasutusteatise osas. Vastustaja viitab sellele, et kohus ei kohaldanud ehitusteatise üle peetavas vaidluses esialgset õiguskaitset. Sellel asjaolul ei ole kasutusteatise menetluses mingit kaalu. Kohus selgitas käesolevas asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrustes, et õigusnormid ei näe ette esialgse õiguskaitse abinõu, millega saaks ehitusteatise või selle aktsepteerimise kehtivuse peatada või ehitusteatise alusel toimuvat ehitamist keelata.
36.Ekslik on kolmanda isiku seisukoht, et kasutusõiguse andmisel ei saa uuesti avada varasemat menetlust, mille alusel tekkis ehitusõigus. Vastupidi, Riigikohus on selgitanud, et kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet (15.04.2021.a otsus asjas 3-18-2022 p 20). Kohtu hinnangul on need seisukohad kohaldatavad ka juhul, kui otsustatakse kasutusteatise aktsepteerimist. Kaebaja õiguste rikkumine
37.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Eeltoodu tähendab, et nii kohustamis- kui ka tühistamisnõude puhul ei ole kaebuse rahuldamiseks piisav, et kohus on kindlaks teinud vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Lisaks tuleb kindlaks teha, kas ehitus- või kasutusõiguse andmine (ehitise ehitamine või kasutamine) rikub kaebajale kuuluvaid subjektiivseid avalikke õigusi.
38.Kaebaja esitas algse kaebuse tuginedes sellele, et ta on Siimu kinnisasja omanik ja Iisaku metskond 32 kinnisasja 2,37 ha suuruse osa rentnik. 25.03.2026 esitas kaebaja avalduse, milles väljendas pahameelt selle üle, et menetlusse on sisse toodud Iisaku metskond 32 kinnisasi. Kaebaja avaldas, et kõrgepingeliin ei takista tal Iisaku metskond 32 kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ning kaheldav on väita kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist Iisaku metskond 32 kinnisasjal. Kohus nõustub, et uue liini ehitamine või kasutusele võtmine ei mõjuta kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi alusel, et kaebaja on Iisaku metskond 32 kinnisasja rentnik. Rendileping on eraõiguslik leping. Kaebaja sõlmis rendilepingu (dtl 144-151) 03.11.2021, s.o ajal, mil rendile antud maa-ala läbisid nii Viru-Tsirguliina kui ka Viru-Paide liinid. Kaartide dtl 150 ja dtl 318 võrdlemisel nähtub, et suur osa rendile antud maa-alast kattus elektriliinide kaitsevöönditega. Rendilepingu punkti 2.1 alusel anti maa kaebajale põllumajanduslikuks kasutamiseks. Kui
16
kaebaja hinnangul ei olnud rendile antud maad võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, siis oli kaebajal vabadus rendilepingut mitte sõlmida. Eeltoodut arvestades ei ole menetlusse võetud nõudeid võimalik rahuldada Iisaku metskond 32 kinnisasja puudutavas osas. Kohus käsitleb edasises üksnes kaebaja kui Siimu kinnisasja omaniku õiguste võimalikku rikkumist.
39.Kohus lisab selguse huvides otsusesse Maa-ameti geoportaalist pärineva kaardi, millel on näha - Siimu kinnisasi (ümbritsetud sinise joonega), - Siimu kinnisasja õuemaa (oranž ala); - uus liin (Siimu kinnisasja õuemaale lähemal paiknev lilla joon tähistusega 330), samas asukohas paiknes varem Viru-Tsirguliina liin; - uue liini kaitsevöönd (lillaga viirutatud ala). Tihedam viirutus tähistab 110 kV liini 2x25 m laiust kaitsevööndit ja hõredam viirutus 330 kV liini 2x40 m laiust kaitsevööndit, - Viru-Paide liini varasem asukoht (Siimu kinnisasja õuemaast kaugemal paiknev lilla joon tähistusega 330); - teed (tähistatud pruuniga). Sama kaarti mõnevõrra teises vaates või mõõtkavas on kohtuasjas korduvalt esitatud.
