lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-222/15

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-222/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-222

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20. jaanuari 2025. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052285439 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eve Kikkas Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta X kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Y nimi tähemärgiga Y. Eemaldada digitoimikust kaebaja esitatud korduvad dokumendid vastavalt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste p-le 27 (dtl 33-60, 111-124 ja 126-128).

Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juunil 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 20. jaanuaril 2025 Venemaa Föderatsiooni kodanik Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052285439. Ettekirjutuse kohaselt viibis X Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Teda kohustati Eesti Vabariigist lahkuma seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 27. jaanuaril 2025. Ettekirjutuses kohaldati Xle Schengeni

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-25-222

sissesõidukeeld kolmeks aastaks. X lahkus Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni 20. jaanuaril 2025. PPA tugines ettekirjutuses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg-le 1, § 72 lg-tele 11 ja 4, §-le 73, § 74 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1, märkides kokkuvõtvalt järgmist. Isik on ületanud talle väljastatud Schengeni viisa alusel viibimise aega 3 päeva ning talle on selgitatud, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult. Isiku selgituste kohaselt juhtus see tähelepanematusest ning ta soovib Eestist ja Schengenist lahkuda esimesel võimalusel. Kuna ei esine lahkumiskohustuse sundtäitmise aluseid, koostas PPA vabatahtliku lahkumisettekirjutuse tähtajaga 7 päeva ning 3-aastase sissesõidukeelu lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Menetluse käigus tegi isik koostööd ja edastas ametnikele vajalikku informatsiooni. Isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni territooriumiga. Ta oli nõus talle 3 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamisega.

2.X (kaebaja) esitas 28. jaanuaril 2025 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab PPA 20. jaanuari 2025. a ettekirjutust nr 1052285439. Kaebaja leiab, et sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne, sest ta ei pannud rikkumist toime tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Ta ületas Schengeni alal viibimise aega vaid kolme päeva võrra, olles viibimisaja pikkuse osas eksimuses. X 27. jaanuari 2025. a originaalkaebus paberkandjal koos lisadega saabus Tartu Halduskohtusse 12. veebruaril 2025.
3.Kohus võttis 12. veebruari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse PPA 7. oktoobri 2024. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052283152 osalise tühistamise nõudes, asudes seisukohale, et kaebaja soovib vaidlustada üksnes PPA 7. oktoobri 2024. a ettekirjutuses nr 1052283152 sisalduva sissesõidukeelu kehtestamist. PPA vastas kaebusele 12. märtsil 2025.
4.Kohus määras 12. märtsi 2025. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
4.1.Kaebaja esitas 9. aprillil 2025 vastuväited vastustaja esitatule ning kaebuse täienduse koos täiendavate tõenditega (dokumentide originaalid saabusid posti teel 23. aprillil 2025. Menetlusväline isik Y esitas 23. aprillil 2025 kohtule avalduse koos tõenditega.
4.2.Vastustaja esitas 24. aprillil 2025 täiendava kirjaliku seisukoha ja vastuväited kaebaja esitatule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.
5.1.Kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalselt pikk järgmistel põhjustel. Kaebaja pani rikkumise toime esmakordselt. Ta ei ole varem rikkunud rände- ega muid õigusakte. Schengeni viisa on talle varem aastatel 2012-2024 antud neljal korral. Reisides riiki, mis väljastas Schengeni turismiviisa (Hispaania), ei kavatsenud kaebaja seadust ega avalikku korda rikkuda, vaid läks puhkusele, et tegeleda veespordiga. Kaebaja kahetseb oma rikkumist siiralt.
5.2.Kaebaja pani rikkumise toime ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Seda on märgitud ka ettekirjutuses. Kuna varem väljastatud viisad sisaldasid vaid kehtivusaega ilma päevade arvu täpsustamata, ei pööranud kaebaja 65-päevasele piirangule tähelepanu, vaid arvas, et viisa 2(9)

3-25-222

kehtib kuni 29. jaanuarini 2025. Viisa väljastanud Hispaania saatkond ei teavitanud kaebajat piirangutest.

