Rahvastik › Välismaalased

3-24-2139

3-24-2139 määratlemata õigusmõiste, ei tule seda siduda konkreetsete päevadega, vaid hinnata tuleb konkreetseid asjaolusid ning nende alusel järeldada, kas isiku tegevus vastab tähtajalise elamisloa andmise tegelikule mõttele. 6) Vestlusel kinnitas taotleja, et tal on Peterburis maja, kus ta elab koos abikaasaga. Küsimusele, miks ta on Eestis nii vähe viibinud, vastas taotleja, et ta omab ettevõtteid Kasahstanis, Usbekistanis, Ungaris, Moldovas, Aserbaidžaanis; tootmised on Moldovas, Usbekistanis ja Kasahstanis. Vestlusel kinnitas taotleja, et omab Ungari ja Bulgaaria viisat. Küsimusele, kus viibib taotleja abikaasa Y, kui taotleja käib tööreisidel mujal kui Eestis, vastas taotleja, et tema reisimise ajal eelpool nimetatud riikidesse jäi Y koju Peterburi, enamuse ajas on ta olnud Peterburis, aga ta on mõned korrad käinud Eestis ka ilma taotleja Xita. 7) Kui taotleja oli teadlik, et ta ei saa asuda Eestisse elama vastavalt töötamiseks antud elamisloa tingimustele, pidi ta olukorda hindama ja õigel ajal taotlema tähtajalist elamisluba näiteks suurinvestorina ettevõtluse alusel. Käesoleval ajal laieneb taotlejale määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“, mis võeti vastu 08.04.2022. Sellest tulenevalt ei saa taotleja käesoleval ajal alust vahetada, olles sanktsioneeritud kui Venemaa föderatsiooni kodanik. 8) X on Eestis seotud mitme ettevõttega. Tähtajalist elamisluba töötamiseks omab taotleja AS Sillamäe Sadama nõukogu liikmena. VMS kohaselt ei saa anda tähtajalist elamisluba mitmesse ettevõttesse. PPA ei ole pannud Xiga seotud ettevõtete tegevust kahtluse alla, ettevõtete tegevusele ei ole etteheiteid. Nõukogu liikmete kohustused on reeglina passiivse iseloomuga. Kui taotleja viibis sedavõrd lühikest aega Eestis, võimaldab see järeldada, et nõukogu liikme töö ei nõua seda, et ta peaks viibima Eestis pikemat aega ning nõukogu liikme tööd on olnud võimalik korraldada ka väljastpoolt Eestit, v.a üksikutel juhtudel 5 a jooksul. Seega ei ole taotleja tähtajalise elamisloa pikendamine põhjendatud, sest taotleja on nõukogu liikme tööd teinud 5 a jooksul Eestis 52 päeval (koos ööbimisega) ja 22-l päeval, kui on Eestisse tulnud hommikul ja lahkunud õhtul. Taotleja poolt Eestisse investeeritud raha ei kaalu üle VMS üldtingimuste mittetäitmist. Taotleja omab Ungari viisat, millega saab Schengeni viisaruumis reisida. 9) Piiriületusandmetest nähtub, et Y ei ole asunud Eestisse elama, sest viimase elamisloa ajal on ta Eestis viibinud 2022. a 38 päeva ja 2023. a 47 päeva. Varasemaid Eestis viibimisi viimase elamisloa ajal registreeritud ei ole. Taotleja esindaja kinnitas PPA-le, et Y kasutab abikaasa pangakaarti ning sellest ei nähtu kuigipalju tarbimisi Eestis. 10) Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks VMS § 16, § 211 lg 1, § 123 p-d 2 ja 3, keeldus PPA Xile tähtajalise elamisloa pikendamisest. VMS § 16, § 211 lg 1 ja § 123 p-de 2 ja 3 alusel keeldus PPA Yle tähtajalise elamisloa pikendamisest.

