Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1501
Haldusasi
T.C kaebus Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.C , esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Raul Oberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1501 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.04.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-1501 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet tegi jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700, millega kohustas T.C-d likvideerima Raplamaal Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (p 1), kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (p 2) ja ühe koormatäie (vähemalt 8 m3) oksi (p 3), andes need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule ning esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnaametile (p 4). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 25.07.2022. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmisel rakendab Keskkonnaamet T.C suhtes sunniraha 2000 eurot ning sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Keskkonnaamet ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et Lindefarmi kinnistule ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr 940020000343 on 06.11.2020 otsusega tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja T.C sõlmisid 28.01.2020 töövõtulepingu, millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere, Ülgase ja Võreda külas asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate eluhoonete, kõrvalhoonete ja muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise ajaks määrati 28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja päringutega tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis T.C ORS Recycling OÜ-le Ülgase külas üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks konteinerit (2×20 m3) värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe veoauto koormatäie oksi, jättes eelnevalt veendumata, et ORS Recycling OÜ-l ja äriühingut esindanud KRl puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus 07.02.2020‒27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. T.C ei oma jäätmealast registreeringut ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. T.C omas jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust mitteomavale isikule. T.C vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel ei ole lõppenud ning tal on siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on käsitatav KorS § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2 tulenevalt vastutab T.C jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
2.T.C esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäi menetlusse Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Haldusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt. Ettekirjutuse koostamisel arvestati ainult väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludega, sisuliselt mingit haldusmenetlust peale ärakuulamise läbi ei viidud, ka kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Haldusmenetluses ei võetud üheltki teiselt isikult selgitusi ega viidud läbi muid toiminguid (nt vaatlus, asjaolude uurimine). Väärteomenetluses esitas kaebaja vastulause, viidates väärteomenetluse läbiviimise puudustele, millega vastustaja ei arvestanud. Kaebaja juhtis tähelepanu, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud tema seost jäätmetega ning samuti ei ole paikvaatluse läbiviimise koht seotud kaebajaga. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud ega saadud tuvastada, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse on jäätmeid olnud ja kas neid on sealt ära 2(9)
3-22-1501 viidud. Väärteomenetleja kinnitas, et kui kaebaja vastu ei vaidle, määratakse talle väike rahatrahv jäätmeloa olemasolu kontrollimata jätmise eest, kuid mingeid muid süüdistusi kaebajale väärteomenetluse käigus ei esitatud. Väärteomenetluse otsust kaebaja ei vaidlustanud, kuna talle kinnitati, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõpetatud. Selgitamaks, millistelt kinnistutelt viidi ära jäätmeid ja kes on tegelik jäätmevaldaja, oleks pidanud võtma haldusmenetluses selgitused jäätmevedu organiseerinud ORS Recycling OÜ esindajalt KRlt. Haldusmenetluses ei ole tõendatud ettekirjutuse väide, et jäätmete vedu Lindafarmi kinnistule korraldas kaebaja. Ainuke tõend väärteomenetluses on ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud leping jäätmete koristamiseks. Kohatu on väide, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Ülgase külas puuduvad tänavad, kinnistute numbrid ja nimed, tegemist on aiamaadega, mida kasutati aiasaaduste kasvatamiseks. Ülgase külas asub arvestatav kogus kogu riigi jäätmetest, mistõttu ei saa panna kaebajale süüks, et jäätmed seal asuvad ja kaebaja on nende jäätmete valdaja või tekitaja. Kaebajal ei ole ühtegi kinnistut Võreda külas ja on ainult üks kinnistu Kallavere külas, Kure
87.Tegemist on maatulundusmaaga, kus ei ole ehitisi ega muid jäätmeid, mida saaks sealt ära viia. Tegelikkusele ei vasta ettekirjutuse väide, et kaebaja on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja ehk omas jäätmete üle tegelikku võimu. Kaebaja kinnistud on olnud inimeste aiamaad, kus ei ole kunagi olnud tootmist ega saanud olla ka plastgraanuleid, mistõttu jääb arusaamatuks plastikgraanulite vedu ja nende omistamine kaebajale. Sõlmitud töövõtulepingus kinnitas ORS Recycling OÜ kirjalikult, et tal on olemas kõik vajalikud jäätmeload lepingu sõlmimiseks. Ehitusjäätmeid kaebaja üle andnud ei ole, kaebaja andis üle vaid oksad ja muud haljasjäätmed. Kui ettevõte tegutses ehitusjäätmete osas omal initsiatiivil, ei saa kaebajat selles süüdistada. Haldusmenetluses ei ole tuvastatud ühtegi jäätmekogust ega nende tegelikku asukohta. Ettekirjutusega jäätmete vedamise eest vastutuse panemine kaebajale kui eraisikule on äärmiselt ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu korraldanud, seda füüsiliselt ellu viinud ega finantseerinud. Jäätmevedu organiseerisid ja teostasid juriidilised isikud (ORS Recycling OÜ, Wasteman OÜ, Computers OÜ), kes täna ei vastuta millegi eest, kuid nende hoolsuskohustus peaks olema suurem kui eraisikul.