5.3.Kaebaja on viibimisaega ületanud vaid 3 päeva. See ei ole jäme ega süstemaatiline rikkumine ning ei ohusta avalikku korda. Nii pika sisenemiskeeluga (aasta või rohkem) karistatakse tavaliselt pahatahtlikke rikkujaid.
5.4.Kolmeaastane sissesõidukeeld on kaebaja jaoks väga karm tagajärg, kuna mõjutab kaebaja tulevast perekondlikku olukorda. Kaebaja on kihlatud Saksa kodanikuga, nad on vormistanud dokumendid abielu registreerimiseks ning tahavad abielluda augustis ja elada Saksamaal. Kaebaja on sooritanud A2 taseme saksa keele eksami ja loodab Saksamaal tööle asuda. Schengeni viisaruumi sisenemise takistamise korral on oht, et pulmi ei toimu. Kaebaja on juba aastaid püüelnud pere loomise poole.
5.5.Ajal, mil piirivalvurid selgitasid juhtumi asjaolusid, oli kaebaja suures stressis, pea valutas ja surve tõusis. Enne seda oli kaebaja pidanud 3,5 tundi väljas külmas ootama järjekorras piiripunkti lubamist. Ta muretses, kas tal on aega piiri ületamiseks ja koju jõudmiseks – menetluse lõppedes oli piiripunkti sulgemiseni jäänud vähem kui 7 minutit. Seega oli ta sunnitud nõustuma kõigi esitatud nõuetega, sealhulgas pika sissesõidukeeluga.
5.6.Kaebajal ei ole majanduslikke ega perekondlikke sidemeid Eesti Vabariigiga, ta ei kavatse Eestit külastada ega tekitada Eesti Vabariigile kahju ega ebamugavusi.
5.7.Kaebaja tegi koostööd ametnikega, nagu märgitud ka ettekirjutuses, ning andis kogu vajaliku teabe.
5.8.Alternatiivselt palub kaebaja juhtumi asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades lühendada sisenemiskeelu tähtaega miinimumperioodini.
5.9.Vastuväidetes vastustaja vastusele märgib kaebaja järgmist. Ta viibis Eesti territooriumil alla 1 kalendripäeva transiidi eesmärgil. Ta naases Venemaale koos oma kihlatu Y-ga , ületades koos piiri. Kaebaja märkis küsimustikus, et on faktilises abielus, kuna staatust „kihlatu“ ei olnud võimalik märkida. Tal puudus igasugune võimalus tõendada oma kihlumist ning Y-l , kes soovis täiendavaid selgitusi anda, ei lastud seda teha. Võimalust taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või kehtivusaja lühendamist selgitas kaebajale alles kohus, kuid mitte politseiametnikud.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane ning esitab järgmised seisukohad.
6.1.Välismaalasel on välismaalaste seadusega (VMS) pandud kohustus kontrollida nii enda seaduslikku viibimist kui ka töötamist Eesti Vabariigi territooriumil. Vastavalt VSS § 2 lg-le 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta.
6.2.Kohustus kontrollida enda Schengenis seadusliku viibimist on seadusega pandud välismaalasele endale. Seega pani kaebaja ise oma hoolimatu käitumisega ennast olukorda, kus PPA pidi talle koostama ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldama tema suhtes sissesõidukeeldu.
6.2.VSS § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Arvestades kõiki menetluse käigus 3(9)

3-25-222

kogutud kaebajaga seotud asjaolusid kogumis, oli kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamine õiguspärane ja proportsionaalne ning selle tühistamiseks puudub alus.

