Rahvastik › Välismaalased

3-24-2328

1

Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE, I lugemise seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/

2(12)

3-24-2328 4) Keeldumine ei ole ebaproportsionaalne. Tähtajalise elamisloa andmiseks peavad olema elamisloa taotlusele sätestatud tingimused täidetud ega tohi esineda keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud üks seaduses sätestatud lisatingimus. Välismaalasena puudub vaide esitajal subjektiivne õigus Eesti tähtajalise elamisloa saamiseks või pikendamiseks. Vaide esitaja ei ole PPA-le elamisloa menetluses märkinud, et tal on Eestis elukaaslane. Seega ei saa teha PPA-le etteheidet, et vastavat asjaolu ei ole PPA otsuses käsitletud, sest PPA ei saa arvestada asjaoluga, millest ta ei ole teadlik. Lõppjärelduses on vaide lahendaja seisukohal, et Eesti Vabariigi kodanikust elukaaslase olemasolu ei oleks saanud tingida tähtajalise elamisloa andmist ehk teistsuguse otsuse tegemist. Vaide esitajal on kuni 04.10.2025 olemas seaduslik alus riigis viibimiseks, seega saab ta jätkata Eestis elamist, sh pereelu elamist. 5) Taotletud tähtajalise elamisloa üle otsustamisel ei oma tähtsust, et vaide esitaja poliitilised vaated erinevad tema vanemate ja vennaga, mistõttu justkui oleks välistatud Venemaale naasmine. Ka vaide esitaja teised põhjendused seonduvalt sellega, miks Venemaale naasmine on talle ohtlik, ei saa tingida tähtajalise elamisloa andmist püsivalt Eestisse elama asumiseks. Vaide esitajal on hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks kuni 04.10.2025. Vaide esitaja B1 tasemel riigikeele oskus ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami nõuetele sooritamine ei tingi taotletud tähtajalise elamisloa andmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

X kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja elab seaduslikul alusel Eesti Vabariigis alates 2018. a augustist. Tal oli elamisluba õppimiseks ja ta lõpetas 2020. a juunis õpingud Ida-Viru kutsehariduskeskuses erialal Noorem Tarkvaraarendaja (4. tase). 2020. a sügisel leidis ta töö FIE J. G. juures ja sõlmis käsunduslepingu. Kaebajale on 2020. a väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks VMS § 118 p 4 alusel. Kaebaja asus 03.02.2021 paralleelselt põhitööga tööle Coop Eesti Keskühistusse, kus keskmine brutotöötasu on 1540 eurot. 2) 24.08.2022, kolm kuud enne kehtiva elamisloa lõppu, taotles kaebaja elamisloa pikendamist samal alusel, viidates uuele käsunduslepingule ja tööandja kutsele. PPA esialgu keeldus pikendamisest, leides, et töötasu nõue ei ole täidetud, kuid 19.12.2022 vaideotsusega hinnati olukorda uuesti ja väljastati elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures VMS § 181 lg 1 p 11 alusel, sest tulenevalt VMS § 178 lg-st 12 ei kohaldunud tema suhtes VMS § 178 lg-tes 1 ja 11 nimetatud tasu määr, samuti ei ole kehtestatud kohustust saada vähemalt miinimumpalka. 3) Kaebaja esitas 05.03.2024 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA leidis, et esinevad keeldumise alused, kuna taotleja ei ole saanud igakuist palka FIE J.G.lt, töötades samal ajal teises ettevõttes. Kaebaja esitas PPA-le arvamuse ja vastuväited. PPA küsis täiendavaid dokumente FIE J.G. tegevuse tõendamiseks, mille esitas FIE J.G. ise. PPA asus 16.07.2024 otsuses seisukohale, et tähtajalise elamisloa andmisest tuleb keelduda VMS § 123 p 2 alusel. Kaebaja vaie jäeti rahuldamata. 4) Keeldumine tugineb ametniku poolt valesti tuvastatud asjaoludele. Samuti on eksitud VMS § 2102 lg 1 p 3 sisustamisel. Kaebaja ei ole eksinud senises tegevuses elamisloa eesmärgi ja tingimuste vastu. PPA hindas analoogilist olukorda 19.12.2022 vaideotsuses ja väljastas kaebajale korduva elamisloa. Kaebaja tööülesandeks FIE J.G. juures on 3(12)