3.Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Haldusmenetluse toimikus olevad tõendid on kogutud erinevate keskkonnajärelevalvealaste kontrollide (objekti kontrollimise protokollid), väärteomenetluste (sündmuskoha vaatluse protokoll, menetlusaluste isikute ja tunnistajate ülekuulamiste protokollid) ja konkreetse haldusmenetluse (kaebaja ärakuulamisega seotud dokumendid) raames. Jõustunud otsusega väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tugines vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Süüteomenetluses on tõendamiskoormus kõrgem kui haldusmenetluses, mistõttu olukorras, kus haldusmenetluses etteheidetud rikkumise asjaolud on süüteomenetluses ammendavalt tuvastatud, saab lugeda tõendatuks ka haldusmenetluses etteheidetud rikkumise. Tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud ning väärteomenetluses tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks tuleb kaebajal esitada oma väiteid kinnitavad tõendid, mida kaebaja esitanud ei ole. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks väärteomenetluses esitatud vastulausega arvestamata jätmine. Vastulause mittearvestamist on väärteootsuses selgitatud. Haldusmenetluse läbiviimisel ei selgunud asjaolusid, mis annaksid alust seda seisukohta muuta. Väärteo- ja haldusmenetlus on erineva eesmärgiga menetlused, neid võib 3(9)
3-22-1501 läbi viia samaaegselt ning üks ei välista teist. Haldusmenetlus on läbi viidud kaebaja õigusi ja huve arvestades. Kaebaja vastutas ettekirjutuse tegemise hetkel jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtis kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Kaebaja oli ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud jäätmete valdaja ning vastutas jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Ettekirjutuses on põhjendatult leitud, et töövõtulepingut sõlmides ning ehitusja lammutusjäätmeid ning plastgraanuleid üle andes omas kaebaja nende üle tegelikku võimu ja oli seega jäätmete valdaja JäätS § 9 tähenduses. Ettekirjutusest ja 14.06.2022 ärakuulamise protokollist nähtub, et kaebaja vastutus põhineb asjaolul, et ta on töövõtulepingu objektiks olevatelt aladelt pärinevate jäätmete valdaja. Ettekirjutuses ei ole mainitud, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Asjaolu, et kaebaja kinnistul ei ole asunud tootmist, ei tähenda, et kaebaja ei saa olla plastgraanulite valdaja. Pooled ei vaidle, et ORS Recycling OÜ-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise ajal õigus jäätmete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikul 07.02.2020–27.01.2021 (s.o töövõtulepingu täitmise, mitte lepingu sõlmimise ajal) registreering tavajäätmete edasimüümiseks, mis ei anna aga õigust jäätmete kogumiseks, veoks ega taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. ORS Recycling OÜ paljasõnaline kinnitus vajaliku loa olemasolu kohta ei vabastanud kaebajat JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustustest. Kuna keskkonnalubade ja registreeringute olemasolu on keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS hõlpsasti kontrollitav, ei saa JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus piirduda üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega. Seega vastutab kaebaja JäätS § 28 lg-test 4 ja 5 tulenevalt endiselt JäätS § 28 