6.3.Kaebaja ei esitanud küsitluse käigus PPA-le kaebuses toodud asjaolusid Saksa kodanikuga kihlumise, augustis Saksmaal abiellumise ja Saksamaale tööle asumise kohta. Kaebaja nõustus kolmeaastase sissesõidukeeluga ja tunnistas, et rikkumine juhtus kaebaja enda tähelepanematuse tõttu. PPA sai sissesõidukeelu kohaldamisel arvestada nende asjaoludega, mida kaebaja menetluse käigus PPA-le ise esitas. Kaebaja on isikuandmete ankeedil (lk 2) märkinud, et on vabaabielus ja perekonnaliikmeid tal ei ole.
6.4.PPA tuvastas menetluse käigus kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud ja arvestas kaebajale sissesõidukeelu määramisel, et kaebaja saabus Schengeni liikmesriikide territooriumile ühekordse viisaga turismi eesmärgil, et õppida surfama. Viisaga viibimisaja lõppedes ei lahkunud kaebaja õigeaegselt Schengeni liikmesriikide territooriumilt ja viibis Schengenis seadusliku aluseta. Kaebaja ei esitanud menetluse käigus PPA-le vastuväiteid tema suhtes kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamise kohta.
6.5.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kaebaja kasutanud võimalust taotleda Siseministeeriumile vastavat taotlust esitades sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist tuginedes VSS § 32 lg-le 12.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kaebaja on vaidlustanud PPA ettekirjutuse (dtl 6-7) osas, millega talle kohaldati kolme aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi. Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et palub alternatiivselt sisenemiskeelu kehtivuse lühendamist, ei ole kohus käsitanud seda kaebuse alternatiivse nõudena HKMS § 37 lg 3 ls 2 tähenduses ning on seda kaebajale 12. veebruari 2025. a määruses ka selgitanud. Halduskohtul ei oleks volitust sellise nõude lahendamiseks (HKMS § 5 lg 1). Sissesõidukeelu kohaldamine ning selle pikkuse määramine ning seejuures otsustamisel aluseks võetavate asjaolude väljaselgitamine ning hindamine on PPA pädevuses (VSS § 7 4) ning kohus ei saa asuda haldusorgani asemel vastavat kaalutlusotsust ise tegema ega sissesõidukeelu tähtaega muutma. Halduskohus saab vaid tühistamiskaebuse alusel kontrollida vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ning vastavate aluste ilmnemisel otsustada haldusakti (praegusel juhul sissesõidukeeldu kehtestav ettekirjutus) tühistamise. Kohus on kaebajale juba 12. veebruari 2025. a kohtumääruse põhjenduste p-s 3 selgitanud ka võimalust taotleda sissesõidukeelu kehtivuse muutmist VSS §-de 75 ja 32 järgi.
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kellele oli väljastatud Schengeni viisaruumis viibimiseks Hispaania Kuningriigi poolt C-liiki lühiajaline ühekordne viisa nr ESP022847762 kehtivusega 11. novembrist 2024 kuni 29. jaanuarini 2024, viibimisajaga 65 päeva (dtl 8).
9.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Kui viibimisaluseks on viisa, võib välismaalane Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel (VMS § 44 lg 1).
10.Kaebaja oli sisenenud Schengeni viisaruumi ja soovis sealt lahkuda Venemaa Föderatsiooni Narva piiripunkti kaudu 20. jaanuaril 2025. Tema dokumentide ja piiriületuse asjaolude kontrollimisel ilmnes, et ta oli viibinud Schengeni riikides juba kokku 68 päeva (sh 4(9)

3-25-222

1 päev Eesti Vabariigis), st 3 päeva kauem kui talle väljastatud viisaga lubatud 65 päeva, ning juba alates 18. jaanuarist 2025 puudus tal seega seaduslik alus Schengeni viisaruumis viibimiseks. Siinjuures ei ole määrav kaebaja selgitus, et ta viibis viisaga lubatud ajavahemikust kauem Eestis alla ühe kalendripäeva. Schengeni viisaga lubatud viibimisaja ületamise puhul ei ole oluline eristada, millistes riikides ja kui kaua see täpsemalt toimus, kuna viisa oli väljastatud viibimiseks Schengeni lepingu riikides üldiselt.

11.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Vaidlust pole, et kaebaja on täitnud ettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtlikult ja tähtaegselt.
12.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6 lg 1). Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ja seal viibida (VSS § 6 lg 2). Sissesõidukeelu võib vastavalt VSS § 7 4 lg-le 4 jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata ning kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (§ 74 lg 3). Seega tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne.
13.Kaebaja heidab vastustajale ette, et kohaldatud sissesõidukeeld on ebaproportsionaalselt pikaajaline, võttes arvesse kaebaja rikkumise olemust ja seonduvaid asjaolusid. Kaebaja ei eita talle etteheidetava rikkumise olemasolu, kuid väidab, et rikkumine polnud tahtlik, vaid ta ületas viisa alusel lubatud viibimise aega tähelepanematuse tõttu ning esmakordselt.
14.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, mh tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Ka sissesõidukeeldu kehtestava kaalutlusõigusel põhineva haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).
15.Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldanud piirpunktis aset leidnud sündmust ning toonud välja kontrollimisel tuvastatud asjaolud, eelkõige õigusliku aluseta Eestis viibimisega seoses. Ettekirjutusest ilmneb, et vastustaja on selgitanud kaebajale sissesõidukeelu kehtestamist ning kaasaaitamis- ja tõendamiskohustust (küsitluse protokoll dtl 80-82). Läbiviidud küsitluse käigus on antud talle võimalus selgitada Eestisse ja Schengeni viisaruumi sisenemise asjaolusid ning enda seoseid (majanduslikke, perekondlikke, muid sotsiaalseid) Eesti ja Schengeni ühtse viisaruumiga üldisemalt. Kaebaja selgitused on põhjalikumalt kajastatud kohtule tõendina esitatud küsitluse protokollis (dtl 80-82), millele vastustaja küll ettekirjutuses otsesõnu ei viita, kuid tugineb küsitluse käigus selgunud asjaoludele. Eelnevast ilmneb, et vastustaja on tegelenud piisavalt asjaolude väljaselgitamisega ning realiseerinud uurimispõhimõtet, viies läbi küsitluse. Vaidlustatud ettekirjutus kajastab juhtumi asjaolusid, kaebaja selgitusi ja neist tehtud järeldusi ning sisaldab asjakohaseid viiteid kohaldatavale õigusele. Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et Xl puuduvad 5(9)