3(16)

3-24-2139 asunud, ei näita, et tal oleks tarvis Eestis elada selleks, et nõukogu liikme kohustusi täita. Isegi kui konkreetset päevade arvu ei ole VMS-s sätestatud, on selge, et lühiajaline Eesti külastamine ei võrdu Eestis elamisega. Ka kinnisvara omamine ega rahvastikuregistri kanne ei kinnita Eestis elamist. Eestis viibitud päevi võis kokku lugeda. Vaide esitajad ei ole tõendanud, et nad on Eestisse elama asunud, ega esitanud Eestis elamist kinnitavaid dokumente. PPA-l tekkis põhjendatud kahtlus ja ta palus esitada tõendeid Eestis elamise kohta, täites uurimiskohustuse. 3) X on väitnud, et seoses nõukogu liikme kohustuste täitmisega AS-s Sillamäe Sadam, AS-s SilSteve, Silpower AS-s ja AS-s Silport Kinnisvara viibis ta Eestis vähemalt kuupäevadel 22.02.22, 16.03.22, 28.06.22, 22.08.22, 29.08.22, 14.10.22, 14.11.22, 17.01.23, 13.03.23, 16.03.23, 16.05.23, 07.06.23, 26.07.23, 03.10.23 ja

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(16)

3-24-2139

5(16)

3-24-2139 7) Elamislubade mittepikendamine on muutnud võimatuks ka kaebajate ligipääsu nende Tallinnas asuvatele korteritele, mis takistab omandiõiguse teostamist. Tegemist on olulise omandiõiguse riivega, mis on põhjendamatu. 8) Kaebajad on piisavalt tõendanud Eestisse elama asumist ja Eestis elamist. Nad on eelneva menetluse jooksul selgitanud, et X viibib tavapäraselt Eestis igal teisel nädalal. Seda ei ole võimalik täielikult tõendada passi kantud sisse- ja väljasõidu kuupäevadega, kuivõrd tal on Eesti rahvastikuregistri väljavõte elukohaga Eestis, mille esitamisel Vene Föderatsiooni ega Eesti Vabariigi piirivalve ei löö passi sisse- või väljasõidu templeid. Samuti on kaebajad korduvalt Eestisse sisenenud teiste EL riikide kaudu (sh kuid mitte ainult Soome ja Läti kaudu) – ka nendel juhtudel ei tehta piiriületamise kohta passi märget. Seetõttu ei ole ega PPA-l, Xil ega Yl tõendatavaid andmeid nende Eestis viibimiste kohta. Reisi algus- ja sihtpunkt ei saa alati olla Eesti, kuna Eestisse ja Eestist on vähe otselende. Vale on väide, et lennud peaksid toimuma ainult Eesti või Läti lennujaamast või et lendamine on toimunud üksnes Venemaalt. Kaebuse lisast 19 nähtub paljude teiste riikide külastamine, nt AÜE, Ungari, Soome. Kuna tegemist on suurärimehega, kel on mitmetes riikides ettevõtmisi, ei saa ta garanteerida, et lennud oleksid üksnes läbi 2 riigi. Näiteks esitati PPA-le 06.06.2024 andmed, kus lennupileti ja pardakaartide järgi X on 27.09.2023 sõitnud lennukiga Ungarist Soome ja sealt Eestisse. See on PPA arvestusest puudu ja see tõendab, et PPA on teinud ebatäielike