G.R kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2024 otsuse ja 09.12.2024 vaideotsuse tühistamiseks, vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Kaebaja: G.R, volitatud esindajad Indrek Nuut, Leelia Kirs
Menetlusosalised
Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Asja läbivaatamise vorm
Istung 25.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et G.R töötas järgmistel soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi: 1) alates 01.10.1993 kuni 31.12.1996 Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna (erialakood 23485 – kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid); 2) alates 01.01.1997 kuni 01.03.2001 poilaeval EVA-314 motoristina (14718 – kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid); 3) alates 01.03.2001 kuni 21.12.2008 poilaeval EVA-309 madrusena (erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused); 4) alates 22.12.2008 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024 jäämurdjal Tarmo ja hüdrograafialaeval Sektori vanemmadruse ametikohal (erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused).
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2024 otsus ja 09.12.2024 vaideotsus.
4.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja 20.05.2024 avaldus uuesti läbi.
5.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3200 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.R esitas 20.05.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja taotles pensioni Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XVIII Transport ja side punkti 2 Mere- ja jõetransport, alapunkti 1 mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond erialakoodi 14718 kõigi nimetustega motoristina ja erialakoodi 23485 alusel kõigi nimetustega mehaanikuna.
2.Riigilaevastik selgitas 28.06.2024 kirjas vastusena SKA pöördumisele, et neil ei ole teavet laevast, kus kaebaja töötas ajavahemikul 01.10.1993 – 31.12.1994. ENSV hüdrograafia teenistus, mis oli osa Nõukogude sõjaväelisest struktuurist ning kandis sõjaväeosa numbrit 87280, muutus 1993.a Veeteede Ametiks. Kõik laevad olid nimetatud hüdrograafia laevadeks. EVA-307, EVA-309, EVA-314 on kõik amortisatsiooni tõttu ekspluatatsioonist välja viidud poilaevad, mille sõidupiirkonnaks oli kohalik rannasõit (meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast). Jäämurdja Tarmo on monofunktsionaalne laev, ta on riiklikus jäämurde valmisolekus vastavalt Transpordiameti jäämurde tellimusele. Riigilaevastikule üle antud dokumentide hulgas on tööleping nr 1268, sõlmitud 01.01.1997, märkusega, et pidevat staaži arvestatakse alates 01.10.1993. Kaebaja töötas 1. poilaeval EVA-314 motoristina, 2. alates 01.03.2001 poilaeval EVA-309 madrusena, 3. alates 01.07.2009 jäämurdjal Tarmo vanemmadrusena, 4. alates 01.10.2022 töötab kõigil reederi laevadel vanemmadruse ametikohal (Meretööleping nr 2.1-10/22/671-1).
3.SKA jättis 17.09.2024 otsusega nr E14544-1 kaebaja taotluse rahuldamata. SKA tuvastas, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka arvatakse sõjaväeosas nr 87280 hüdrograafialaevadel motoristina ja mehhaanikuna töötamise periood alates 30.01.1984 kuni 30.09.1993, kokku 9 aastat 8 kuud ja 1 päev. Soodusstaaži hulka ei arvata töötamise aega Veeteede Ametis (hilisem Riigilaevastik) alates 01.10.1993 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024, kokku 30 aastat 7 kuud ja 19 päeva. SKA põhjendas otsust järgmiselt. Riigilaevastik tutvustab oma kodulehel, et põhimääruse kohaselt täidab Riigilaevastik riigi veesõidukite (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu 2(6)
veesõidukite registris olevate veesõidukite), ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde teostamisega ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega seotud ülesandeid. Seega poilaevad EVA-307, EVA-309 ja EVA-314, hüdrograafialaev Sektori ning jäämurdja Tarmo on riigihaldusülesandeid täitvad laevad, st teenistussõitude laevad ja ei kuulu merelaevastiku ujuvkoosseisu. Järelikult ei töötanud kaebaja Veeteede Ametis ja Riigilaevastikus mere- ja jõelaevastiku laevade meeskonnas, vaid teenistussõite tegevatel laevadel.