Elektromagnetväli
40.Kaebaja väitel rikub tema õigusi uue liini põhjustatud elektromagnetväli. Kuni 31.08.2025 kehtis sotsiaalministri määrus „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (edaspidi vana määrus). Määrus kehtestati rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel. Vana määruse § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused eluning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas). Määruse § 3 lg 1 kohaselt on piirväärtus elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustava suuruse maksimaalselt lubatud väärtus elukeskkonnas. 17
Praegu kehtib sotsiaalministri määrus „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ (edaspidi uus määrus). Määrus on kehtestatud rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 4 alusel. Uue määruse § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus elektromagnetvälju iseloomustavate füüsikaliste suuruste (väljasuuruste) piirväärtused elu- ja puhkealadel, elamutes, lasteasutustes, koolides, haiglates ning muudes ühiskasutusega hoonetes ja kohtades, kus inimene võib viibida (edaspidi elukeskkond). Määruse § 1 lg 5 kohaselt on piirväärtus maksimaalselt lubatud väljatase elukeskkonnas. Määruse § 3 kohaselt on ohutsoon ala kiirgusallika ümbruses, kus summaarne väljatase ületab määrusega kehtestatud piirväärtusi. Ohutsooni piiriks loetakse kaugust kiirgusallikast, millest väljaspool summaarne väljatase vastab kehtestatud piirväärtustele. Vanas määruses olid piirväärtused toodud määruse § 6 lõikes 2, uues määruses selle lisas 1. Piirväärtused on mõlema määruse järgi samad ning on kehtestatud järgmiselt. Sagedus f Määrustes
41.Kohtule on esitatud 21.02.2025.a elektromagnetväljade analüüs, selle on koostanud Kiwa Estonia OÜ ekspert Peeter Konjuhhov (dtl 1110-1128). Kohus märgib, et tegemist ei ole ekspertiisiga või eksperdiarvamusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 32. peatüki (§ 293 jj) tähenduses, kuna ekspertiisi ei määranud kohus. Sellel, kas tegemist on ekspertiisiga, ei ole määravat tähtsust, kuna ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 2). Analüüsis on öeldud järgmist: - liikuvad laetud osakesed tekitavad muutuva elektrivälja, see tekitab muutuva magnetvälja. Muutuv magnetväli omakorda tekitab muutuva elektrivälja. Kuna mõlemad nähtused on omavahel seotud ja moodustavad ühtse terviku, siis moodustavad mõlemad nähtused ühtse elektromagnetvälja; - elektromagnetvälja elektrivälja komponent sõltub kõrgepingeliinis kasutatavast pinge väärtusest ning on püsiv suurus; - elektromagnetvälja magnetvälja komponent sõltub otseselt liini läbiva elektrivoolu tugevusest; - elektromagnetlainete üheks olulisemaks parameetriks on sagedus. Elektrienergia ülekandesüsteemides kasutatakse madala sagedusega elektromagnetvõnkumisi sagedusega 50-60 Hz; - madalsageduslikud elektri- ja magnetväljad võivad mõjutada inimese tervist ning neile on kehtestatud piirnormid. Eestis kehtestatud piirnormid elektrienergia ülekandevõrkude töösagedusel 50 Hz on: elektrivälja tugevus 5000 V/m, magnetvälja tugevus 80 A/m, magnetvoo tihedus 100 μT; - Siimu kinnisasjal teostati mõõtmisi 28.11.2024 õhuliini L353 suhtes, mis asub hoonetele ligemal ning koosneb üleval asuvast 330 kV (kõrgus 21 m) ja allpool asuvast 110 kV (kõrgus 14 m) liinidest; 18
- mõõtmisi teostati elektriliiniga risti asuval suunal 0 kuni 27,5 m kaugusel masti keskpunktist ning elektriliini pikiteljel masti juures, mastist 1/4 liini pikkuse kaugusel ja mastist 1/2 liini pikkuse kaugusel; - magnetvoo tiheduse mõõtmistulemused jäid Siimu kinnisasjal vahemikku 0,5-2 μT; - liini maksimaalsel arvutuslikul koormusel ei tohiks magnetvoo tihedus ületada 25 μT; - elektrivälja tugevuse mõõtmistulemused jäid Siimu kinnisasjal vahemikku 1-6 kV/m (s.o 1000-6000 V/m).