andmete pealt valejäreldusi. Lisaks sellele on X 22.02.2022, 29.08.2022, 14.10.2022, 14.11.2022, 13.03.2023, 16.03.2023 ja 26.07.2023 viibinud erinevate äriühingute nõukogude koosolekutel Eestis, mida PPA otsuse lk 5 tabel ei kajasta. See tõendab PPA tabeli kui tõendi ebausaldusväärsust, mis on toonud kaasa kaebajate subjektiivse õiguste intensiivse riive. PPA on rikkunud uurimisprintsiipi. Schengeni ala siseselt ei ole piirikontrolli ja seetõttu ei saa haldusorgan teha niisuguste andmete põhjal järeldusi. Sellist tõendit kasutades on haldusorgan jõudnud väärale tulemusele. PPA tunnistab ka ise, et 19.06.2024 otsuse lk 5 olev tabel on koostatud piiriületuse andmete põhjal, mis PPAle olid kättesaadavad ning seetõttu on kajastamata jäänud Xi lennureis. 9) Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et Eestisse elama asumist ei ole vaja siduda konkreetse päevade arvuga. PPA on siiski leidnud, et ei ole muud võimalust, kui loendada Eestis viibimise päevi. PPA ei ole arvestanud seadusandja tahet, mille järgi vähemalt 183 päeva Eestis viibimise nõuet ei loetud mõistlikuks ega eesmärgipäraseks ja seega jäeti see juba 2017. a-l püsivalt Eestis elamise mõistest välja. Eestis püsivalt elamine määratletakse elamisloa või elamisõiguse omamise kaudu. Seletuskirja järgi ei ole vajalik, et kaebaja ainsaks või peamiseks elukohaks oleks Eesti. Hinnata tuleb elamisloa taotlemise põhjendatust. PPA ei ole varem pidanud Xi Eestis viibitud päevade arvu oluliseks. PPA on päevi lugenud, esitades ka väära arvestuse. Väär on PPA väide, et X on enamasti Eestis vaid siis, kui on vaja äriühingute nõukogude koosolekutel osaleda – PPA enda tabelist 19.06.2024 otsuses nähtub 2022. a Xi saabumine Eestisse 12 korral, samas olid nõukogu koosolekud vaid 4 päeval. 10) Alusetu on PPA vastuse väide, et isiku peamine elukoht peab olema Eestis. Samas kinnitavad kaebajad, et nende elukoht on Eestis. Vastuse etteheide selle kohta, et Xi abikaasa Y on jäänud nende Peterburi koju, kui X on olnud välismaal, on arusaamatu. Inimestel võib olla mitu kodu. Kaebajatel on Venemaal sõpru ja sugulasi, keda nad külastavad, mh elab Peterburis Y vend. Seadusandja tahteks on olnud Eestisse elama asumise põhjendatuse asemel hinnata Eesti elamisloa taotlemise põhjendatust. Sellekohased tingimused on kaebajad täitnud. 11) PPA väide, et äriregistrist ei nähtu nõukogu koosolekuid või otsuste tegemist kõikidel kaebaja nimetatud päevadel, on vastuolus seadusega, eluvõõras ja asjakohatu. Seadus ei nõua kõikide nõukogu otsuste esitamist äriregistrile, samuti jäetakse tavapäraselt äriregistrile kui