4.Kaebaja 10.10.2024 esitatud vaide jättis SKA 09.12.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/30324-2 rahuldamata. SKA viitas Transpordiameti 01.12.2021 vastusele nr 12.3-8/51, milles viimane selgitas, et teenistuslaevadeks saab lugeda riigihaldusülesandeid täitvaid laevu. Need on eraldi andmekogus registreeritud, kuid samas ei ole seal kõik laevad, mida teenistuslaevadeks lugeda saab. Määruse nr 206 loetelude koostamise eesmärk oli selekteerida, milliste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud, milliste puhul aga mitte. Töökeskkond ja töötingimused peavad vastama EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal olnud töökeskkonnale ja tingimustele ning isiku töötamine peab olema toimunud täistööaja ulatuses rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Teenistussõite tegevatel laevadel töötamist ei ole seadusandja tänini otsustanud määrata soodusstaaži õigust andvate tööde hulka
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on kaebaja nõue SKA 17.09.2024 otsuse, 09.12.2024 vaideotsuse tühistamiseks, kaebaja vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamist ning SKA kohustamiseks teha kaebaja avalduse osas uus otsus.
6.Kaebaja taotleb vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamist järgmiste ajavahemike osas: - alates 01.10.1993 kuni 31.12.1996, mil kaebaja töötas Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna (erialakood 23485 – kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid); - alates 01.01.1997 kuni 01.03.2001, mil kaebaja töötas poilaeval EVA-314 motoristina (14718 – kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid); - alates 01.03.2001 kuni 21.12.2008, mil kaebaja töötas poilaeval EVA-309 madrusena (erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused); - alates 22.12.2008 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024, mil kaebaja töötas jäämurdjal Tarmo ja hüdrograafialaeval Sektori vanemmadruse ametikohal (erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused).
7.Kaebaja töötas perioodil 01.10.1993-31.12.1996 Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna. Selle tõenduseks on käesolevale lisatud väljavõte tööraamatust. Vastavalt 30.08.2024 väljastatud arhiiviteatisele, kuulus hüdrograafialaev Zenit merelaevade gruppi. Nimetatud laeva otstarve ei olnud töö sadamalaevana, mis töötas alaliselt sadama akvatooriumil ega töö abiteenistus- ja abilaevana, reisilaevana ega ka mitte töö linnalähedastel ning linnasisestel reisidel.
8.Väär on võrdsustada riigihaldusülesandeid täitvad laevad teenistussõite tegevate laevadega. Samuti ei saa riigiameti arvamus olla siduv õigusaktis sisalduva mõiste sisustamisel, eriti kui see arvamus on vastuoluline. Soodusstaaži andvate ametikohtade loetelu pärineb 1992.a, kui ei olnud veel vastu võetud neid õigusakte, mille põhjal saab luua mõistelise seose riigihaldusülesandeid täitvate laevade ja teenistussõite tegevate laevade vahel. Heaks näiteks 3(6)
mõistetes merenduses valitsevast mõistete segadusest on see, et meretöö suhteid reguleeriv meretöö seadus oma algses versioonis 2001-2014 kandis pealkirja mereteenistuse seadus ja tööd laeval kirjeldati mõistega teenistus, mis ilmselt tulenes tänapäevalgi kasutuses olevast mõistest „vahiteenistus“, samuti töökohta laeval määratleti kui teenistuskohta jne. Kui mereteenistuse seadust poleks 2014. aastal asendatud meretöö seadusega, oleks täna võimalik SKA tõlgenduse kohaselt jõuda järeldusele, et kõik meremehed ükskõik millisel laeval teevad teenistussõite ning seega keegi neist ei kvalifitseeruks soodustingimustel vanaduspensionile vaatamata sellele, et määruses on loetletud ka vastavad ametikohad.
9.Tehes isikute vahel vahet lähtuvalt sellest, millisesse laevaregistrisse on laev kantud või kes on laeva omanik, arvestamata töö olemust ja sisulist raskust, kohtleb SKA samas olukorras olevaid isikuid erinevalt ja ebavõrdselt ning läheb vastuollu kohaldatava õigusakti eesmärgiga.
