Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja ‒ Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik ‒ X (varasem nimi X), Eesti isikukood xxxxxxxxxxx. Asja läbivaatamise viis
03.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ja pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, s.o 04.08.2025 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused Xile inglise keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust Xile viivitamatult tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada Xi nimi, tema varasem nimi X ja isikukood tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
Sudaani Vabariigi kodanik X (edaspidi ka puudutatud isik või välismaalane) saabus Eestisse ebaseaduslikult 2013. aastal ja dokumenteeriti Eestis kui X. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on oma 22.04.2014 otsusega nr 7001310106-1 andnud välismaalasele pagulase staatuse ja sellega kaasneva elamisloa.
2.Harju Maakohtu 15.06.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx mõisteti välismaalasele karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1 (inimese tahte vastaselt temaga
suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) alusel karistuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 12.01.2022.
3.12.10.2023 otsusega nr 32307270088-1 tunnistas PPA puudutatud isikule antud pagulase staatuse kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 49 lg 3 p 2 alusel, kuna tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos.
4.Tartu Maakohtu 04.01.2024 kohtuotsusega nr x-xx-xxxx tunnistati välismaalane süüdi KarS § 121 lg 1 (inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine) järgi, karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust; KarS § 274 lg 2 p 3 (korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja välismaalasele mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aastat vangistust varasema, kriminaalasjas nr x-xx-xxxx karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osaga, s.o 6 kuud ja 12 päeva vangistust, ja mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.07.2024.
5.PPA ja Rootsis asuva Sudaani saatkonnaga koostöös on tuvastatud, et saatkonnale teadaolev isik nimega X oli Eestis dokumenteeritud kui X.
6.Harju Maakohtu 23.10.2024 kohtumäärusega nr x-xx-xxxx vabastati puudutatud isik Tartu Maakohtu 04.01.2024. a kohtuotsusega nr x-xx-xxxx mõistetud karistuse kandmisest ning otsustati saata kohtumääruse jõustumisel Eestist välja. Kohtumäärus jõustus 11.02.2025.
7.11.02.2025 vabanes puudutatud isik vanglast ja PPA pidas ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel Harju Maakohtu määrusest asjas nr x-xx-xxxx ning tema suhtes alustatud illegaalimenetlusest tulenevalt kinni.
8.Tallinna Halduskohus andis 13.02.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-345 PPA-le VSS § 23 lg 1 alusel loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2025 (kaasa arvatud).
9.Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.04.2025 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused olid järgmised.
9.1.Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isiku suhtes alustati 11.02.2025 illegaalimenetlus nr 1052285972. VSS § 14 lg 21 kohaselt saadetakse välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.
9.2.Puudutatud isiku suhtes on põgenemise oht VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 6 8 p-de 4 ning 6 mõttes. Isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral erinevates isikuvastastes süütegudes, sh korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, näitavad toimepandud rasked isikuvastased süüteod puudutatud isiku vägivaldset meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. Taotluses esitatud teabe kohaselt on isik jätkanud vägivaldset käitumist ka kinnipidamiskeskuses. Isiku poolt toime pandud süüteod pole muutunud ajas kergemaks ning isik pole usaldusväärne. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil on isik 2
avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani ning on taotlenud edasisest karistuse kandmisest vabastust tingimusega, et ta lahkub Sudaani. Kinnipidamiskeskuses viibides on isik väljendanud aga soovimatust Sudaani sõita ning soovib enda vabastamist, et ta saaks iseseisvalt lahkuda Eestist mujale Schengeni riiki. Põgenemisohu hindamise prognoosotsus hõlmab ka tõenäosuse hindamist, et isik võib siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei oleks puudutatud isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ning võib hakata eirama lahkumiskohustuse täitmist. Kinnipidamiskeskuses on isik käitunud provotseerivalt ning 21.03.2025 pani toime kehalise väärkohtlemise teise välismaalase suhtes, mille tõttu ta paigutati ohutuse ja turvalisuse tagamiseks eralduskambrisse.
9.3.Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, mida tal praegu ei ole. PPA on suhtluses Sudaani saatkonnaga ning saatkond on väljendanud valmisolekut dokument väljastada. PPA on edastanud neile isiku fotod ja maksnud riigilõivu ajutise reisidokumendi eest. Praeguseks hetkeks dokument PPA-ni jõudnud ei ole.