6(16)

3-24-2139 avalikule registrile nõukogu otsused esitamata ärisaladuse kaitsmiseks. X esitab nõukogu koosolekutel osalemise tõendamiseks asjakohase AS Sillamäe Sadam õiendi, millelt nähtub tema osalemine AS Sillamäe Sadam, AS Silport Kinnisvara, Silpower Aktsiaseltsi ja Aktsiaseltsi SilSteve nõukogu koosolekul osalemine aastatel 2021-2023; asjakohane tõend Noorus OÜ ja Termak Real Estate OÜ nõukogu koosolekute osas esitatakse menetluses käigus esimesel võimalusel. Seega on X kasutanud elamisluba sihtotstarbeliselt. Määrava tähtsusega on elamisloa eesmärgi täitmine. Xi elamisloa andmise peamine alustingimus oli tegutsemine nõukogu liikmena ja see on piisavalt tõendatud. Kui tähtajalist elamisluba ei saa anda mitmesse ettevõttesse, oleks tulnud seda haldusmenetluses selgitada. Tööandjakutse on esitanud AS Sillamäe Sadam. 12) Koduvisiidid olid tehtud väga väikse vahega, teine visiit ülejärgmisel päeval, mis ei anna objektiivset tulemust. X ei mäleta enam, kus ta viibis tol päeval, kuna talle kuulub ka kaks korterit Tallinnas. Selles Termak Real Estate OÜ-le kuuluvas Narva-Jõesuu korteris, mida PPA külastas ja mida kaebajad kasutavad elukohana, viibivad nad harva. Koduvisiidid oleks võinud teha eri nädalatel. Tallinna külastamise ajal viibivad kaebajad Tallinna korterites. Just töönädalal ei saa eeldada, et isikud viibivad kodus – nad on eelduslikult tööga hõivatud, sh sageli ka õhtusel ajal, ega viibi kodus. 13) X on suurärimees, kellel on ärilised huvid igal pool maailmas. Seega ei sisene ta alati Schengeni ruumi läbi Eesti, vaid vahel läbi muu riigi, nt Ungari. 14) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Xile ei saa teha etteheiteid, et ta viibib Eestist palju eemal. Ta on selgitanud, et tema tegelik elukoht on Eesti. See, et tal on üle maailma palju ärisid, on tema vaba eneseteostus. 15) Väär on PPA 19.06.2024 otsuse punktis 25 toodud etteheide, et esitatud konto väljavõtetelt ei nähtu kaebajate Eestis tarbimisi. Üks konto väljavõte hõlmab endas tehinguid ajavahemikul 01.12.2018–19.09.2023 (kaebuse lisa 21). Kui võtta nt periood 01.03.2023– 19.09.2023, siis nähtub sealt palju pisitehinguid Narvas. Nt 03.03.2023 A Boutique – Narva, sisseost summas 768 eurot; 04.03.2023 Prisma, Narva sisseost summas 196,28 eurot, 06.03.2023 Ortmark kauplus, Narva, sisseost summas 160 eurot, 02.06.2023 Rimi, Narva, sisseost summas 69,35 eurot, 03.06.2023 VIP King, Narva, sisseost summas 60 eurot, 03.06.2023 Narva Tradehouse, Narva, sisseost summas 219,66 eurot, 03.06.2023 A Boutique, Narva, sisseost summas 116 eurot, 04.06.2023 Konsum, Narva Jõesuu, sisseost summas 38,09 eurot, 09.06.2023 Rimi, Narva, sisseost summas 29,94 eurot, 09.06.2023 Kuldne King, Narva, sisseost summas 69,76 eurot, 09.06.2023 Max, Ida-Virumaa, sisseost summas 54,98 eurot, 11.06.2023 Orhide ja lingerie, Narva, sisseost summas 71,45 eurot, 11.06.2023 H&M, Narva, sisseost summas 19,99 eurot, 11.06.2023 A BOUTIQUE, Narva, sisseost summas 104 eurot, 16.06.2023 Mohito, Narva, sisseost summas 54,97 eurot, 16.06.2023 A BOUTIQUE, Narva, sisseost summas 289 eurot, 11.08.2023 Konsum, Narva-Jõesuu, sisseost summas 35,44 eurot, 11.08.2023 Apteek, Narva-Jõesuu, sisseost summas 21,72 eurot, 13.08.2023 Narva Tradehouse, Narva, sisseost summas 111,26 eurot, 13.08.2023 Astri Selver, Narva, sisseost summas 46,12 eurot, 13.08.2023 A BOUTIQUE, Narva, sisseost summas 86 eurot, 15.08.2023 Prisma, Narva, sisseost summas 76,48 eurot, 17.08.2023 Troika, Tallinn, restorani külastus summas 127,30 eurot, 17.08.2023 Konsum, Narva-Jõesuu, sisseost summas 53,56 eurot, 18.08.2023, Hotell Telegraaf, Tallinn, makse summas 16 eurot, 20.08.2023 Demitol, Narva, makse summas 36,60 eurot, 20.08.2023 Astri Selver, Narva, sisseost summas 37,82 eurot, 21.08.2023 Ideaal Kosmeetika, Narva, sisseost summas 63,10 eurot, 21.08.2023 Eligo Astri Keskus, Narva, sisseost summas 64,96 eurot, 21.08.2023 Geneva OÜ, Narva, sisseost summas 8 eurot.