lg 1 kohase kohustuse täitmise, s.o nimetatud jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Kuna kaebajal puudub õigus jäätmete käitlemiseks, tuli tal kohustuse täitmiseks anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le lisaks haljastusjäätmetele üle 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning kaks konteineritäit (40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (s.o plastijäätmeid). Need asjaolud on tõendatud väärteomenetluses ülekuulamiste ja päringutega ning ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepinguga nr 280120201. Vastavalt ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise protokollile on kaardil rohelisega märgitud kinnistud, mis olid töövõtulepingu objektid. Seejuures on leping täidetud, s.o jäätmed sealt veetud Lindefarmi kinnistule. Plastgraanulid asusid Pae ja Kivinurme tee äärsel rohelisega märgitud alal. 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll toetab KR ütlusi, et töövõtulepingu alusel kokku kogutud ehitus- ja lammutuspraht ning värvilised graanulid viidi Lindefarmi kinnistule. Vastavalt Wasteman OÜ juhatuse liikme K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas Wasteman OÜ 2020. a veebruari keskpaigas ORS Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt Ülgase külast aiandusühistute piirkonnast Lindefarmi kinnistule 4 koormatäit, s.o veidi üle 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Seega kinnitavad ka K.R. ütlused, et ehitus- ja lammutusjäätmed veeti töövõtulepingu objektiks olevalt maa-alalt Lindefarmi kinnistule. Töövõtulepingu, sündmuskoha vaatluse protokollidega ning KR ja K.R. ütlustega on tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle 60 tonni ehitusjäätmeid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Vastavalt OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV 27.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas OÜ Pro Computers 2020. a veebruari lõpus ORS Recycling OÜ tellimusel Ülgase külast Lindefarmi kinnistule kaks konteinerit värvilise purustatud 4(9)
3-22-1501 plastikuga. ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020 ülekuulamise protokolli kohaselt kinnitab KR veelkord, et plastgraanulid pärinevad kindlasti Maardust ja need pärinevad kaebajalt. Seega on töövõtulepingu, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokolliga ning KR ja ÜVa ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle kaks konteineritäit plastikgraanuleid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Keskkonnaamet on ettekirjutuse tegemisel põhjendatult jätnud arvestamata kaebaja väite, et ta ei ole ehitusjäätmeid ega plastgraanuleid ORS Recycling OÜ-le üle andnud. Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu kõrvaldamiseks on põhjendatud, sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ettekirjutus on põhjendatud, sest jäätmed Lindefarmi kinnistul häirivad külaelanikke, seoses suurenenud näriliste hulgaga kardetakse haiguse leviku ohtu ning jäätmed võivad põhjustada põlengut. Kaebaja on teadlikult jätnud teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendumata ning otsese tahtlusega rikkunud JäätS-i nõudeid. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas avalik huvi. Seda seisukohta kinnitab ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10.