3-24-2328 veebipoodide arendamine ja haldamine ning osalemine erinevates arendusprojektides, mis on väga muutliku töömahuga ja seetõttu on sõlmitud käsundusleping, mille alusel makstakse tasu vastavalt tehtud tööle. Käsunduslepingu sõlmimine ei ole olnud elamisloa taotlemise ja pikendamise takistuseks, kuigi töötasu ei ole olnud suur. Kuna taotleja töötab ka teise tööandja juures, mis on tööloas ja ka vastavalt VMS § 1812 lg-le 1 lubatud, siis kokkuvõttes on täidetud keskmise palga nõue, kui see käesoleval juhul kohaldamisele kuuluks. VMS § 178 lg 4 kohaselt peab tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. See nõue on täidetud. 5) Keelduv haldusakt peab olema kohaselt motiveeritud. Kuna kaebajale väljastatud elamisloale ei olnud seatud arusaadaval viisil tingimuseks kohustust saada töötasuna FIE J.G.lt vähemalt Eesti keskmist ega ka mitte alammääras töötasu, töötasu suurusele ei ole seatud mingeid nõudeid, ei saa selle kohustuse mittetäitmine olla elamisloa väljastamisest keeldumise aluseks, kui muud tingimused on täidetud. Kaebaja ei ole rikkunud temale väljastatud elamisloa tingimusi ning temale elamisloa andmisest keeldumise alused ei ole täidetud. PPA on varasemates otsustes möönnud, et kaebajal ei ole olnud kohustust saada FIE J.G. juures töötades igakuist töötasu, kuivõrd kohaldub § 178 lg 12. 6) Kaebaja on Eestis elanud järjepidevalt üle viie aasta, siin hariduse omandanud, keele selgeks õppinud ning integreerunud. Tema ainus „eksimus“ PPA silmis on asjaolu, et ta on pidanud töötama mitmel kohal, et saavutada piisav sissetulek, mis on tegelikult just vastutustundliku isiku tunnus. Elamisloa andmisest keeldumine sunniks kaebajat lahkuma riigist, kus on tema kodu, töö ja perekond, ning pöörduma riiki, kus tema turvalisus ja põhiõigused pole tagatud. Selline tagajärg ei ole kaalukohane ega vajalik taotletava eesmärgi (tagada, et välismaalased tulevad toime) saavutamiseks – kaebaja tuleb ju toime. Leebem meede oleks tunnistada, et kaebaja on sisuliselt nõuded täitnud, ja anda talle elamisluba. 7) Kaebaja ei nõustu, et toimetuleku nõue (VMS § 178 lg 4) peab olema täidetud just selle tööandja juures, kelle juurde elamisluba anti, ning et peamine sissetulek ei tohiks tulla mujalt. VMS § 2102 lg 1 p 3 ei sätesta eraldi, et välismaalane peaks kogu oma sissetuleku teenima üksnes ühest (põhi)töökoha allikast. Oluline on, et välismaalane on järginud elamisloa tingimusi: kaebaja töötas lubatud tööandja juures vastavalt sõlmitud käsunduslepingule ning kasutas talle antud õigust töötada samaaegselt ka teise tööandja juures (Coop Eesti) nii, nagu seadus seda lubab (VMS § 1812 lg 1). Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi elamisloaga kehtestatud tingimust – täiendav töötamine teise tööandja juures oli seadusega lubatud ning elamisloale ei olnud märgitud keeldu saada sissetulekut mitmest kohast. 8) Kaebaja nõustub, et iga elamisloa andmisel tuleb veenduda, et taotleja tulevane sissetulek katab tema toimetulekuvajadused (VMS § 178 lg 4). Kaebaja on seda nõuet ka sisuliselt täitnud – tal on Eestis stabiilne sissetulek, mis võimaldab ära elada. Loogiline ja õiguspärane on arvestada kogu sissetulekut. Ühegi õigusnormi sõnastusest ei tulene, justkui tohiks arvesse võtta ainult „kutsuja“ makstavat tasu. Vastupidi, VMS võimaldab mitme tööandja juures töötamist, mis eeldab, et saadav tasu on osa toimetulekust. Kaebaja ei vaidle vastu, et FIE J.G. poolt makstav tasu on olnud ebaregulaarne ja kohati ei oleks olnud iseenesest toimetulekuks piisav. Just seetõttu töötaski kaebaja lisaks teisel töökohal ja tagas endale toimetuleku. See on kooskõlas nii seaduse mõtte kui ka elamisloa eesmärgiga. 9) PPA on tuginenud argumendile, et elamisloa andmise eesmärk (VMS § 176) on soodustada Eesti majanduse arengut, tuues Eestisse vajalike oskustega välismaalasi, ning et seetõttu just elamisloas määratud tööandja juures töötamine ja sealt peamise sissetuleku teenimine on oluline. Kaebaja tegevus ja taust on täielikult kooskõlas VMS § 176 eesmärgiga – ta on vajalike oskustega IT-valdkonna spetsialist (Eestis omandatud kvalifikatsiooniga), kes