3-25-222

majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni territooriumiga. Seega on põhjendamiskohustus vähemalt vormiliselt minimaalselt vajalikul määral täidetud. Ettekirjutuses ja küsitluse protokollis kajastatu põhjal saab ka teha järelduse, et vastustaja on järginud uurimis- ja selgitamiskohustust.

16.Ettekirjutusest nähtub ka, et vastustaja on eelnevalt teavitanud kaebajat kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamisest ning andnud talle võimaluse esitada selle kohta vastuväiteid. Küsitluse protokolli kohaselt selgitas menetleja kaebajale, et arvestades kõiki temaga seonduvaid asjaolusid (ebaseaduslikult viibitud 3 päeva, humaansete kaalutluste puudumine, samuti isiku suulisi ja kirjalikke selgitusi) on PPA seisukohal, et põhjendatud on kohaldada sissesõidukeeldu pikkusega 3 aastat. Xle anti võimalus esitada oma arvamused ja vastuväited Schengeni alale 3 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Kaebaja on vastanud vastuseks selgitustele, et on sellega nõus ning et tal puuduvad vastuväited (protokoll dtl 80-83, tõlge dtl 84). Seeläbi on vastustaja taganud kaebajale ka õiguse olla haldusmenetluses ära kuulatud ja oma selgitusi ning seisukohti esitada. Kaebaja on ettekirjutust kätte saades ja omakäeliselt allkirjastades kinnitanud, et ettekirjutuse sisu ja selle tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud (dtl 7).
17.Edaspidi on kaebaja aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et olukord, milles talle vaidlustatud sissesõidukeeldu sisaldav ettekirjutus tehti, oli stressirohke ning põhjustas talle peavalu. Kaebaja on kirjeldanud, et piiriületust tuli külma ilmaga väljas 3,5 tundi oodata ning kuna piiripunkti sulgemiseni oli väidetavalt 7 minutit, muretses kaebaja, kas ta jõuab piiri ületada, mistõttu nõustus ta kõige esitatuga, sh pika sissesõidukeeluga.
18.Kohus peab oluliseks rõhutada, et nii lahkumisettekirjutuse tegemise kui ka sissesõidukeelu kohaldamise menetlus piiripunktis dokumentide kontrollimisel avastatud viibimisaluse puudumise korral on toimunud ajaliselt piiratud olukorras, kus kaebaja ise on avaldanud soovi koheselt vabatahtlikult riigist lahkuda. Sellises menetluses tuleb napi ajaressursiga tagada tõendite kogumine ja selgituste andmine ning isik ära kuulata, kuid samas ka anda kogutud tõenditele ja teabele hinnang ning otsustada kohaldatava tagajärje üle. Toimunud menetluse kiireloomulisust arvestades ei esinenud kohtu hinnangul vastustaja tegevuses menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiks tingida vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise sissesõidukeelu osas. Küsitluse protokollist nähtuvalt kulus sellele menetlustoimingule 36 minutit, mida ei saa pidada piiripunktis toimuva menetluse iseärasusi arvestades ebamõistlikult lühikeseks ning küsitluse ülesehitusest ilmneb et kaebajal oli piisav võimalus selgitada nii viisaga lubatud tähtaja ületamise asjaolusid kui ka enda seoseid nii Eestiga kui ka Schengeni alaga üldisemalt (protokolli lk 2; dtl 81).
19.Kaebaja väitel on vastustaja jätnud otsustamisel arvestamata tema poolt esitatud asjaolud ning ta peab sissesõidukeelu kohaldamist ebaproportsionaalseks.
20.HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Vastustaja kaalutlused nähtuvad vaidlustatud otsusest ja protokollist koosmõjus, millest ilmneb, et vastustaja on kaebaja enda vastustele tuginedes arvesse võtnud, et tal puuduvad majanduslikud, perekondlikud ja muud sotsiaalsed seosed Eestiga ning Schengeni viisaruumiga üldisemalt. Kaebaja on selliste seoste olemasolu küsitluse käigus antud vastustes eitanud. 6(9)

