Osaühingu Aktiva Finants hagiavaldus T. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1172,58 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, Harju maakond, 10151), lepinguline esindaja Darja Permina (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: T. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx xx x-xxx, xxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Osaühingu Aktiva Finants osaline loobumine hagist T. N.i vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 748,55 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3.Välja mõista T. N.ilt (N., isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 983,09 eurot ja 23.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,49 eurot kokku 1172,58 eurot.
4.Menetluskuludest jääb menetluse osalise lõpetamisega seonduv riigilõivu osa 25 eurot hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud (vähendatud hagi hinnale vastav riigilõiv, hageja esindaja kulud ja kostja enda kulud) jäävad kostja T. N.i kanda.
5.Välja mõista T. N.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 400 eurot (millest 200 € on riigilõiv ja 200 € hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud).
6.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T. N.il tasuda Osaühingule Aktiva Finants viivist menetluskulude tasumata osalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas).
Tsiviilasi nr: 2-16-108273
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada kostjale T. N.ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
9.Tagastada OÜ-le Aktiva Finants Julianus Inkasso OÜ poolt hageja eest tsiviilasjas 2-16108273 tasutud riigilõivust 12,50 eurot, mis kanda Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553) arvelduskontole nr EE222200221015269783, selgitus: „Riigilõivu osaline tagastamine, tsiviilasi nr 2-16-108273“. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
Osaühing Aktiva Finants esitas 19.04.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsuavalduse T. N.ilt põhivõla 983,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 983,04 eurot ja alates 19.04.2016 lisanduva viivise 0,15% päevas väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis 04.08.2016 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle kohtunikule nõude lahendamiseks hagimenetluses. Kohtu määratud tähtaja jooksul, 25.08.2016, Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule hagi T. N.i vastu põhivõla 983,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 983,04 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja T. N. 19.03.2013 liitumislepingu nr 2397876 ja liitumislepingu lisa nr 2397883 (järelmaksuga vara müügileping – Samsung I8190 2 (6)
Tsiviilasi nr: 2-16-108273 Galaxy S3 mini), mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt Elisa Eesti AS-ile tasuma. Kostja ei tasunud talle ajavahemikul 02.05.2013 kuni 01.08.2013 esitatud arveid (nr 2006792212, 2006996136, 2007212599, 2007423631). 03.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants (hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 983,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 938,04 eurot. Menetluskulud summas 1975 eurot (tasutud riigilõiv kokku 225 € ja tasu õigusabi eest 1750 €) palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. 05.09.2016 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult, hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 29.09.2016, menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast ehk 13.01.2017. Kostjale vastamiseks määratud 15-päevane tähtaeg (määruses anti vastamiseks aega 14 päeva, kuid avaldatud teates ekslikult vastamise tähtajaks märgitud 15 päeva) lõppes seega 30.01.2017. Kostja vastust kohtule ei ole esitanud. 23.11.2016 hageja esitas kohtule täiendava hagiavalduse, milles vähendas väljamõistetavat viivist ning palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 983,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 189,49 eurot. Kohtu nõudmisel hageja 20.12.2016 teatas, et vähendatud viivise osas ta osaliselt loobub hagist TsMS § 429 lg 1 mõttes. 29.11.2016 hageja esitas avalduse tagastada seoses hagiavalduse muutmisega hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv 25 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Hageja on osaliselt hagist loobunud vähendatud viivisenõude osas. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohus juhtis hageja tähelepanu, et lepingulises määras 0,15% põhivõlast päevas nõutav viivis võib olla ülemäärane ja kostjat ebamõistlikult kahjustav ning sellist viivist võimaldav tüüptingimus on tühine. Hageja täpsustas viivisenõuet, arvutades nõutava viivise põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 429 lg 1 võimaldab hagejal hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus vormistab hageja nõudest osaliselt loobumise vastuvõtmise ja selles osas menetluse lõpetamise tagaseljaotsuse resolutsiooniga. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas summas 748,55 eurot.
3.Hageja poolt täpsustatud hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud 3 (6)
Tsiviilasi nr: 2-16-108273 nõue telekommunikatsiooniteenuse ja järelmaksuga kauba müügilepingutest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-iga 19.03.2013 sõlmitud liitumislepingust ja selle lisana vormistatud järelmaksuga vara müügilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
4.Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid (lepingud, arved, nõude loovutamise teatis). VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse summas 983,09 eurot täitmist ning viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest.