4.Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja on kohtumenetluse ajal jäätmeid likvideerinud ning Keskkonnaamet on sellest tulenevalt lugenud ettekirjutuse täidetuks ja 03.02.2023 teatega haldusmenetluse lõpetanud. Kohtu menetluses on jätkutuvastuskaebus vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ettekirjutuse p-i 3 osas, mis puudutas kohustust likvideerida oksad, ta õigusvastasuse tuvastamist ei taotle, sest on juba varasemates menetlustes kinnitanud nende jäätmete üleandmist. Seega on asjas vaidluse all ettekirjutuse pde 1, 2 ja 4 õiguspärasus. Väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemine ei ole olnud põhjendamatu, juba olemasolevate tõendite uuesti kogumine ei olnud haldusmenetluses nõutav ning sisulist vaidlust ei saa olla väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes. Kaebajat teavitati 23.05.2022 kirjaga haldusmenetluse alustamisest ning teates viidati väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele, mis loeti haldusmenetluses tõendatuks. Samuti on väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele viidatud nii kaebaja ärakuulamisel kui ka vaidlustatud ettekirjutuses. Kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan saab asja lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et haldusorgan koguks samu tõendeid uuesti (Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-16-2497, p 11). Kaebajat karistati 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 JäätS § 125 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt tuvastati, et 28.01.2020 on kaebaja sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201 tellija kinnistutelt hoonete ja piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks ning otsusega heideti kaebajale ette jäätmete üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule ORS Recycling OÜ-le (enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist purustatud plastgraanulit ja ühe veoauto koormatäie oksi) eelnevalt veendumata, kas vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Väärteomenetluses on lisaks töövõtulepingule nr 280120201 tuginetud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise ja vedamise tuvastamisel ka ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise protokollile, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollile, Wasteman OÜ juhatuse liikme K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile, OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV 27.05.2020 ülekuulamise protokollile ja ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020 ülekuulamise protokollile. Väärteootsusest nähtuvalt tuvastati ka jäätmete viimine kolmandale
5(9)
3-22-1501 isikule kuuluvale Lindefarmi kinnistule, mistõttu leiti, et kaebaja rikkus JäätS § 28 lg-eid 1 ja
2.Viidatud väärteootsus on jõustunud. Põhjendamatu on etteheide, et tuginetud on üksnes väärteomenetluse raames tuvastatud asjaoludele. Lisaks on tuginetud ka keskkonnajärelevalve raames koostatud objekti kontrollimise protokollile ja samuti on antud kaebajale võimalus olla vaidlustatud ettekirjutuse andmise menetluses ära kuulatud. Kaebaja õigusi on haldusmenetluses arvesse võetud – vastatud on kaebaja 26.05.2022 päringule (31.05.2022 kirjaga), tema 01.06.2022 sooviavaldus selgituste andmiseks ja suuliseks ärakuulamiseks on rahuldatud, vastatud on kaebaja 01.06.2022 kirjas esitatud küsimustele ja etteheidetele (kaebaja ärakuulamise protokoll). Ülaltoodu alusel ei nähtu uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt. Asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei vaidlustanud väärteootsust tulenevalt väärteomenetleja kinnitusest, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõppenud. Ei ole usutav, et olukorras, kus väärteo toimepanemise tulemusena on keskkonda jäänud jäätmed ning tekkinud keskkonnaoht, piirduks keskkonnakaitse inspektor üksnes isiku karistamisega ja välistaks võimaluse nõuda isikult kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja ohu tõrjumist. Ettekirjutuses tuginetakse kaebaja jäätmevaldajaks lugemisel JäätS §-le 9. Ettekirjutuse kohaselt omas kaebaja jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu. Põhjendatud ei ole väide, et vastustaja on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud kõrvale jätnud. Kaebaja ja ORS Recycling OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 280120201 p-i 2 kohaselt on kokku lepitud, et tellitud tööks on „Tellija kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas nr 1 välja toodud piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine“ (p 2.2) ning „Lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne ära viimine“ (p 2.3). Ka kaebaja ise kinnitab, et sõlmis lepingu kaebaja kinnistutel olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste