Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Sigrid Pure ja Margit Paas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik ‒
XXXXXXXXXXX.
Asja läbivaatamise viis
X
(X),
Eesti
isikukood
12.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ja anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2025 (k.a)
2.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused Xile inglise keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xi tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada Xi nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X (edaspidi ka puudutatud isik või välismaalane) saabus Eestisse ebaseaduslikult 2013. aastal. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on oma 22.04.2014. otsusega nr 7001310106-1 andnud välismaalasele pagulase staatuse ja sellega kaasneva elamisloa.
2.Harju Maakohtu 15.06.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXXXX mõisteti välismaalasele karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 141 lg 1 (inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) alusel karistuseks 4 aastat vangistust, kohtuotsus jõustus 12.01.2022.
3.12.10.2023 otsusega nr 32307270088-1 tunnistas PPA isikule antud pagulase staatuse kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 49 lg 3 p 2 alusel kuna tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos. Kvalifikatsiooni direktiivi nr 2011/95/EL artikkel 14 (4) kohaselt võib liikmesriik tühistada või lõpetada pagulasele antud seisundi või keelduda seda uuendamast, kui isik on lõpliku otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kujutades endast ohtu liikmesriigi ühiskonnale.
4.Tartu Maakohtu 04.01.2024 kohtuotsusega nr XXXXX tunnistati välismaalane süüdi KarS § 121 lg 1 (inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine) järgi, karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust; KarS § 274 lg 2 p 3 (korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja välismaalasele mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aastat vangistust varasema, kriminaalasjas nr XXXXX karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osaga, s.o 6 kuu ja 12 päeva vangistust ja mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.07.2024 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega.
5.PPA ja Rootsis asuva Sudaani Vabariigi Saatkonnaga koostöös on tuvastatud, et Sudaani Saatkonnale teadaolev isik nimega X on Eestis dokumenteeritud kui X.
6.11.02.2025 vabanes Tallinna Vanglast Sudaani Vabariigi kodanik X, sünd. XX XX XXXX, Eesti isikukood XXXXXXXXXXX.
7.Harju Maakohtu 23.10.2024 kohtumäärusega nr XXXXXX vabastati isik Tartu Maakohtu 04.01.2024. a kohtuotsusega nr XXXXXX mõistetud vangistuse (3 aastat 6 kuud ja 12 päeva) kandmisest ning kohtuotsuse alusel saadetakse isik kohtumääruse jõustumisel välja Eesti Vabariigist. Kohtumäärus jõustus 11.02.2025
8.Vanglast vabanemise järgselt pidas PPA isiku kinni 11.02.2025 kell 10:30 48 tunniks aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel tulenevalt Harju Maakohtu otsusest nr XXXXX, 15.10.2024 ja alustatud illegaalimenetlusest 1052285972.
9.Tallinna Halduskohtus registreeriti 12.02.2025 PPA taotlus taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
10.Kohtuistung toimus 12.02.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Sellest tulenevalt alustati 11.02.2025 X’i suhtes illegaalimenetlus nr 1052285972. VSS § 14 lg 2 1 kohaselt välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, saadetakse riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.
12.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad
tagasipöördumiseks vajalikud transiidiriigist viibib (p 3).
dokumendid või nende hankimine
vastuvõtvast või
13.VSS § 68 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) või kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
14.Eestisse saabudes identifitseeris välismaalane end kui X. Suheldes Rootsis asuva Sudaani Vabariigi Saatkonnaga, tuvastas PPA, et välismaalane on Sudaanis tuntud hoopis nimega X. Puudutatud isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et kuna isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, on PPA õigesti tuginenud VSS § 23 lg 1 p-le 3.
15.PPA on õigesti tuginenud ka sellele, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. VSS § 6 8 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. 11.02.2025 läbiviidud küsitluse käigus selgitas välismaalane, et Eestisse tulles puudusid tal dokumendid ja nime nimetades olid ametnikud temast valesti aru saanud, mistõttu saigi nimest X hoopis X. Isik saabus Eestisse 2013. aastal, PPA on 22.04.2014 väljastanud isikule X nimelise dokumendi ja kogu dokumendi kehtivuse aja ei ole isik kordagi viidanud või pööranud ametnike tähelepanu sellele, et tema nimi on dokumendil vale või valesti kirja pandud. Alles 11.02.2025 läbiviidud küsitlusel on isik märkinud, et tema nimi on Eestis dokumenteeritud valesti. See, et isik ei ole oma nime korrektsusele varasemalt tähelepanu juhtinud, seab välismaalase usaldusväärsuse ja PPA-ga koostöö tegemise kahtluse alla.
16.VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. X’i on kriminaalkorras karistatud 2 korral erinevates isikuvastastes süütegudes, sh korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et varasemalt välismaalase poolt toimepandud rasked isikuvastased süüteod näitavad tema vägivaldset meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. PPA hinnangul ei ole X’i poolt toime pandud süüteod muutunud ajas kergemaks ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldusväärsus. Kohus nõustub PPA hinnanguga.
17.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tuginedes VSS § 26 4 lg 1 ple 3 on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Kohtuistungil on X avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani Vabariiki ning on taotlenud edasisest karistuse kandmisest vabastust. Vanglas viibimise ajal aga ei ole välismaalane endale riigist lahkumiseks dokumente taotlenud. Sellest tulenevalt on PPA-l alus arvata, et välismaalane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust ja ei ole motiveeritud Eesti Vabariigist lahkuma. PPA leidis, et vabaduses viibides ei ole isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ning võib hakata eirama lahkumiskohustuses täitmist. Näiteks puudutatud isikuga 11.02.2025 peetud küsitluses saab puudutatud isik küll aru, et ta viibib Eestis illegaalselt ja ta tuleb välja saata, kuid küsib ikkagi, miks saadetakse ta välja ka Euroopast. Eelnevast võiks järeldada, et puudutatud isik ei pruugi siiski tahta tema väljasaatmist Sudaani Vabariiki vaid puudutatud isik sooviks jääda edasi Euroopasse (seda enam, et tal elab õde Saksamaal). Ühtlasi elab Eestis puudutatud isiku
poeg ja tema poja ema. Küsitlusest selgub, et puudutatud isiku poja ema ei tea, et puudutatud isikut ähvardab väljasaatmine ja puudutatud isiku sõnul tuleks talle see üllatusena. Arvestades, et puudutatud isikul elavad Eestis lähedased pereliikmed (poeg), võib puudutatud isik hakata vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale hoidma. Kohus peab Xi senist käitumist arvestades usutavaks, et vabaduses olles ei jääks ta enda väljasaatmist ootama, vaid võib lahkuda mõnda teise EL riiki või hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Kohus osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
18.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne.
20.Ülaltoodut arvestades annab kohus PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2025 (kaasa arvatud).
21.Isik tuleb KPK-st viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3).
22.Isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.