5.Hageja avaldus riigilõivu osaliseks tagastamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb rahuldada taotletust väiksemas summas ja teisel õiguslikul alusel. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Tühise viivisekokkuleppe asemel seadusjärgses määras viivise ümberarvutamise tulemusena nõude osalise vähendamise järel hagihinna vähenemine ei tähenda, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt esialgu esitatud suurema nõude järgi arvutatud hagihinnale. Riigilõivu ei saa käsitada enamtasutud riigilõivuna, kui hageja pärast hagi menetlusse võtmist otsustab loobuda viivise nõudmisest lepingulises määras ja taotleb viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, arvestades kohtu selgitusi viivisekokkuleppe kui tüüptingimuse võimaliku tühisuse kohta. Hagejal, keda esindab menetluses õigusteadmistega esindaja, oli võimalik viivisenõudega seotud kohtupraktikat arvesse võtta juba hagiavalduse vormistamisel ja esitamisel.
6.Hagejal on aga TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi hagist osalise loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu kohtuotsus 3-2-1-169-13 p 12). Riigilõivuseaduse (RLS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb tagastatava riigilõivu suuruse määramisel lähtuda esialgselt hagilt tasutud ja vähendatud hagilt nõutava riigilõivu suuruste vahest. 25.08.2016 hagiavalduses esitatud nõuete järgi oli hagi hind 1966,18 eurot, mille eest hageja vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja lisale 1 tasus tsiviilasja hinnaga kuni 2000 eurot hagi esitamisel nõutava riigilõivu 225 eurot (hageja eest tasus Julianus Inkasso OÜ). Pärast hagist osaliselt loobumist 23.11.2016 jäi vähendatud hagi hinnaks 1172,58 eurot. Sellise hinnaga (kuni 1500 eurot) hagi esitamise eest tulnuks tasuda riigilõivu 200 eurot, mille on vastavalt menetluskulude jaotusele kohustatud hagejale hüvitama kostja. Hagejal on õigus menetluse osalise lõpetamise korral saada tagasi pool hageja enda kanda jäänud 25 euro suurusest riigilõivust. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalistele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja OÜ Aktiva Finants on riigilõivu tagastamise taotluse esitanud ja tema taotlusel tuleb tagastatav summa kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole.
7.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja, kui TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Viidatud sätetest ei tulene, et menetluse osalisel lõpetamisel viivise arvutamise aluse muutmise tõttu hagi vähendamise korral saaks jätta kulusid kostja kanda. Seega vähendatud osas menetluse lõpetamisel jäävad selles osas nõude esitamisega seotud kulud hageja kanda. Kohus leiab, et selliseks kuluks on üksnes osa riigilõivust. Hageja esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suurus ei sõltu sellest, millist viivisemäära nõude esitamisel rakendati. Hageja on esindaja kulude hüvitamise nõude ja summa esitanud esialgses hagiavalduses, nõude vähendamisel täiendavate dokumentide vormistamisega seotud täiendavate kulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud. Menetluse osalise 4 (6)
Tsiviilasi nr: 2-16-108273 lõpetamisega seotud kulude jaotust ei mõjuta asjaolu, et kohus peab hageja esindaja kulu, mille kostja hagi rahuldamise korral peab hagejale hüvitama, põhjendatuks hageja taotletust väiksemas summas.
8.Vähendatud nõudega hagi kohus rahuldas täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 172 lg 9 viimase lause järgi arvatakse hagimenetluse kulude hulka ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja kanda jääb riigilõiv ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda vähendatud nõudega hagi esitamisel. Kostja kanda jäävad ka hageja esindaja kulud ning kostja enda võimalikud kulud. Kostja ei ole menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
9.TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on hüvitatavate menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust vähendatud hagihinnale vastav riigilõivumäär 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale õigusabi eest makstud tasu hüvitamist summas 1750 eurot. Hagiavaldusele lisatud 25.08.2016 arve nr 2062274 kohaselt on hageja esindustasu võlgase T. N.i kohtumenetluses 1750 eurot. Kohus esmalt märgib, et TsMS ei sätesta menetluskuluna esindustasu (ega õigusabikulusid), TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Hagiavaldusele lisatud arvel ei ole välja toodud esindaja tehtud toiminguid ega nendele kulunud aega, samuti puudub tunnihind. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse lisadega. Kohus leiab, et esindaja kulud summas 1750 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalikud. Maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine tähendab elektroonilise taotlusevormi täitmist. Asja hagimenetlusse saatmise järel esitatud hagiavaldus 3 lehel on trafaretne hagi, milles esindajal tuleb vahetada nimesid ja numbreid, hagi põhjenduseks on tsiteeritud üldtingimusi ja seaduse teksti. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus, dokumendid on kostjale kätte toimetatud avalikult, kostja ei ole hagile vastanud, kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas 4 tundi. Asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 50 eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 200 eurot. Hagile lisatud arvel ei ole viidet käibemaksule, seega kehtib eeldus, et summa käibemaksu ei sisalda. Hageja ei ole andnud ka TsMS § 177 lg 10 kohast kinnitust menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Seega kohtu määratud esindaja kulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu.
5 (6)
Tsiviilasi nr: 2-16-108273
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.