4(12)

3-24-2328 panustab Eesti majandusse nii oma erialasel tööl (veebipoodide arendamine FIE G. ettevõttes) kui ka tööga Eesti ettevõttes (Coop). VMS § 176 eesmärgi saavutamist ei kahjusta see, et kaebaja saab osa sissetulekust ühest ja osa teisest töökohast. Oluline on, et ta on Eestis tööhõives ja tuleb toime, aidates ühtaegu kaasa nii oma erialases valdkonnas (arendustöö) kui ka tööjõupuuduse leevendamisele muus sektoris. PPA pakutud tõlgendus pidurdaks VMS § 176 eesmärgi saavutamist – kui seadus piiraks välismaalase sissetuleku ainult ühele allikale, siis vähendaks see oluliselt välismaalaste võimalusi endale elatist teenida ja looks tarbetuid takistusi tööturul osalemiseks. Kaebaja töötas oma põhitööandja juures nii palju, kui töö iseloom (projektipõhine käsundusleping) seda võimaldas, ning täiendas oma koormust teise tööga. Ta on igakuiselt teeninud piisavalt, et Eestis toime tulla. Seega on VMS § 210 2 lg 1 p 3 tingimus täidetud. 10) Eesti seadusandja on andnud erilise soodustuse neile välismaalastele, kes on omandanud hariduse Eestis. Nimelt sätestab VMS § 178 lg 1 2 juhud, kui ei kohaldata VMS § 178 lg-tes 1 ja 11 nimetatud tasumäära. Seega teatud palganõuded ei laiene Eestis hariduse omandanud isikutele. Seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada siin õppinud inimeste Eestisse jäämist, leevendades neile esitatavaid sissetulekunõudeid. Kaebaja kuulub omandatud hariduse tõttu sätte kaitsealasse. Talle ei kehti nõue teenida teatud palgataset, nagu PPA möönis juba 19.12.2022 vaideotsuses. PPA pikendas toona kaebaja elamisluba vaatamata sellele, et FIE J.G. kaudu teenitav tasu oli väike. Samalaadses olukorras tõlgendas PPA seadust kaebaja jaoks leebemalt ja kooskõlas seaduse mõttega. VMS § 178 lg 1 2 kohaldub ka praegusel juhul ja PPA ei saa de facto kehtestada kaudset palganõuet läbi VMS § 2102 lg 1 p 3 tõlgenduse, kuigi seadusandja on otsustanud, et konkreetseid palgakünniseid tema puhul nõuda ei tohi. Kaebaja ootas, et 2022. a lähenemine kehtib ka edaspidi, kui tema asjaolud pole oluliselt muutunud. 11) Kaebaja juhtumiga analoogne juhtum oli ka teise inimesega, kellele antud elamisluba samuti pikendati PPA poolt 24.10.2022 otsusega, kuigi asjaolud (töötamine samade tööandjate juures, sissetulekud, sama lepinguline struktuur ja kutsehariduse olemasolu Eestis) olid sisuliselt identsed kaebaja omadega. Otsused tegid erinevad PPA töötajad, seega ei saanud olla inimlikku eksitust, vaid otsused tuginesid teadlikule halduspraktikale. Ei saa põhjendatult väita, et kaebaja ei vasta VMS § 187 lg-s 1 sätestatud lisatingimustele, kui samadel alustel on elamisluba kaebaja viidatud teisele isikule antud ja pikendatud. See kinnitab PPA otsuse põhjendamatut ja ebajärjekindlat olemust. 12) Rikuti õiguspärast ootust. VMS § 187 lg 1 ja § 210 2 lg 1 p 3 sätestavad sisuliselt identse sõnastuse elamisloa tingimuste kohta (nõue, et „senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega“). PPA on neid sätteid kaebaja suhtes kohaldanud vastuoluliselt. 2022. a ei viidatud VMS § 187 lg 1 nõude rikkumisele ja elamisluba pikendati. See lõi kaebajale õiguspärase ootuse, et tema tegevus on seadusega kooskõlas. Põhjendamatu erinev käsitlus 2024. a keeldumisel on vastuolus hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja haldusorgani tegevuse järjepidevuse nõudega. Kaebaja planeeris oma elu Eestis, tuginedes PPA varasemale otsusele, et tema töösuhete kombineerimine on vastuvõetav. PPA uus kitsendav tõlgendus ilma seaduse muutuseta seab kahtluse alla haldusorganile kohustusliku hea halduse tava ning riivab kaebaja usaldust riigi vastu. 13) Elamisloast keeldumine on ebaproportsionaalne, sest VMS § 2101 ja § 2102 tingimused on täidetud. Kaebaja on sooritanud B1 taseme keeleeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ja on Eestis hästi kohanenud, tal on stabiilsed töökohad ja ta on oma kohustused täitnud. VMS § 178 lg 12 ei sätesta, et see kuulub kohaldamisele üksnes VMS § 181 lg 1 p 11 alusel taotluse esitamise korral. Tegemist on erandiga, mis kehtib kõigile Eestis nõutava hariduse omandanud välismaalastele. Kaebaja on sotsiaalselt integreerunud: ta on 5(12)