42.Kohtu hinnangul ei ole magnetvoo tiheduse osas tõendatud, et Siimu kinnisasjal esineks piirväärtuste ületamist. Mõõtmistulemused on piirväärtusest 100 μT oluliselt väiksemad. Kaebaja arvas, et liin ei olnud mõõtmise ajal pinge all. See ei ole võimalik, kuna sel juhul oleks elektrivälja tugevus olnud null. Alternatiivselt arvas kaebaja, et voolutugevus ei olnud mõõtmise ajal suur. Voolutugevus mõjutab hinnangu põhjal tõesti magnetvoo tihedust. Kuid puudub alus arvata, et maksimaalse võimaliku voolutugevuse korral võidakse piirväärtust 100 μT ületada. Mõõtmistulemused on piirväärtusest kümneid kordi väiksemad. Hinnangu kohaselt ei tohiks liini maksimaalsel arvutuslikul koormusel magnetvoo tihedus ületada 25 μT.
43.Eeltooduga on kooskõlas kaebaja enda tehtud mõõtmiste tulemused. Kaebaja teostas 07.07.2023 mõõtmisi liinidel, mida ta pidas uue liiniga sarnaseks. Kaebaja kirjeldusel teostati mõõtmisi liinil L356 (330 kV) liinipostide 180 ja 181 vahelisel alal Siimu kinnisasja sissesõiduteel ning eelmisel aastal valminud liini L300 / L104B (330/110 kV) liinipostide 216Y ja 217Y vahel. Mõõtmisi tehti liinide tsentris, liinide mõjualade piiri peal (tsentrist 40 m) ja kummagi liini puhul liiguti nii kaugele, et näit jääks alla 100 nT. Liini L356 faaside juhtmed olid pea kaks korda maapinnale lähemal kui liinil L300/L104B. Mõõdeti 1,5 m kõrgusel maapinnast ühikutes nanotesla (nT). Mõõtmiste tulemused olid järgmised: - L356 liini teljel 4660 nT , 40 m liini teljest 415 nT, 100 m liini teljest 72 nT; - L300/L104B liini teljel 7530 nT, 40 m liini teljest 1090 nT, 92 m liini teljest 306 nT, 114 m liini teljest 208 nT, 162 m liini teljest 108 nT, 202 m liini teljest 67 nT. Kaebaja järeldas, et uue liini kahjulik mõju liini teljest 40 m kaugusel (liini mõjupiirkonna lõpp) võrreldes Viru-Tsirguliina liiniga on 2,6 korda suurem (dtl 327-328). Kaebaja esitas kohtule videod tema tehtud mõõtmiste kohta. Failide suure mahu tõttu ei saa neid lisada kohtute infosüsteemi, videod esitati kohtule mälupulgal.
44.Kohus selgitas kaebajale 07.04.2025.a määruse punktis 9, et magnetvoo tiheduse piirväärtuseks on 100 μT. Kaebaja mõõtmistulemuste ühik on nanotesla (nT), kuid piirväärtuse ühik on mikrotesla (μT). 1 μT = 1 000 nT. Kui kaebaja väitel olid suurimad mõõdetud väärtused 4660 nT ja 7530 nT, siis mikroteslades olid vastavad tulemused 4,66 μT ja 7,53 μT. Kohtu hinnangul kaebaja tehtud mõõtmised üldjoontes ühtivad otsuse punktis 41 kirjeldatud mõõtmistega. Kaebaja mõõtmised kinnitavad, et on väga vähe tõenäoline, et ka maksimaalse võimaliku voolutugevuse korral ületatakse uue liini puhul piirväärtus 100 μT. Kaebaja õiguste rikkumiseks ei saa pidada seda, kui magnetvoo tihedus on uue liini puhul suurem kui see oli Viru-Tsirguliina liini puhul. Magnetvoo tiheduse mõningane suurenemine on iseenesest usutav, kuna 330 kV juhtmete arv suurenes ja lisandus 110 kV juhe. Kuid määrav tähtsus on sellel, kas uue liini magnetvoo tihedus ületab piirväärtust. Kaebajal ei ole
19
subjektiivset õigust nõuda, et tema elukeskkonna omadused üldse ei muutu. Kaebajal on õigus nõuda õigusaktiga kehtestatud piirväärtuse järgimist.