lammutamiseks ja likvideerimiseks ning leping nägi ette ka lammutusest tuleneva prahi äraviimise. Töövõtulepingu olemasoluga ongi ettekirjutuses kaebaja jäätmevaldaja staatust põhjendatud. Ettekirjutusest nähtuvalt tuleneb kaebaja kui jäätmevaldaja vastutus JäätS § 28 lg-test 4 ja 5. JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja (JäätS § 28 lg 5) ning JäätS § 28 lg 4 kohaselt lõppeb jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks keskkonnakaitseluba, ei olnud kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (JäätS § 28 lg 4). Kaebajat ei vabasta vastutusest tema poolt viidatud töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, mis nägi ette, et töö teostamise eest ei maksta tasu, vaid kogu lammutusest või likvideerimisest saadav materjal läheb töövõtja (ORS Recycling OÜ) omandisse. Üksnes asjaolu, et jäätmed tekkisid alles lammutustööde tagajärjel, ei välista kaebaja lugemist jäätmevaldajaks. Kaebaja tellis lammutustööde teostamise (töövõtulepingu p 2.2) ja seejärel lammutusprahi äraviimise (töövõtulepingu p 2.3). Isegi kui töövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks oli kaebaja soov, et lammutusega tegeleks ja seejärel tekkivate jäätmete omanikuks saaks ORS Recycling OÜ, 6(9)
3-22-1501 vabanenuks ta JäätS § 28 lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete käitlemise eest siiski üksnes juhul, kui uuel jäätmevaldajal oleks olnud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. ORS Recycling OÜ-l selline keskkonnakaitseluba puudus. Kaebaja kohustus tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud seega jäätmete valduse või ka omandi üleandmisega, vaid jäi kehtima kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Ka ei piirdu JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega, vaid kaebaja kui jäätmeid üleandev isik pidanuks keskkonnaloa ja registreeringu olemasolus veenduma. Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu kõrvaldamiseks on sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Keskkonnaamet on selgitanud, et lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengu ning plastikgraanulid kui mikroplast võib tekitada kahju looduskeskkonnale ja elusloodusele. Samuti on vastustaja põhjendanud, et jäätmete seas võib olla ohtlikke ehitusja lammutusjäätmeid ning jäätmete ladustamiskoht ei ole kontrollitud jäätmekäitluskoht, mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Vastustaja on lisaks selgitanud, et ka ORS Recycling OÜ kui jäätmed õigusliku aluseta keskkonda viinud isik vastutab jätkuvalt jäätmete likvideerimise eest, st kaebaja ja ORS Recycling OÜ vastustavad erineval õiguslikul alusel jäätmete likvideerimise eest. Eelnevast tulenevalt on kaebajat ettekirjutuses õigesti käsitletud jäätmevaldajana JäätS § 9 tähenduses ning seega pidi ta neid käitlema vastavalt kehtivatele nõuetele või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS § 28 lg 1). JäätS § 28 lg 1 rikkumise tõttu on kaebaja korrarikkuja, kellele võis teha ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.T.C palub 09.08.2023 apellatsioonkaebuses (ja 04.03.2025 täiendavas seisukohas) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. ORS Recycling OÜ polnud uus jäätmevaldaja, kuna enne tema valdust polnudki veel jäätmeid, mida vallata. JäätS § 2 lg 1 kohaselt saavad jäätmed olla vaid vallasasjad, mitte kinnisasja osaks olevad lammutamata ehitised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et isik, kelle valduses vallasasi (antud juhul jäätmed) on, tuleb selgitada asjaõigusseaduse (AÕS) sätete järgi. AÕS § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle. Kohus pole kaebaja selgituste osas seisukohta võtnud, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1). Eelnevast tulenevalt tekkisid jäätmed alles ORS Recycling OÜ valduses, sest varem jäätmeid olemas ei olnud. Kaebaja valduses pole lammutusjäätmeid kunagi olnud, kuna tal polnud nende üle tegelikku võimu. ORS Recycling OÜ töövõtulepingu p-i 4.1 järgi kuulusid jäätmed kohe lammutamise järgselt ORS Recycling OÜ omandisse. Lepingud nägid ette vaid ehitiste lammutamisel tekkinud prahi äraviimist. Muu prahi äraviimine polnud lepingu ese ja selle prahi äraviimine oleks olnud ORS Recycling OÜ poolt omavoliline. Isegi kui nõustuda sellega, et esialgne jäätmevaldaja oli kaebaja, kes hiljem andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le, on täidetud JäätS § 28 lg 2 nõuded. Väärteomenetluses on 30.03.2020 üle kuulatud ORS Recycling OÜ esindaja KR, kes protokollist nähtuvalt andis ütlusi selle kohta, et kaebaja küsis enne vedu jäätmeluba ja KR kinnitas loa olemasolu. JäätS § 28 lg 2 ei ütle, kuidas peab üleandja veenduma loa olemasolus, mistõttu saab lugeda piisavaks selles veendumist KR kinnituse kaudu.