3-24-2328 loonud Eestis perekondlikud sidemed (elu- ja kooselukaaslane on Eesti kodanik), tal on siin lähedased sõbrad ja tugivõrgustik ning ta osaleb aktiivselt tööelus. Kaebaja samasooline elukaaslane, kellega tal on tekkinud aastate jooksul tugevad sidemed, on Eesti Vabariigi kodanik. Koos elatakse üle 4 aasta ja on sõlmitud kooseluleping Eestis. Kaebajal on keeleoskus ja teadmised Eesti põhiseadusest, lisaks on ta Eestis omandanud teisegi kutsehariduse, mille raames saadud logistikateadmisi ta nüüd kasutab Coop Eesti Keskühistus. Ka PPA vastuses ei väideta, et kaebaja oleks kuidagi ohtlik või ebasobiv kandideerima püsivalt elamise elamisloale – ainus vaidlus on formaalse lisatingimuse üle, mille täitmist PPA põhjendamatult kitsalt hindas. Kaebaja on Eestisse loonud oma kodu. Eesti keel, kultuur ja ühiskond on talle omaseks saanud. Sellises olukorras oleks tema Eestist lahkuma sundimine äärmiselt karm meede, mis riivab tema era- ja perekonnaelu õigust (sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 põhimõtteid arvestades). Kaebaja ei saa oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste, sh nende väljendamise tõttu turvaliselt naasta Venemaale. Kaebajal ei ole enam sidemeid Venemaal elavate sugulastega – ema, isa ja vennaga –, kuna suhted on katkenud poliitiliste lahkhelide tõttu, sh seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, mida kaebaja täielikult mõistab hukka ja peab Venemaad agressoriks. Samuti on perekond kaebajast loobunud tema seksuaalse sättumuse tõttu. Venemaal on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud nii LGBT+ kogukonna olukord kui ka teisitimõtlejate kohtlemine. Kaebaja kardab tagakiusamist või vägivalda, kui ta peaks naasma. Ehkki käesolev asi puudutab elamisluba ega ole varjupaigamenetlus, on need asjaolud asjakohased hindamaks, kui ebaproportsionaalne oleks keeldumise tagajärg. Kaebaja eemaldamine Eestist tähendaks sisuliselt tema saatmist keskkonda, kus tema põhiõigused ja turvalisus oleksid ohus. Haldusorgan peab kaaluma kõiki olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2) ning tegema otsuse, mis isiku õigusi ebavajalikult ei riiva. Antud juhul kaalub kaebaja Eestis elamise huvi – mis on põhjendatud nii tema tugevate seoste, integreerituse kui ka humaansete kaalutluste tõttu – selgelt üle mis tahes abstraktse huvi nõuda rangelt ühe tööandja põhist sissetulekut. Kaebaja jätkamine Eestis ei kahjusta avalikku huvi, vaid edendab seda (panustades ühiskonda ja olles ise toimetulev). Seevastu kaebaja lahkumise nõue kahjustaks rängalt tema põhiõigusi. 14) PPA vastuses kaebusele puudub konkreetne õiguslik alus VMS-s. Väide, et seadusandja „on pidanud mõistlikuks eeldada,“ et välismaalane täidab oma tööaja just elamisloas märgitud tööandja juures, ei tulene ühestki VMS konkreetsest sättest ega seletuskirjast. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 peab haldusakt olema piisavalt ja ühemõtteliselt põhjendatud ning sisaldama selgeid viiteid konkreetsetele õigusnormidele, mille alusel otsus langetati. Haldusorganil ei ole õigust kehtestada uusi tingimusi ega laiendada olemasolevate tingimuste tähendust ilma selge seadusliku aluseta. Seetõttu ei ole PPA põhjendus õiguslikult korrektne ega kooskõlas HMS nõuetega, mis on otsuse oluline menetluslik puudus.