45.Elektromagnetväljade analüüsiga on tõendatud, et Siimu kinnisasjal on ületatud elektrivälja tugevuse piirmäära 5000 V/m ehk 5 kV/m. Mõõtmisi tehti kokku 45 erinevas mõõtepunktis ning mõõtmistulemus ületab piirväärtust 5 kV/m 13 mõõtepunktis. Mõõtmisi tehti neljal erineval kinnisasjal, ka ülejäänud kolmel kinnisasjal esineb korduvalt elektrivälja tugevuse piirväärtuse ületamisi. Analüüsi punkti 2.3 kohaselt ei tohiks mõõteviga sagedusel 50 Hz ületada ±10%. Mõõteviga ehk mõõtemääramatus tähendab, et suure tõenäosusega jääb mõõtmistulemus vahemikku tabelisse märgitud arv ±10%, kusjuures arvesse tuleb võtta nii võimalik vähenemine 10% võrra kui ka võimalik suurenemine 10% võrra. See tähendab, et mõõtmistulemus 5000 V/m on tegelikult 4500 ... 5500 V/m, tulemus 5500 V/m on tegelikult 4950 ... 6050 V/m, tulemus 6000 V/m on tegelikult 5400 ... 6600 V/m jne. Mõõteviga ei tähenda seda, et tabelisse märgitud mõõtmistulemusi saab 10% võrra vähendada. Kuna tegemist on inimese tervise kaitseks kehtestatud nõuetega, siis pigem on õige tõlgendada mõõtemääramatust nii, et tabelisse märgitud arve arvestatakse asja lahendamisel 10% võrra suuremana. Märkusena tundub praeguse asja eripäraks olevat, et mõlemalt vaidluse poolelt esitatakse mõõtmistulemusi nii, et nende võrdlemiseks piirväärtustega tuleb teha täiendavaid arvutusi. Kui kaebaja puhul võib tegemist olla eriteadmisteta isiku mõistetava eksimusega, siis vastava eriala asjatundja puhul ei saa pidada heaks tavaks, et ühikutes V/m väljendatud piirväärtuse puhul tehakse mõõtmisi ja esitatakse tulemused ühikutes kV/m.
46.Kohtu hinnangul kujutab otsuse punktis 45 toodud piirväärtuste ületamine endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Õige ei ole kolmanda isiku seisukoht, et määrustega on kehtestatud piirväärtused üksnes elamutes. Nagu eespool öeldud, kehtivad piirväärtused ka elu- ja puhkealadel. Piirväärtuste ületamine on kindlaks tehtud kaitsevööndi piires, ühel pool 5-10 m kaugusel liini teljest (masti keskpunktist) ja teisel pool 5-12,5 m kaugusel liini teljest. Tegemist on uue määruse tähenduses elukeskkonnaga ehk kohaga, kus inimene võib viibida. Ka vana määruse tähenduses saab elukeskkonnana käsitleda vähemalt Siimu kinnisasja juurdepääsuteed. Otsuse punktis 39 toodud kaardilt nähtub, et ainus juurdepääs avalikult kasutatavalt Jõhvi-Tartu-Valga teelt Siimu kinnisasjale läbib liini kaitsevööndi. Õiguspärane ei ole panna kaebajat või teisi Siimu kinnisasja kasutajaid olukorda, kus kinnisasjale ja hoonete juurde pääsemiseks tuleb alati läbida piirkond, kus inimese tervise kaitsmise eesmärgil kehtestatud piirväärtusi on ületatud. 05.05.2025.a korralduse andmise ajal kehtis vana määrus. Kasutusõiguse andmise uuel otsustamisel tuleb lähtuda uues määruses toodud elukeskkonna ja ohutsooni mõistetest.
47.Elektromagnetväljade analüüsis ja 05.05.2025.a korralduses on piirväärtuste ületamine jäetud täielikult tähelepanuta. Analüüsi kokkuvõte sisaldab lauset „Elektrivälja mõõdetud tugevus vahetult elektriliinide all jääb kehtestatud normide piiridesse“. Sellel järeldusel puudub alus olukorras, kus mõõtmistulemused ületavad piirväärtust ja seda just teataval kaugusel liini teljest, kus tõenäoliselt on tegemist alaga liini teljest kahel pool paiknevate juhtmete all. Alusetu ja vale järeldus on samas sõnastuses üle kandunud 05.05.2025.a korraldusse ja kohtule esitatud avaldustesse.