7(16)

3-24-2139 Seega 6,5 kuu jooksul on kaebajad teinud 30 sisseostu Eestis. PPA väide, et konto väljavõtetelt ei nähtu Eestis tehtud oste, ei ole tõene. Konto väljavõtted ei kajasta kõiki sisseoste, sest kaebajatele meeldib teha sisseoste sularahas, mis on Euroopa Liidus seaduslik makseviis. Xi konto väljavõte tõendab ka tema abikaasa elamist Eestis, sest eelpool loetletud sisseostud kätkevad endas ka kosmeetikat, pesu ja muid oste naistele mõeldud kauplustest. Tuleb arvestada, et kaebajad teevad Eestis isiklikke tavatarbimisega seotud kulutusi harva, kuivõrd äritegevusega seotud visiitidel kantakse jooksvad kulud (toitlustus jm) äriühingute arvel. Alusetud on PPA etteheited, et see ei ole tavapärane. Eesti asuvate korteritega seotud kulutuste kandmisel on taotlejad kasutanud kolmandate isikute abi, kandes neile kulutuste katteks rahasummasid korraga pikema perioodi eest ette. Nagu oli selgitatud ka 06.11.2023 ekirjas antud vastustes PPA küsimustele, tegeleb Tallinnas asuvate korterite igapäevase varustamisega kõige vajalikuga kokkuleppel taotlejatega G. G on AS Sillamäe Sadam töötaja, kelle töökoht on Tallinnas. Seetõttu leppis X temaga kokku, et G aitab töölt vabal ajal Xi Tallinnas asuvate korterite igapäevase varustamisega kõige vajalikuga, sh pesuained, söögid, joogid, pisi-mööbliesemete jms ostmisega, maamaksu, meditsiinitehnika jms kulude tasumisega. Selleks kandis X G arvele üle summasid vajalike kulutuste katteks. Sagedased ülekanded on nähtavad ka LHV konto väljavõttelt (kaebuse lisa 21). G maksis igapäeva eluga seotud asjade eest. Seega polegi võimalik näha sularaha väljavõtmist. Oluline on mõista, et X on suurärimees, kelle elustiili juurde käib see, et ta kasutab majapidamises abilist ega pea sisseoste ise tegema. Lähtudes koormusest äriühingute tegevuse korraldamisel tal selleks aega ei jää. PPA võttis kaebusele vastates omaks, et vale oli väide, et Eestis tarbimist kuskilt ei nähtu. 16) Asjakohatu ja eluvõõras on väide, et kaebajad saavad elada perekonnaelu Venemaal. Arvestades jätkuva sõjaga Ukrainas, mis on kaasa toonud inimõiguste, elu- ja ärikeskkonna halvenemise Venemaal, samuti Venemaa avalikult vaenunliku suhtumisega Eestisse ja Eestiga seotud isikutesse (sh eriti Venemaa kodanikesse), ei ole kohane viidata võimalusele, et suurärimees, kes on end aastate jooksul püsivalt Eestiga sidunud, võiks asuda koos abikaasaga elama äärmiselt ebaturvalise ja ebakindla elu- ja ärikeskkonnaga Venemaale. 17) X on menetluses PPA küsimustele vastates teada andnud, et tal on lõppenud kõik ärisidemed Venemaaga, välja arvatud osalus ühes äriühingus – OOO Akvakultura, mis tegeleb vääriskala kasvatuse ja müügiga. Toiduga varustamisega kindlustamine on oluline kogu maailmas. 18) Kaalutlusõigust on teostatud valesti. Ei võetud arvesse, et Xi töötamine nõukogu liikmena oli pika aja jooksul täidetud. Otsus on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Xi poeg F Y omab Eesti elamisluba ja elab Eestis. Otsuse tegemine riivab äärmiselt intensiivselt Xi ja tema pereliikmete õigust era- ja perekonnaelu kaitsele, ta ei saa külastada oma poega. On kohatu väita, et perekonna lahutamist ei ole, kui kaebajate poeg F Y elab Eestis. Kui PPA otsused jäävad jõusse, on perekond lahutatud. Olgugi, et F Y on täisealine, on ta siiski pereliige. Kaebajad ei nõustu, et kuna poeg on täisealine, siis riive perekonnaelule puudub. Selline tõlgendus on meelevaldne. F Y on samuti nagu ta isagi aktiivne ja tubli ärimees, kes on Eestile toonud palju kasu ja tegutseb aktiivselt mitmetes ettevõtetes, sh Noorus OÜ-s, mis on Narva Jõesuus asuvat spaad omav ettevõte. F Y on samuti pühendunud Eestile, soetanud Eestis kinnisvara. 19) X elas kogu aeg lootuses ja õiguspärases ootuses, et tema ja ta abikaasa elamisload pikendatakse. Talle väljastati esmakordselt elamisluba 2006. Lootuses ja õiguspärases ootuses, et elamisluba väljastatakse ja pikendatakse, on taotleja aastakümnete jooksul oluliselt panustanud Eesti riiki investeeringute ja Ida-Viru maakonna arendamisse. Tegemist on Xi

8(16)

3-24-2139 elutööga. Ta tegi seda usaldusest Eesti riigi vastu ja riik on järjekindlalt usaldanud Xi, väljastades talle kümnete aastate jooksul jätkuvalt elamisluba ja võimaldanud arendada isiklikke investeeringuid ja läbi selle Eesti majandust. Kui kaebajate elamislubasid ei pikendata, on tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Kui elamislube ei pikendata umbmäärasel ja tõendamata põhjusel, et perekond ei viibinud küllaldasel arvul päevadel Eestis, kaotab X sisuliselt võimaluse kontrollida oma investeeringuid ja osaleda äriühingute igapäeva töös, mis toob kaasa investeeringute mandumise, sadadele eesti inimestele töökoha kaotuse Ida-Virumaal ja välistab edaspidi uute töökohtade loomise. Tegemist on ilmselt isikute põhiõiguste riivega.

PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, põhjendades järgmist.