6(12)

3-24-2328 3) PPA-l tuli praegusel juhul tähtajalise elamisloa andmisel mh hinnata, kas kaebaja senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega (VMS § 210 2 lg 1 p 3). Tegemist on konkreetsele tähtajalise elamisloa andmise alusele sätestatud lisatingimusega, mis peab olema täidetud ehk tegemist on imperatiivse sättega. 4) Vastustaja ei nõustu, et VMS § 178 lg-s 4 toodu on kaebaja puhul täidetud. PPA ei ole vaidlustatud otsusega keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest seetõttu, et FIE J.G. ei maksa kaebajale Eesti keskmist või alammääras töötasu. PPA on selgitanud, et kaebajale makstav töötasu peab võimaldama tema toimetulekut Eestis ning PPA hinnangul ei võimalda FIE-lt makstav töötasu seda. Kaebajale on eelnevat selgitatud haldusmenetluse käigus nt 09.05.2024 e-kirjas. Ka PPA 16.07.2024 otsuse p-s 17 on selgitatud ja põhjendatud, miks ei ole täidetud VMS § 2102 lg 1 p-s 3 sätestatud lisatingimus. Et FIE poolt makstav töötasu ei võimalda kaebaja toimetulekut Eestis, ilmestab asjaolu, et kaebaja on otsinud endale ka teise tööandja. 5) Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita selle tööandja juures ja poolt, kelle juures töötamiseks kaebajale tähtajaline elamisluba anti. Oluline on arvestada seaduse mõttega. VMS-i mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et põhiline sissetulek töötasu näol võiks tulla tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba ei ole antud. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et VMS iseenesest lubab töötada samaaegselt ka teise tööandja juures. Seadusandja on pidanud mõistlikuks eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kui välismaalasele antakse nimetatud eesmärgil elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel (välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE, I lugemise seletuskiri). 6) Kaebajal on tähtajaline elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures ning temalt makstav töötasu ei võimalda kaebaja toimetulekut Eestis. PPA otsuse p-s 17 on välja toodud töötasu suurus, mida FIE J.G. kaebajale maksab. Tegemist ei ole stabiilse töötasuga ehk kaebaja ei saa töötasu igakuiselt ning töötasu suurus on vägagi kõikuv. Ei ole eluliselt usutav, et nt 261,58 euro suurune töötasu, mida kaebaja sai 2024. a veebruaris, võimaldaks toimetuleku Eestis. Seevastu Coop Eesti Keskühistult laekub kaebajale igakuiselt töötasu. Ka kaebaja ei vaidle vastu, et FIE-lt saadav töötasu ei võimalda toimetulekut, vaid ta arvestabki ka oma teise töötasuga, leides, et VMS § 178 lg-s 4 sätestatud nõue on täidetud. Kuigi kaebajale ei kehti konkreetne töötasumäär ega miinimumpalganõue, peaks ta saama piisavat igakuist töötasu, et võimaldada tema toimetulek Eestis. PPA on menetluse käigus tuvastanud, et igakuist töötasu ta FIE J.G. juures ei saa (vt PPA otsuse p 17), vaid igakuist, stabiilset töötasu saab ta hoopis Coop Eesti Keskühistust. Eelnevat arvestades asus PPA seisukohale, et kaebaja senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. On tervitatav, et kaebaja on hoolitsenud selle eest, et mitte olla koormaks riigile, kuid see ei tähenda, et PPA-l puudunuks õigus keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks, tuginedes VMS § 2102 lg 1 p-le 3 ja § 123 p-le 2. Seda ei väära ka see, et VMS § 176 lg-s 1 sätestatud eesmärk on kaebaja puhul täidetud ning kahest erinevast kohast sissetuleku saamine ei kahjusta selles sättest sätestatut. Küsimus on seadusandja eesmärgis ning selles, et tööandja, kes on kutsunud ja võtnud välismaalase enda juurde tööle, maksaks töötasu, mis võimaldaks välismaalase toimetulekut Eestis (VMS § 178 lg 4 koosmõjus VMS 176 lg-ga 2). 7(12)