20
48.Lisaks eeltoodule oleks kasutusõiguse andmisel tulnud arvestada ja kaaluda seda, et elektrivälja tugevuse piirmäära ületamine toob endaga kaasa olulised piirangud Siimu kinnisasja kasutamisel. Kohtu arusaamisel on haldusmenetlustes lähtutud sellest, et kaitsevööndisse jääval Siimu kinnisasja osal kehtivad EhS § 70 lg 2 ja § 77 lg 2 sätestatud piirangud. Need ei ole kinnisasja omanikule väga koormavad, olulisim on keeld ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist. Kuid lähtuda oleks tulnud sellest, et osa Siimu kinnisasjast kujutab endast ala, kus inimene vana määruse järgi üldse ei tohtinud pikemat aega viibida. Müra
49.Müra osas väidab kaebaja, et ülemäärane müra esineb kinnisasja territooriumil ehk õues. See tähendab, et kohaldada tuleb keskkonnaministri määrust „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Normtasemed on kehtestatud liiklusmürale (määruse § 3) ja tööstusmürale (määruse § 4). Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad, seda kohaldatakse ka tehnoseadmete tekitatavale mürale. Müra normtasemed on toodud määruse lisas 1, Siimu kinnisasja puhul on tegemist II kategooria alaga ning normid on järgmised: Müra piirväärtus LpA,eq,T Liiklusmüra Tööstusmüra dBA dBA
Müra liik, ühik Müra kategooria Aeg II kategooria, s.h päev 60 elamumaa-alad, 651 maatulundusmaa öö 55 õuealad 601 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel
Siimu kinnisasjal kuuluvad kohaldamisele müra piirväärtused. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel, sellega Siimu kinnisasja puhul tegemist ei ole.
50.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et müra normtasemeid on Siimu kinnisasjal ületatud. Kaebaja esitas videosalvestised, millega ta soovib tõendada müra olemasolu (dtl 986-988). Tegemist on kolme videoga, mis on tehtud päevasel ajal Siimu kinnisasjal paikneva päikesepaneeli läheduses, hoonete vahel ja uue liini läheduses. Viimati nimetatud videol esineb tajutav heli. Sama heli on kahel esimesel videol nõrgalt tajutav. Videotelt on näha, et puhub küllalt tugev tuul. Tegemist võib olla otsuse punktis 51 toodud analüüsis nimetatud tuulemüraga, mida põhjustavad tuule mõjul elektriliini ümber tekkivad õhukeerised, mis tekitavad vibratsiooni ning spetsiifilist müra, n.n vihinat. Salvestiste põhjal ei ole võimalik hinnata, kui tugev on heli. Salvestistelt on kuulda ka linnulaulu, see on subjektiivselt tajutav tugevamana kui võimalik elektriliini põhjustatud heli. Kui lähtuda levinumatest avalikult kättesaadavatest andmetest selle kohta, millise tugevusega on igapäevaelus esinev müra (näiteks tavalise kõne puhul nimetatakse heli tugevusena 60-65 dB4), siis on vähe tõenäoline, et videol kajastatud müratase ületab 60 dB. 4
Vt näiteks https://scw.ee/looduse-haaled-detsibellides/ 21
51.Vastustaja esitas 28.11.2024.a akustilise mürataseme analüüsi, selle on koostanud Kiwa Estonia OÜ ekspert Peeter Konjuhhov (dtl 1102-1109). Analüüsis on selgitatud, et elektri ülekandeliinide poolt tekitatud mürad sõltuvad otseselt ilmastikuoludest, need on keskmistes ilmastikuoludes madala intensiivsusega ja jäävad tehniliselt korras taristu korral allapoole ümbruse mürafooni. Seetõttu on konkreetse taristu poolt tekitatud müra komponentide adekvaatne hindamine keeruline. Standardsed mürade mõõtmise metoodikad annavad tulemuseks võimalike elektritaristu poolt tekitatud mürade ja üldise mürafooni summa, mille komponente pole võimalik eristada. Siimu kinnisasja kohta on analüüsis öeldud, et mõõtmiste teostamisel oli domineerivaks komponendiks liiklusmüra ning mõõtmiste ajal ei olnud liinide koroonamüra inimkõrvaga tajutav ja mõõtevahenditega otseselt mõõdetav. Analüüsis kajastatud mõõtmistulemused Siimu kinnisasjal on vastuolulised. Ühelt poolt on analüüsis öeldud, et mürade hetkeväärtus Linst min = 30,5 dB. Teiselt poolt on öeldud, et müratase kolmes mõõtepunktis oli LpA,eq > 42 dB. Tulemus L pA,eq > 42 dB tähendab, et müra oli tugevam kui 42 dB, kuid ei anna teavet selle kohta, kui tugev see siis oli või millisest näidust jäi müratase kindlasti väiksemaks. Esitatud mõõtmistulemuste põhjal kogumis ei saa teha järeldusi selle kohta, kas müra oli normi piirides.