10.Poilaevade töö seisneb meremärkide (poide) teenindamises (paigaldamises kevadel jää sulamisel ja väljatõstmises jää tulekul, samuti meremärkide vahetamises ja hoolduses). Meremärkide paigaldamise kohustus on Eesti Vabariigil kogu oma territoriaalmere piires ning teatud juhtudel väljaspool seda (ohumärgid jms). Samuti osalevad poilaevad päästetöödel ja reostustõrje töödel. Tegemist on tehniliselt ja füüsiliselt väga ohtliku ja raske tööga, eriti arvestades kaebaja ametikohti. Meremärgid tuleb ankurdada, mitte niisama vette visata.
11.Riigilaevastik on 28.06.2024 kinnitanud, et ükski Riigilaevastiku (ega tema õiguseellaste) laevad ei kuulu sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõite, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade hulka ning tegu on merelaevadega.
12.Kaebaja taotles kohtus tunnistajate Y.Ye, Q.Qi ja X.Xi ülekuulamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja tööraamatus on kanne kaebaja tööle asumise kohta Eesti Vabariigi Riiklikku Veeteede Ametisse 01.10.1993. Ametikohta ja laeva ei ole nimetatud.
15.Kaebaja on kaebuse nõude täpsustuses muuhulgas välja toonud kaebaja töötamise perioodid, mis vajaksid siiski täpsustamist. Haldusmenetluses kogutud dokumentides olevad andmed ei ole täies ulatuses vastavuses kaebuse täpsustuses tooduga. Riigilaevastiku vastuse kohaselt töötas kaebaja alates 01.07.2009 jäämurdjal Tarmo vanemmadrusena, tööraamatu kohaselt alates 22.12.2008.
16.Vastustaja jäi otsuses ja vaideotsuses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja töötas teenistuslaevadel, mistõttu on välistatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2024 otsuse ja 09.12.2024 vaideotsuse, tuvastab, et kaebaja töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel ajavahemikul 01.10.1993 kuni 20.05.2024.
18.Isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja
4(6)
nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel (soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2).
19.Vaidluse all on Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 sõnastuse XVIII Transport ja side punkti 2 Mere- ja jõetransport, alapunkti 1 mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond sisustamine. Täpsemalt on vaidlus selle üle, kas kaebaja töötas merelaevadel, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
20.Merelaevastik on 28.06.2024 selgitanud, et hüdrograafialaev EVA-307, poilaevad EVA309, EVA-314, jäämurdja Tarmo ja hüdrograafialaev Sektori on merelaevad. SKA on aga nende laevade osas lähtunud välistavad asjaolust, lugedes laevad teenistuslaevadeks. Ainus põhjus selleks on Transpordiameti 01.12.2021 selgitus, et teenistuslaevadeks saaks ilmselt lugeda riigihaldusülesandeid täitvaid laevu. Tunnistaja Q.Q ütlustega on tõendatud, et hüdrograafialaeva EVA-307 ja poilaevasid kasutati navigatsioonimärgistuse mõõdistus- ja märgitustöödeks, paigaldamiseks ja hooldamiseks. Eesmärgiks on ohutu veeliikluse tagamine (salvestis 00:42:39). Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist Transpordiamet (meresõiduohutuse seaduse § 47 lg 4). Sellest teeb kohus järelduse, et navigatsioonimärgistuse mõõdistamine, märgistamine, paigaldamine ja hooldamine on avalikud ülesanded. Samuti ei ole kohtu hinnangul küsimust selles, et jäämurdja Tarmo, kelle ülesandeks on jäälõhkumise teel võimaldada teistel merelaevadel liikumist üldkasutataval veeteel, täidab avalikku ülesannet (tunnistaja Y.Ye ütlused, salvestis 00:21:20). Lisaks selgitas tunnistaja X.X, et poilaeva EVA-309 kasutati majakate korrashoiuks ning hüdrograafialaeva Sektori õlitõrjeks ja laevateede korrashoiuks (tunnistaja X.X ütlused, salvestis 01:19:26). Ka need tegevused on avalike ülesannete täitmised. Seetõttu viiks Sotsiaalkindlusameti lähtekoht, et neid laevu tuleb pidada teenistuslaevadeks, ilmselgelt ebaõige järelduseni: riigi poolt avalikeks ülesanneteks kasutatavate laevade meeskonnaliikmetel ei teki õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Selline ei saanud olla määrusandja tahe.