9.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma, mis omakorda raskendab oluliselt tema väljasaatmist riigist. Välismaalasel on ka kalduvus vägivallale ja tema vabaduses viibides on tal oht ja tõenäosus sattuda konfliktsetesse olukordadesse, mis võivad kaasa tuua tõsised tagajärjed ning on ohuks avalikule korrale. Põgenemisohu ja vägivaldse hoiaku korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, sest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. Käesoleval juhul selline usaldus isiku suhtes puudub.
9.5.Isik vabastati vanglast väljasaatmiseks Sudaani, mitte vabastamiseks Eesti ühiskonda. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega ega ebaproportsionaalne kinnipidamisega taotletava eesmärgi suhtes.
10.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
11.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on reisidokumendi saamisel valmis vabatahtlikult lahkuma Eestist Sudaani. Isik selgitas ka oma vägivaldse käitumise põhjuseid 21.03.2025 kinnipidamiskeskuses toimunud intsidendis.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 ja § 25 lg-le 1.
13.VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 1 1 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kui VSS § 23 lg-tes 1 ja 1 1 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud, pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks VSS § 25 lg 1 kohaselt PPA taotlusel väljasaadetava 3
kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.
14.VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht muuhulgas kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Sama paragrahvi p 6 kohaselt esineb põgenemise oht ka juhul kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
15.Puudutatud isik on välismaalane, kellel pole õiguslikku alust Eestis viibimiseks ja kelle suhtes on kriminaalasjas nr x-xx-xxxx jõustunud kohtumäärusega otsustatud Eestist väljasaatmine. Samas puudub puudutatud isikul kehtiv reisidokument, millega tal oleks võimalik Eestist lahkuda. PPA on suhtluses Sudaani pädeva riigiasutusega, mis on väljendanud valmisolekut puudutatud isikule reisidokument väljastada, kuid 03.04.2025 kohtuistungi aja seisuga dokument PPA-ni jõudnud ei olnud. Seega esineb isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud alus, sest isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine viibib.
16.PPA on taotluses õigesti tuginenud ka sellele, et esineb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist õigustav põgenemisoht.
17.Puudutatud isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral erinevates isikuvastastes kuritegudes, sh korduva vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on kohus seisukohal, et varasemalt puudutatud isiku poolt toime pandud rasked isikuvastased süüteod näitavad tema vägivaldset meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. Isik on jätkanud vägivaldset käitumist ka kinnipidamiskeskuses viibimise ajal (vt määruse p 9.2). Samuti saab puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei pruugi vabaduses viibimise korral lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil on isik avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani, on ta kinnipidamiskeskuses viibides väljendanud soovimatust Sudaani lahkuda ning soovinud enda vabastamist, et ta saaks iseseisvalt lahkuda Eestist mujale Schengeni ala riiki. Tõenäosust, et isik võib vabaduses viibimise korral eirata lahkumiskohustuse täitmist, suurendab ka asjaolu, et isikul elab Eestis lähisugulane (poeg) ja tal on sugulasi ka mujal Schengeni ala riikides (vt Tallinna Halduskohtu 13.02.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-345, p 17). Kokkuvõttes nõustub kohus puudutatud isiku põgenemisohu hindamisel PPA poolt tehtud prognoosiga.
18.Isiku kinnipidamise jätkamine kuni nelja kuu võrra ei ületa VSS § 25 lg-s 1 sätestatud lubatud 6 kuu pikkust tähtaega. Puudutatud isik on VSS § 23 lg 1 alusel kinnipidamiskeskuses viibinud alates 13.02.2025. Ehkki PPA on astunud samme puudutatud isikule reisidokumendi saamiseks, ei ole käesoleval hetkel teada, millal nimetatud dokument PPA-ni jõuab, seetõttu ei saa isiku väljasaatmiseks vajalikku ajavahemikku ka täpsemalt määratleda.
19.Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, nt ei tagaks isiku piisavat kättesaadavust väljasaatmismenetluses tema viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
20.Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni nelja kuu võrra ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel, mh ei ole alust pidada seda vastuolus 4
olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes.
21.Eelnevat arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega VSS § 25 lg 1 ning VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks arvates praeguse määruse tegemisest, s.o kuni 04.08.2025 (k.a).
22.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui isikule antakse Eestis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3).
23.Isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime, tema varasema nime ja isikukoodi tähemärkidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.