52.Praeguse asja lahendamiseks on piisav see, et tõendatud ei ole normi ületamine. Tulevikus toimuvas haldusmenetluses saab vajadusel koguda uusi tõendeid müra tugevuse kohta. Muud kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta
53.Kaebaja esitatud andmetel (dtl 414-415) paiknevad Siimu kinnisasjal elamu ehitisealuse pinnaga 91 m2, saun 39 m2, kuur-küün 107 m2, kaev, suitsuahi ja Siimu kinnistu päikeseelektrijaam. Lisaks on kavandatav kõrvalhoone 127,6 m2 ja püstitamisel puukuur 59 m2. Otsuse punktis 39 toodud kaardilt nähtub, et enamus ehitisi ei asu uue liini kaitsevööndis. Elamu (kaardil T-kujulise põhiplaaniga hoone) on kaitsevööndist ca 50 m kaugusel ja liinist ca 90 m kaugusel. Üks kaardil tähistatud ehitis ulatub vähesel määral kaitsevööndisse. Kohtuasjas ei ole andmeid selle kohta, mida see ehitis endast kujutab 5, vastustaja väitel on tegemist ebaseaduslikult rajatud ehitisega. Siimu kinnisasja õuemaa (kaardil tähistatud oranži värviga) asub valdavas osas väljaspool liini kaitsevööndit, kaitsevööndisse ulatub õuemaa üks väike nurk. Kohus selgitab, et õuemaa on õiguslik mõiste, mida kaebaja ei saa sisustada oma tahte järgi. Maakatastriseaduse § 131 lg 1 ja 2 kohaselt koostatakse katastri kõlvikukaart Eesti topograafia andmekogu andmete alusel ning kõlvikukaardile kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kõlvik on topograafiline nähtus, mille kaardistab Maa- ja Ruumiamet vastavalt maa looduslikule seisundile ja majanduslikule kasutusele (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2025.a otsus asjas 3-23-2022). Kohtule ei ole eeltoodut arvestades usutav, et uus liin (lisaks eespool käsitletud elektrivälja tugevuse piirväärtuste ületamisele) mõjutaks oluliselt Siimu kinnisasja igapäevast kasutamist.
54.Kaebaja viitab sellele, et Siimu kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, liini kaitsevööndisse ei saa rajada uusi hooneid ja teisel pool kaitsevööndit ei pea kaebaja seda otstarbekaks. Kuid see, et kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ei võrdu sellega, et kogu kinnisasja territooriumi peab saama kasutada hoonete ehitamiseks. Vastupidi, kohus peab üldiselt teadaolevaks, et reeglina piiratakse planeeringutega seda, kui suures ulatuses on lubatud kinnisasjadele 5
Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on tegemist telgilaadse rajatisega. 22
ehitada. Ka Alutaguse valla üldplaneeringu järgi on hajaasustuses krundi lubatud väikseim suurus 1 ha (Siimu kinnisasja pindala on 19 248 m2 ehk 1,9 ha). Kaebaja ei ole tõendanud, et vaidluse all olev ehitamine või ehitise kasutamine mõjutab Siimu kinnisasja väärtust.