3-24-2328 7) PPA otsuses ei väidetud, et kaebajale kehtib nõue teenida teatud kindlat palgataset, seega VMS § 178 lg-ga 12 seonduv käsitlus ei ole asjakohane. Kindla palgataseme puudumine ei välista VMS § 178 lg 4 kohaldumist. 8) Vastustaja ei nõustu, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine oleks ebaproportsionaalne. Seadus lubab tähtajalise elamisloa anda, kui vastava elamisloa taotlusele sätestatud tingimused on täidetud ning ei esine keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud seaduses sätestatud lisatingimus, mistõttu ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. PPA on otsust tehes lähtunud VMS-s sätestatust ning selle mõttest. PPA ei keeldunud VMS § 2102 lg 1 p 2 alusel. PPA otsuse õiguspärasust ei saa mõjutada see, kas kaebaja saab oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste tõttu Venemaale naasta. 9) VMS § 2102 lg 1 p 3 tõepoolest ei sätesta kaebaja väljatoodut. Kuna välismaalane võib töötada ka teise tööandja juures, on loogiline, et lubatud on sissetuleku saamine mitmest kohast. Samas on oluline tähele panna, et VMS § 181 2 lg 1 sätestab selgelt, et järgida tuleb töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. VMS mõttes on kohustused välismaalase ees üksnes sellele tööandjal, kelle juurde töötamiseks välismaalasele on antud elamisluba. Seega antud juhul on FIE J.G.l kaebaja ees kohustused, sh kohustus maksta töötasu, mis võimaldab tema toimetuleku. Seega ei ole oluline, et välismaalane saaks kogu oma sissetuleku üksnes ühest allikast, kuid see töötasu, mis tuleb tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on väljastatud, peab võimaldama toimetulekut (VMS § 178 lg 4). Vastavat kohustust ei saa olla tööandjal, kes ei ole konkreetse välismaalase ees võtnud VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi ning kohustust täita VMS-s sätestatud nõudeid töötasule. 10) Tõepoolest oli kaebaja poolt viidatud isikul kaebajaga analoogne olukord. Asjaolu, et kaebaja töötamise eesmärgil esitatud tähtajaliste elamisloa taotluste osas on teinud otsused erinevad PPA ametnikud, ei tähenda veel, et tegemist oli teadliku halduspraktikaga. Vastustaja hinnangul on kaebaja ja kaebaja poolt viidatud välismaalase n-ö korduvate (töötamise eesmärgil esitatud tähtajalise elamisloa pikendamine) taotluste läbi vaatamisel eksitud ning juba siis oleks pidanud tähelepanu pöörama VMS § 178 lg-le 4, kuid seda ei tehtud. Eelnev ei tähenda, et PPA pidanuks kaebajale tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks andma ning jätkuvalt eirama seda, et tegelikkuses ei ole tööandja, kelle poolt makstav töötasu peab võimaldama välismaalase toimetuleku Eestis, sellist töötasu maksnud. Sellises olukorras ei saa kõne alla tulla õiguspärane ootus, kuivõrd haldusorgan ei pea jätkama seadusele mittevastavat halduspraktikat. 11) Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale tähtajalist elamisluba andma. Tegemist on PPA kaalutlusotsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2328 tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (VMS § 2101 lg 1). PPA põhjendab keelduvat otsust VMS § 2102 lg 1 p-s 3 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusega, mille kohaselt on üheks selliseks lisatingimuseks asjaolu, et välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega ja mis PPA hinnangul oli kaebaja puhul täitmata.

9(12)

3-24-2328

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/

10(12)

3-24-2328 Sisuliselt möönab ka kaebaja ise oma seisukohtades, et ainuüksi vastavad summad tema äraelamist ei taganuks.

11(12)

3-24-2328 PPA ei keeldunud praegusel juhul elamisloa andmisest VMS § 2102 lg 1 p-s 2 sätestatud lisatingimuse tõttu. PPA otsuse õiguspärasust ei mõjuta ka see, kas kaebaja saab oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste tõttu Venemaale naasta. Vastustajal tuli eelkõige hinnata, kas kaebaja puhul on täidetud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk (VMS § 210 1 lg 1) ning lisatingimused (VMS § 2102 lg 1). Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kuna seaduses sätestatud lisatingimus ei olnud täidetud, ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. Kaebajal ei ole õigustatud ootust ebaõige halduspraktika jätkumisele ning ta ei saa eeldada, et vastustaja eiraks jätkuvalt seda, et tegelikkuses ei ole põhitööandja kaebajale toimetulekut võimaldavat töötasu maksnud.

Otsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.