6.Keskkonnaamet palub 25.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 7(9)
3-22-1501 Keskkonnaamet on selgitanud, miks käsitles ettekirjutuses kaebajat jäätmete valdajana ja pidas teda vastutavaks jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Asjas on tuvastatav, et kaebaja andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le 28.01.2020 töövõtulepingu alusel. Kaebaja viited AÕS § 36 lg-le 1 ja § 68 lg-le 1 on asjakohatud, praeguses asjas ei saa jäätmevaldaja määratlemisel juhinduda AÕS-i sätetest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda muuta ega tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).
8.Apellatsioonkaebuse põhiväide on, et ettekirjutus on tehtud valele isikule, kuna kaebaja ei olnud jäätmevaldaja JäätS § 9 lg 1 tähenduses. See väide ei ole õige.
9.28.01.2020 sõlmisid kaebaja ja ORS Recycling OÜ töövõtulepingu (dtl 52), mille p 2 kohaselt oli lepingu ese kaebaja kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas 1 välja toodud piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine; lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne äraviimine. 08.06.2020 ülekuulamisel (dtl 20 jj) kinnitas kaebaja, et osaliselt lammutas ta rajatisi ise, osaliselt aga ORS Recycling OÜ, kuid lammutusjäätmete vedu toimetas üksnes ORS Recycling OÜ.
10.JäätS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Niisiis olid jäätmed praegusel juhul rajatiste lammutamise tulemusel tekkinud ehitusjäätmed.
11.JäätS § 9 g 1 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. AÕS § 33 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. JäätS § 9 lg 1 ei erista valduse vormi. Niisiis olid jäätmed, mis tekkisid kaebaja enda lammutustegevuse tulemusel, tema otseses valduses, ja jäätmed, mis tekkisid lepingulisest suhtest ORS Recycling OÜ-ga, kaebaja kaudses valduses. Järelikult oli kaebaja kogu lammutustegevuse tulemusel tekkinud jäätmete suhtes jäätmevaldaja. Sõlmides töövõtulepingu ORS Recycling OÜ-ga, pidi kaebajal jäätmevaldajana olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (JäätS § 28 lg 11). Sõlmides niivõrd üldsõnalise töövõtulepingu, jättes dokumenteerimata kõik jäätmete käitlemise seisukohas olulised asjaolud (kui palju milliseid jäätmeid kust ja kuhu ära veeti) ning andes jäätmed üle isikule, kel puudus keskkonnakaitseluba, võttis kaebaja teadliku riski, et vaidluse tekkides ei ole tal võimalik neid asjaolusid tõendada ja vastutus jäätmete käitluse eest jääb talle (JäätS § 28 lg 5).
12.08.06.2020 ülekuulamisel väitis kaebaja, et ta ei küsinud ORS Recycling OÜ esindajalt, kas äriühingul on olemas jäätmeluba. Aga isegi kui kaebaja seda küsis, ei saa seda pidada JäätS § 28 lg 2 nõude täitmiseks. Keskkonnakaitseloa olemasolus veendumiseks tuleb seda isikul endal kontrollida avalikust keskkonnakaitselubade registrist KOTKAS. Määravat 8(9)
3-22-1501 tähtsust asja lahendamisel ei oma ka see, et töövõtulepingu p 4 kohaselt sai ORS Recycling OÜ jäätmete omanikuks ‒ JäätS § 28 lg-d 4 ja 5 jätavad vastutuse jäätmete käitluse eest ka sellises olukorras siiski kaebajale.
13.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.