1) Vaidlus taandub sellele, et ka tähtajalise elamisloa töötamiseks puhul juhtorgani liikmena peavad olema täidetud VMS-s sätestatud nii üld- kui ka täiendavad tingimused. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja I kasutab elamisluba eesmärgipäraselt ehk osaleb nõukogu istungitel, ei piisa. VMS-s ei ole sätestatud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelelvalvefunktsiooni täitmise eesmärgil töötamiseks antud elamisloaga seonduva juures, et mõni üldtingimustest ei kohalduks. Seega peavad VMS § 117 lg-s 1 sätestatud üldtingimused olema täidetud. Lisaks tuleb silmas pidada ka tähtajalise elamisloa eesmärki, milleks on Eestisse elama asumine (VMS § 112 ja 117 lg 1). 2) Loomulikult on ka töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse töötle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1). Samas ei ole VMS mõttega kooskõlas see, kui lähtuda üksnes sellest, kui palju head Eestile (konkreetsemalt IdaVirumaale) on kaebaja I oma investeeringute, rahalise panuse jms (vt kaebuse p 2.5) näol teinud. Selle jaoks on olemas eraldi alus – tähtajaline elamisluba suurinvestorina ettevõtluseks (VMS § 1972). Kaebajale aga on antud ja pikendatud tähtajalist elamisluba töötamiseks juhtorgani liikmena. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuse p-s 29 toodud seisukoha juurde, et tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on ka see, et selle saaja asuks Eestisse elama ning ei saa öelda, et elamisloa eesmärgipärane kasutamine, antud juhul nõukogu liikmega koosolekutel osalemine, on ülimuslik muude VMS-s sätestatud tingimuste ees. Nõustuda ei saa arvamusega, et antud juhul oli oluline üksnes asjaolu, et kaebaja I on viibinud Eestis seoses oma nõukogu liikme kohustuste täitmisega. See ei ole kooskõlas VMS sätetega. 3) PPA ei ole jätnud arvestamata seadusandja tahet. PPA ei keeldunud tähtajalise elamisloa pikendamisest põhjusel, et kaebajad ei viibinud Eestis 183 päeva. Päevadele tähelepanu osutamine ei ole siiski vale – on ilmne, et need näitavad ehedalt, kus tegelikult elatakse. PPA on oma otsuses asjakohaselt selgitanud, et kui hommikul saabutakse Eestisse ning õhtul lahkutakse Eestist, on ilmne, et Eestis ei elata. On arusaadav, et tööga võib kaasneda reisimisvajadust ning loomulikult on lubatud Eesti tähtajalist elamisluba omaval isikul käia ka puhkusereisidel, aga selle kõige puhul on oluline arvestada, kas Eesti on selle kõige algus- ja lõpp-punkt. Kui see nii ei ole, on põhjust kahelda, kas väljastatud tähtajalise elamisloa alusel on Eestisse elama asutud. PPA on arvestanud kättesaadavaid piiriületuse andmeid, samuti kaebajate enda poolt esitatud selgitustega ning asunud seisukohale, et elamisloaga tegelikkuses Eestis ei elata. Eestis elamisena tuleb mõista seda, et Eestis on välismaalase peamine elukoht (Tallinna Halduskohtu 19.04.2022 otsus asjas nr 3-2-1-2531, p 10). Kaebajate puhul sellisele seisukohale asuda ei saa. 4) Vastustaja nõustub, et kaebaja I tähtajalise elamisloa taotlemise aluseks on nõukogu liikme leping ja ta on AS Sillamäe Sadam nõukogu liige. Nõustuda ei saa, justkui PPA ei oleks tohtinud süüvida sellesse, kui palju või vähe kaebaja I tegelikkuses Eestis on ehk kas

9(16)