3-25-222

21.Kohus möönab, et vastustaja kaalutlused on napid, kuid menetluse ajaraami ning kaebaja poolt välja toodud asjaolusid ja tõendid silmas pidades ei ole tõenäoline, et ka põhjalikum kaalutluste esitamine ettekirjutuses oleks viinuks vastustaja leebemale järeldusele. Sissesõidukeelu kui tõkendi eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist ning Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ja seal viibida (VSS § 6). Seega peavad sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks või lühema tähtaja kohaldamiseks isikuga seotud asjaolud ja huvid olema ülekaalukad võrreldes Eesti ning teiste Euroopa Liidu ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide huviga tagada neis riikides julgeolek ja turvalisus. Kaebaja ise jäi küsitluse käigus napisõnaliseks. Kaebajaga saab küll nõustuda, et piiriületuse ootamine ning sellest võrsunud menetluses osalemine võis tekitada stressi. Küll aga ei ilmne, et kaebajat oleks koheldud menetluses viisil, mis oleks takistanud tal tema endaga seonduvaid asjaolusid tõeselt ja põhjalikult esitada. Vastuväidetes vastustaja esitatule on kaebaja märkinud, et temaga koos piiri ületanud kihlatul ei võimaldatud anda kaebajaga seonduvaid täiendavaid selgitusi. Samas ilmneb, et kaebaja ise on saanud vastata suuliselt nii talle esitatud küsimustele (dtl 80-82) kui ka allkirjastanud tema kohta täidetud isikuandmete ankeedi (dtl 76-79). Ankeet on paralleelselt tõlgitud ka vene keelde ning võimaldas kaebajal andmeid esitada talle hästi arusaadavas keeles. Ankeedis on küll kaebaja perekonnaseisu tähistavas lahtris tehtud märge „vabaabielus“, kuid samas on vastuseks küsimusele “Kas teil on perekonnaliikmeid?“ tehtud rist lahtrisse „ei“. Asjaolu, et ankeedis puudus lahter „kihlatud“, ei välistanud võimalust väidetava kihlatu kohta andmeid esitada ega välja tuua enda seost Y-ga . Ka oli seda võimalik teha küsitluse käigus menetleja küsimustele vastates.
22.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajale ei saanud ettekirjutuse hetkel olla teada asjaolud ega teave, mida kaebaja polnud vastustajale esitanud. Kohus peab hindama üldjuhul haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kaebaja on alles kohtule kaebust esitades loetlenud täiendavaid asjaolusid, mis peaksid tema arvates õigustama kaebuse rahuldamist ja sissesõidukeelu tühistamist: soov luua pere ja abielluda Saksamaal elava isikuga ning et sissesõidukeeld takistab käesoleva aasta augustikuuks planeeritud pulmade toimumist. Sellise teabe tagantjärele esitamine ei saa muuta vastustaja tegevust sissesõidukeelu kohaldamisel õigusvastaseks. Piiriületusel märkis kaebaja vaid, et viibis Hispaanias puhkuse ja spordi (surfi õppimine) eesmärgil. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei toonud samas välja talle olulisi perekondlikke asjaolusid ega oma seost Saksamaal elava isikuga. Kohtule esitatud lennuki- ja bussipiletitest ning kaebaja selgitustest ilmneb, et kaebaja reisis 20. jaanuaril 2025 koos Y-ga , kellega ta väidetavalt kavatseb abielluda, kuid ei pidanud seda küsimustele vastates oluliseks öelda. Kaebaja ei ole esitanud ei PPA-le haldusmenetluses ega ka hiljem kohtumenetluse ühtegi tõendit, mis kinnitaks kavandatavat abiellumist Saksamaal elava isikuga. Üksnes kohtule esitatud sõidupiletid (dtl 105-107), fotod (dtl 125, 135) ega Y selgitus (dtl 129) ei saa tõendada isikute tegelikku tahet abielluda ning veelgi vähem kavatsust pidada pulmi juba augustikuus. Ka kaebaja keeleoskuse tunnistus koos selle tõlgetega (dtl 13-19) tõendab küll keeletaseme omandamist Saksamaal, kuid mitte perekondlikke ega muid isiklikke suhteid, mis tinginuks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Samuti ei ole selliseks tõendiks haldusakti 7(9)