21.Kohtu hinnangul tuleb välistavat sõnastust välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade meeskond hinnata vaidlusaluste merelaevade olemuse mõttes. Tunnistaja Y.Y selgitas, et jäämurdja Tarmo tegutseb Soome lahel, sõidupiirkond Sillamäest Paldiskini, kuni Hiiumaani, 150 meremiili ühele ja teisele poolele (salvestis 00:20:47, 00:32:10). Tunnistaja Q.Q selgitas, et EVA-307, EVA-309 teeninduspiirkond oli Vaindloo saarest kuni Väinamereni (salvestis 00:50:22). Tunnistaja X.X selgitas, et poilaeva EVA-309 ja hüdrograafialaeva Sektori tööpiirkond oli 25 meremiili rannajoonest (salvestis 01:20:23). Kui vaadata eeltoodud välistavat nimekirja, siis on ilmne, et silmas on peetud lühiajalist sõitu tegevaid merelaevu. Selle viitab sõnastus sadama akvatooriumis, linnalähedane. Seega leiab kohus, et süstemaatilise tõlgenduse kohaselt iseloomustab ka teenistussõitude laevu lühiajaline sõit. Seega ei ole hüdrograafialaev EVA-307, poilaevad EVA-309, EVA-314, jäämurdja Tarmo ja hüdrograafialaev Sektori määratletavad teenistuslaevadena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja töötas merelaevadel, mis annab talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
22.Seda järeldust kinnitab töö iseloom. Tunnistaja Y.Y selgitas, et töö jäämurdjal Tarmo oli vaimselt pingeline, jäämurdjal oli jää takistuse tõttu pidev vibratsioon. Tunnistaja Q.Q selgitas, et hüdrograafia- ja poilaevadel oli kordades pingelisem võrreldes teiste merelaevadega, nt mõõdistustööd Väinamerel, kus on väga palju madalikke (salvestis 00:42:39). Lisaks seisnes töö ohtlikkus selles, et poide paigaldamine toimus igasuguste ilmaolude korral lahtise tekiga laevalt, 5(6)
seejuures oli poi asukohtadele ligipääs ohtlik (salvestis 01:09:58). Poilaeva EVA-309 kasutati poide väljatõstmiseks ja puhastamiseks. Seda ohtlikku tööd tehti 2-3 tonni kaaluva kraanaga (salvestis 01:21.22).
23.Vaidluse lõpplahenduse seisukohast ei oma tähendust, kas kaebaja töötas jäämurdjal Tarmo vanemmadrusena alates 22.12.2008 (vastavalt tööraamatule) või alates 01.07.2009 (Riigilaevastiku 28.06.2024 kiri), sest kaebajal on täidetud nõutav pensionistaaž 12 aastat ja kuus kuud. Sellegipoolest leiab kohus, et kuivõrd tööraamatu kanded kattuvad muus osas Riigilaevastiku andmetega, siis on põhjust lähtuda tööraamatu kandest ja lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas jäämurdjal Tarmo vanemmadrusena alates 22.12.2008.
24.Kokkuvõttes tuvastab kohus, et kaebaja töötas järgmistel soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi: 1) alates 01.10.1993 kuni 31.12.1996 Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna (erialakood 23485 – kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid); 2) alates 01.01.1997 kuni 01.03.2001 poilaeval EVA-314 motoristina (14718 – kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid); 3) alates 01.03.2001 kuni 21.12.2008 poilaeval EVA-309 madrusena (erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused); 4) alates 22.12.2008 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024, jäämurdjal Tarmo ja hüdrograafialaeval Sektori vanemmadruse ametikohal (erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused). Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuded.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt koosnevad kaebaja menetluskulud 3843 euro suurustest õigusabikuludest. Esitatud kuludokumentide kohaselt osutas volitatud esindaja kaebajale õigusabi kokku 21 tunni ulatuses. Asja keerukust ja mahukust arvestades leiab kohus, et vastustajalt on põhjendatud kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 3200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.