3-24-2139 saab öelda, et ta elab Eestis elik tegelik elukoht on Eestis (VMS § 117 lg 1 p 2). PPA jõudis oma otsuses järeldusele, et kaebaja I ei ole Eestisse elama asunud, vaid külastab Eestit enamasti siis, kui on vaja osaleda ettevõtetega seotud nõukogu koosolekutel nõukogu liikmena. Kaebaja I tihti, saabudes Eestisse nõukogu koosolekule, lahkub Eestist kas samal päeval või järgmisel päeval, vahel viibib Eestis ka pikemalt. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist meelevaldse seisukohaga, kuivõrd kaebaja I piiriületustest eelnev nähtub (vastuse lisa 10, lk-d 1, 4, 6, 8, 10; lisa 11 lk-d 5, 7). PPA on ka lugenud ka päevi, palju on Eestis viibitud (PPA otsuse lk 5 tabel), kuid vastustaja hinnangul näitab eelnev selgelt, et elamiseks sellist mustrit pidada ei saa. Nagu öeldud, kaebaja I saabubki Eestisse Venemaalt ning samal või järgmisel päeval ka lahkub Venemaale. Eelnevat arvestades on võimalik väita, et kaebaja I elab tegelikkuses Venemaa Föderatsioonis. Kaebuse lisas 19 on esitatud suurel hulgal tõendeid reisimiste osas ning enamik nendest näitavad, et kaebaja I reisi alguspunkt ning lõpp punkt reisilt tagasi tulles on Venemaa. Puudub ilmne põhjus, miks seda teha, kui kaebaja I ei ela Venemaal. Seega vastustaja ei jaga kaebajate arusaama, et neil on ruumiline seos Eestiga ning et see on tõendatud. Pigem on tõendatud, et tegelikkuses elatakse Venemaal. Vastustaja leiab, et PPA otsuses toodu on kooskõlas ka asjakohase kohtupraktikaga (haldusasi nr 3-21-1736). Kaebajad ei viibi enamus aega Eestis. Asjaolu, et kaebaja I saabub Eestisse oma nõukogude istungite toimumise ajaks viitab selgelt, mis eesmärgil isik Eestisse saabub ning eelnev viitab ka sellele, et Eestis ei elata. 5) Vaidlust ei saa olla asjaolus, et kaebajad ei ole väga pika aja jooksul (alates 2006. a, kui anti esimene elamisluba) Eestisse elama asunud. Ka kaebajad ise on 21.03.2024 seisukohas kinnitanud, et sagedased Eesti visiidid on tingitud seoses ettevõtlusega ning et edaspidi kavatsetakse sidemeid Eestiga, sh suurendada külastuste sagedust ja Eestis viibitava aja kestust (vastuse lisa 19, 21.03.2024 arvamuse ja vastuväidete lk 2). See, et kaebajatel on Eestis kinnisvara, mida kasutatakse Eestis viibimise ajal, ei tähenda veel seda, et oleks võimalik väita, et kaebajad Eestis elavad. Kaebajad on resoluutselt välistanud, et nende tegelik elukoht võiks olla Venemaa (vastuse lisa 19, 21.03.2024 arvamuse ja vastuväidete lk 2), kuid iseenesest ei ole PPA ülesanne tõendada, kus on kaebajate tegelik elukoht, vaid antud juhul oli PPA ülesanne tõendada, et kaebajate tegelik elukoht ei ole Eesti. Eelnevat on PPA teinud. Samas on asjakohane märkida, et kui kaebaja I tegelik elukoht ei ole Venemaal, jääb arusaamatuks, miks kaebaja tuleb suunaga Venemaalt Eestisse ning hiljem lahkub sinna. Kaebaja I on ka viidanud maja olemasolule Peterburis ning tema ütlustest võib järeldada, et Venemaal on perekonnal kodu. 6) PPA otsuse lk 5 andmete osas lähtus PPA piiriületuse andmetest (andmebaasis tehtud päring), seega neist, mis olid PPA-le kättesaadavad. Seepärast ei kajastatud seal kaebaja välja toodud lennureisi. Nõukogu koosolekul osalemisele ei ole vastustaja vastu vaielnud. 7) On tõsi, et otsuse p-s 25 märgiti ekslikult, et Eestis tarbimisi ei nähtu, kuid vaideotsuses on see ekslik seisukoht kõrvaldatud. Iseenesest on võimalik, et kogu tarbimine ei kajastu pangakontol, kuid asjakohane on ka vaideotsuses märgitu, et konto väljavõttelt ei nähtu sularaha väljavõtmisi. Seega on vastustaja hinnangul õige, et ka pangakonto väljavõttelt ei nähtu tarbimise näol Eestis rohkemat viibimist. Väide Ge raha kandmisest ei väära PPA välja toodud asjaolusid ja seisukohti. Kaebajad on ka ise välja toonud, et palju ollakse ka teistes riikides. 8) Vastustaja ei jaga kaebajate vaadet, et neil võiks Venemaal elades olla äärmiselt ebaturvaline, ebakindel jms. PPA on kaebajatele keeldunud tähtajalise elamisloa pikendamisest ning neil on võimalik jätkata elamist oma eramajas Peterburis. Kaebajal I on

10(16)

