Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
1. veebruar 2017, Võru tn 12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-15993
Tsiviilasi
GKG Investeeringute AS (likvideerimisel) hagi O. K. vastu dokumentide väljaandmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: GKG Investeeringute AS (likvideerimisel) – registrikood 10258550, asukoht Pärnu mnt 160, 11317 Tallinn, Harjumaa Esindaja: likvideerija Janno Saar – OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar, Pärnu mnt 160A, 11317 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: O. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
esindajad
e-post: Kirjalik menetlus
Hageja nõue ja selle põhjendused Hagejaks olev äriühing on 29.10.2013. a äriregistrist kustutatud dokumentide hoidjat määramata. Harju Maakohtu 7.04.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-11668 algatati registrist kustutatud ühingu (hageja) likvideerimismenetlus. Kostja oli kuni hageja registrist kustutamiseni hageja juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 4 kohaselt korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist juhatus. Kuna kostja pidi korraldama hageja raamatupidamist, pidi ta järelikult valdama ka selleks vajalikke dokumente. Kohtumääruse alusel tegutsevad hageja likvideerijad on korduvalt esitanud kostjale nõudeid hageja raamatupidamisdokumentatsiooni üleandmiseks, kuid kostja pole seda teinud. Seetõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse ja palub asjaõigusseaduse § 80 alusel nõuda kostjalt välja hageja kõik raamatupidamist ja äriühingu varade ja/või kohustuste struktuuri muutvad ja kajastavad dokumendid sh. lepingud ja esitatud ning saadud arved perioodi 01.01.2007 kuni 29.10.2013.a. kohta. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, osutas hagejale raamatupidamisteenust OÜ D. suulise käsunduslepingu alusel. Kõik raamatupidamisteenuse osutamiseks vajalikud raamatupidamise algdokumendid edastas kostja OÜ-le D. , kes koostas ja haldas hageja raamatupidamisregistreid, hoidis raamatupidamise algdokumente, koostas ja esitas hageja nimel maksudeklaratsioonid ning koostas hageja majandusaasta aruanded. Pärast hageja registrist kustutamist jäid OÜ-le D. üle antud dokumendid OÜ D. valdusesse. Pärast seda, kui hageja likvideerija oli esitanud dokumentide väljaandmise nõude kostjale, pöördus kostja sama nõudega omakorda OÜ D. poole. Vastuseks kostja nõudmisele selgitas OÜ D. , et hageja raamatupidamisdokumendid on hävitatud. Kuivõrd kostja korraldas raamatupidamist vastavat teenust osutava firma kaudu, ei ole kostjalt objektiivselt põhjendatud dokumentide väljanõudmine olukorras, kus need ei ole säilinud. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, pooled on sellega nõustunud (tl 2, 17). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 321 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 35-36).
2 (4)
Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega on eeltoodud sätte alusel esitatava asja väljaandmisnõude eelduseks, et hageja on väljanõutava asja omanik ning kostja valdab eelnimetatud asja õigusliku aluseta. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Vastavalt AÕS § 33 lg 1 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kohus leiab, et pooltel ei ole vaidlust küsimuses, kas hageja on kostjalt väljanõutavate dokumentide tegelik omanik. Küll aga pole kostja nõustunud hageja väitega, et eelnimetatud dokumendid on tema valduses. Kostja on selgitanud, et vaidlusalused dokumendid edastas kostja käenduslepingu alusel OÜ-le D. , kes osutas hagejale raamatupidamisteenust. Kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et OÜ D. hagejale raamatupidamisteenust osutas, on veenev ka kostja väide, et OÜ D. tegi seda tema valduses olevatele hageja raamatupidamisdokumentidele, sh lepingutele ja arvetele tuginedes. Kostja vastavat väidet tõendavad samuti kirjad, milles OÜ D. juhatuse liige Hjalmar Konno kinnitab, et vaidlusalune dokumentatsioon oli OÜ D. valduses, kuid hävitati 2014. aasta juunikuus (tl 20-21). Kuna kohtu hinnangul ei ole hageja hagi rahuldamiseks vajalikul määral tõendanud, et väljanõutav raamatupidamisalane dokumentatsioon oleks praegu kostja valduses, ei ole täidetud asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude rahuldamise teine eeldus, mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna hageja on esitanud nõude oma raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks kostja käest, ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte väited selle kohta, kas kostja pidi raamatupidamisdokumendid säilitama ja arhiveerima või ei. Seetõttu ei võta kohus käesolevas asjas seisukohta küsimuses, kas kostjal hageja juhatuse liikmena oli kohustus tagada vaidlusaluste dokumentide säilimine. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on andnud pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, kostja ei ole selleks ajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd kostja on menetluses osalenud 3 (4)
isiklikult, st mitte lepingulise esindaja kaudu, pole kostjal tõenäoliselt menetluskulusid tekkinud. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.