55.Kaebaja toob välja, et otsuses 3-21-2759 peeti kõrgepingeliine eluohtlikuks, kui need katkevad ja elektrikaabel peaks langema maapinnale, et päästetöid ei tehta, kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks, välistatud ei ole, et ekstreemsetes ilmastikuoludes, näiteks rohkete sademete ja pakasega liinid jäätuvad ja katkevad suure raskuse all, või kõrgepingeliini mast nt tormiga murdub ja ümber kukub, tulekahju korral võib kõrgepingeliini masti läheduse tõttu jääda abi õigeaegselt või sootuks saamata, halvimal juhul võib hoonesse jäänu jääda päästmata ja hukkuda, vara hävimise risk on samuti kõrgem. Kuid selles asjas oli kaebuse esitajate olukord erinev - ühe kaebuse esitaja puhul jäi elamu liini kaitsevööndisse, ühe kaebuse esitaja puhul asus elamu mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist ja muud elamuga ühtse kompleksi moodustavad hooned jäid osaliselt kaitsevööndisse, ühe kaebuse esitaja puhul jäi üks mitteeluhoone täielikult kaitsevööndisse. Praeguses kohtuasjas ei ole kaebaja tõendanud või muutnud usutavaks, et sarnased õnnetusjuhtumid võivad oluliselt mõjutada Siimu kinnisasja kasutamist. Võrdluseks ei ole otsuse 3-21-2759 põhjal üldse kaebeõigust isikul, kelle eluhoone jääb õhuliini teljest ca 250 m kaugusele, kinnisasja piiri ja õhuliini kaitsevööndi vahemaa on ca 80 m ning kinnisasja õueala ja õhuliini kaitsevööndi vahel on tihedad puud.
56.Kaebuse rahuldamiseks ei ole vajalik, et kinnitust leiaksid kõik kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta. Piisav on see, kui kinnitust leiab vähemalt üks kaebaja sellekohane väide.
57.Kokkuvõttes on nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused Siimu kinnisasja puhul täidetud. Iisaku metskond 32 kinnisasja puhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik, kuna puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt - tühistab 05.05.2025.a korralduse osas, milles see reguleerib ehitise kasutamist Siimu kinnisasjal ning kohustab vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamise suhtes Siimu kinnisasjal. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
58.Otsuse tegemise seisuga ei ole jõustunud 10.03.2026.a määruse resolutsiooni punkt 2, milles kohus ei lubanud täiendada kaebust 30.08.2022.a ehitusteatise nr 2211201/26414 õigusvastasuse tuvastamise nõudega. See ei takista otsuse tegemist. Asja menetlus on kujunenud keskmisest pikemaks ning põhjendatud ei ole menetlusaega veelgi pikendada. Kui peaks selguma, et lahendada oleks tulnud ka eelnimetatud tuvastamisnõue, siis saab kohus seda teha HKMS § 170 lg 1 p 1 alusel täiendava otsusega.
59.Kolmas isik palus jätta kohustamisnõude läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Nõude läbi vaatamata jätmine on HKMS § 151 lg 2 kohaselt kohtu võimalus, mitte kohustus. Kohus peab õigeks käsitleda kolmanda isiku vastavaid seisukohti asja sisulise lahendamise raames.
23
60.Kaebaja esitas algse kaebuse ning mitmed täiendavad avaldused digitaalallkirjaga. Samas on kaebaja esitanud avaldusi ka nii, et kaebaja on avaldusele alla kirjutanud paberil ning esitanud kohtule e-kirja manusena allkirjastatud avalduse koopia (pdf-formaadis), mõni avaldus on esitatud e-kirja teel ka allkirjata. Kohus aktsepteerib sel viisil esitatud kaebaja avaldusi HKMS § 52 lg 6 ja TsMS § 336 lg 4 alusel, kuna kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises ning kaebaja on samalt elektronposti aadressilt varem esitanud digitaalallkirjaga dokumente.
61.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Asjas esitatud nõuded ei ole rahaliselt hinnatavad. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab sellest poole ehk 10 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja.
62.Kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning tema menetluskulude jagamise käsitlemine ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel vajalik.
63.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
24
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.