3-24-2139 endiselt ka osalus Venemaal asuvas äriühingus OOO Akvakultura ehk selge seos Venemaaga on tal ka ärilises mõttes. See, et kaebajatel on Eestis täisealine laps, ei tähenda perekonnaelu riivet ja et PPA-l on õigus keelduda kaebajatele tähtajaliste elamislubade pikendamisest. 9) Asjaolu, et kaebaja I puhul on tegemist suurärimehega, kellel on ärilised huvid igal pool maailmas, ei tähenda, et PPA saaks eirata kehtivat seadust ning elamisloa andmise eesmärki (VMS § 112). Kaebajale I on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks justnimelt AS Sillamäe Sadama nõukogu liikmena ning tema Eestis elamine seondub sellega. Ka vaba eneseteostust realiseerides tuleb silmas pidada, et tegelik elukoht peab olema Eesti. Kaebusega koos esitatud lennupiletid tõendavad sagedast reisimist, aga ka seda, et reisid ei alga mitte Eestist, vaid hoopis Venemaalt ning enamjaolt toimub ka tagasilend Venemaale. Kui kaebaja I elaks Eestis, siis oleks usutav, et tema reisid algaksid Eestist või siis Lätist, kuna Riia lennujaamast läheb rohkem lende erinevatesse sihtkohtadesse kui Tallinna lennujaamast. 10) On mõistetav, et käesoleval ajal on Venemaa Föderatsiooni kodanikele piirangud viisa saamiseks, mis oma iseloomult on mõeldud just lühiajaliseks viibimiseks, kuid eelnev ei tähenda, et kaebajatele tuleks pikendada tähtajalist elamisluba taotletud alusel, kui nende tegelik elukoht ei ole Eestis. Ka see, et kaebajatel ei ole enam reisimisvõimalusi ja nende elu on sisuliselt seisma jäänud, ei ole tähtajalise elamisloa pikendamise aluseks. Ka pangakontode kasutamise piirang ja uute avamise võimatus ei ole midagi sellist, milleks tuleks anda tähtajaline elamisluba. Niisamuti on asjakohatu väited ravi ja omandiõiguse teostamise võimatuse kohta. Välismaalastel ei ole subjektiivset õigustatud ootust, et kord antud elamisluba pikendatakse või antakse uus, kui nad seda taotlevad. Tähtajaline elamisluba antakse ning olemasolevat pikendatakse, kui andmise ja/või pikendamise tingimused on täidetud ning ei esine alust keeldumiseks. PPA on põhjendatult keeldunud kaebajatele tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

3-24-2139 välismaalane elukohas viibima ning seega ei saa olla eelduseks mingi konkreetne Eestis viibitud päevade arv. Samas tuleb arvestada, et see säte reguleerib siiski, et välismaalase tegelik elukoht peab olema Eestis. Seadusandja on pidanud oluliseks seda, et elamisluba kasutataks eesmärgipäraselt. Kuigi töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk on soodustada ka Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse töötle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1), on tähtajalise elamisloa üldiseks mõtteks siiski see, et selle taotleja saaks asuda Eestisse elama. Nii sätestab ka VMS § 112, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks, st lisaks VMS § 176 lg-s 1 nimetatule on tähtajalise elamisloa eesmärgiks ka Eestisse elama asumine. Erinevalt nt VMS §-st 1974 ei tee töötamiseks antava tähtajalise elamisloa regulatsioon sellest nõudest erisusi. Kohtupraktikas on samuti korduvalt selgitatud, et VMS § 117 lg 1 p 2 mõtteks on see, et taotleja elaks päriselt Eestis, mitte kuskil mujal (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 otsus nr 3-22-643).

12(16)

3-24-2139 tema Eestis viibimisega seonduvaid asjaolusid kogumis, sh võib arvestada nii Eestis viibitud päevade arvu kui ka üksikute siinviibimiste kestuseid. Kohus nõustub PPA-ga, et viibitud päevade arv aitab ilmestada seda, kus tegelikult elatakse.

-

Neile tuginedes on PPA leidnud, et Eestis elamiseks ei saa pidada seda, kui inimene ööbib Eestis 5 a jooksul 52 päeva ning lisaks saabub ja lahkub riigist samal päeval veel 22-l päeval. Y osas on piiriületusandmete alusel märgitud, et viimase elamisloa ajal on ta Eestis viibinud 2022. a 38 päeva ja 2023. a 47 päeva. Ühtlasi on arvestatud Xi selgitusi, mille kohaselt tema viibimisel tööreisidel mujal kui Eestis jäi abikaasa Y valdavalt koju Peterburi.

13(16)

3-24-2139 seatud viisa saamiseks piirangud, ei tähenda, et kaebajatele tuleks pikendada tähtajalist elamisluba taotletud alusel, kui nende tegelik elukoht ei ole Eestis.

3-24-2139

15(16)

3-24-2139

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.