3-25-222

õiguspärasuse hindamise seisukohast Peterburi Admiralteiski rajooni Perekonnaseisuaktide registreerimise osakonna tõend kaebaja abielu puudumise kohta (dtl 20-23). Vastustaja ei saanud 20. jaanuaril 2025 kuidagi sissesõidukeelu kohaldamist ega selle pikkust otsustades sellisele teabele tugineda ega seda kaalumisel arvestada.

23.Kaebaja on rõhutanud haldusmenetluses, et tema rikkumine polnud tahtlik, vaid tähelepanematusest, kuna kaebaja ei pannud tähele viisal märgitud päevade arvu, vaid lähtus kehtivuse lõppkuupäevast. Kohtu hinnangul ei saa ka tahtluse puudumine kaebaja käitumises õigustada viisaga lubatud ajavahemikku ületades välisriigis viibimist. Kohus nõustub vastustajaga, et välismaalase enda kohustus on järgida talle antud viibimisaluse kehtivust ning viibimisõiguse lõppemisel korraldada õigeaegselt enda lahkumine. Seega on asjakohatu kaebaja etteheide viisa väljastanud Hispaania saatkonnale, kes väidetavalt ei teavitanud kaebajat viisa kehtivuse üksikasjadest. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas ja mil määral kaebajale viisat väljastades selgitusi jagati, kuid see pole ka eeltoodut silmas pidades praeguse vaidluse lahendamisel määrav. Kaebajal endal lasus kohustus jälgida viisa kehtivust.
24.VSS § 32 kohaselt võib Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistada kehtetuks või lühendada sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda (lg 1) või kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (lg 12). Nagu ülal juba märgitud, on kaebaja täitnud lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult ning tähtaegselt. Kaebajal on võimalik esitada Siseministeeriumile või tema volitatud valitsusasutusele sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või lühendamiseks põhjendatud taotlus koos asjakohaste selgituste ja tõenditega. Lisaks sätestab VSS § 321 sissesõidukeelu peatamise võimaluse, mille otsustamine on samuti Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse pädevuses. Kohus on sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise võimalust Siseministeeriumile esitatava avalduse alusel kaebajale juba ka 12. veebruari 2025. a kohtumääruses selgitanud.
25.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

26.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud, mis seisnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivus ja postikuludes dokumentide saatmiseks, tema enda kanda. Vastustaja kulud, kui need on tekkinud, jäävad samuti tema enda kanda vastavalt HKMS § 109 lg 1 ls-le 4.
27.Kaebaja on esitanud kohtule samu dokumente nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Lisaks kaebaja 28. jaanuaril 2025 e-posti teel esitatud kaebusele koos lisadega (dtl 1-28) on saabunud samad dokumendid ka 12. veebruaril 2025 posti teel (skaneeritult dtl 33-60, koos ümbrikuga). Kaebaja 9. aprilli 2025. a kaebuse täiendus ja vastuväited PPA-le on saabunud eposti teel (dtl 95-110) ning samad dokumendid 23.aprillil 2025 postiga (skaneeritult dtl 111128, koos ümbrikuga), välja arvatud fotod dtl 125, mida e-postiga ei ole saadetud. Tegemist 8(9)

3-25-222

on korduvate avalduste ja tõenditega HKMS § 55 62 lg 2 ls 2 ja § 55 lg 3 tähenduses. Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust dokumendid, mis on esitatud nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt (dtl 33-60, 111-124 ja 126-128) ning digitoimikus jäävad nähtavaks kohtule esimesena saabunud dokumendid.

28.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus Y nime otsuses tähemärgiga Y (HKMS § 175 lg 3). allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja