X kaebus Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Raul Oberg
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 31.05.2023
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xit karistati kohtuvälise menetleja 06.11.2020 otsusega üldmenetluses Keskkonnainspektsiooni poolt läbi viidud väärteomenetluses nr 940020000343 jäätmeseaduse (JäätS) § 125 lg 1-s sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, s.o 560 euroga.
3-22-1501
2.Keskkonnaamet teavitas Xit 23.05.2022 teatega (dtl 208-210) haldusmenetluse nr 2700 alustamisest. Talle anti õigus esitada kavandatava ettekirjutuse suhtes arvamusi ja vastuväiteid hiljemalt 10.06.2022. X esitas 26.05.2022 haldusmenetluses küsimusi, millele Keskkonnaamet vastas 31.05.2022 kirjaga (dtl 226-227). X avaldas 01.06.2022 soovi anda suulisi selgitusi ning esitada täiendavaid küsimusi. Xi ärakuulamine toimus 14.06.2022 (protokoll dtl 11-18).
3.Keskkonnaamet koostas JäätS § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 (dtl 7-10), millega kohustas Xit Raplamaal Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult likvideerima 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (p 1), kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (p 2) ja ühe koormatäie (vähemalt 8 m3) oksi (p 3), andes need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule ning esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnaametile (p 4). Keskkonnaamet määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 25.07.2022 ning hoiatas sunniraha rakendamisega. Ettekirjutuse põhjendused olid järgmised. 1) Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et Lindefarmi kinnistule ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr 940020000343 on 06.11.2020 tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja X sõlmisid 28.01.2020 töövõtulepingu, millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere, Ülgase ja Võreda külas asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate eluhoonete, kõrvalhoonete ja muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise ajaks määrati 28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja päringutega tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis X ORS Recycling OÜ-le Ülgase külas üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks konteinerit (2×20 m 3) värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe veoauto koormatäie oksi, jättes eelnevalt veendumata, et ORS Recycling OÜ-l ja äriühingut esindanud Y puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus 07.02.2020‒ 27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. X ei oma jäätmealast registreeringut ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. X omas jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust mitteomavale isikule. Xi vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel ei ole lõppenud ning tal on siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on käsitatav KorS § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2 tulenevalt vastutab X jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. 2) Keskkonnaametil on ettekirjutuse tegemise pädevus. Ettekirjutus tehakse vajadusest tagada JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 tulenevate nõuete täitmine, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule ning jäätmeid üle andev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üle antud jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet ei arvesta Xi esitatud paljasõnaliste vastuväidetega, kuna Keskkonnaamet on omapoolse tõendamiskoormuse täitnud. Keskkonnaamet on läbi viinud väärteoasja, mille otsus on jõustunud. Antud haldusasjas toetutakse väärteoasjas tuvastatud asjaoludele. Leitud on piisavaid tõendeid põhjendatud kahtluse olemasoluks, et X andis ORS Recycling OÜ-le lepingu alusel korralduse 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmete, kahe 20 m3 konteineri plastikgraanulite ja ühe koormatäie okste likvideerimiseks Ülgase, Kallavere ning Võerdla külast.
2(9)
3-22-1501 3) Keskkonnaamet hoiatas ühtlasi, et kui ettekirjutuse resolutsioonis märgitud tähtajaks 25.07.2022 ettekirjutusega määratud kohustusi täidetud ei ole, rakendab ta sunniraha 2000 eurot.
4.X esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse täielikku või osalist tühistamist, olles viimasel juhul alternatiivselt nõus teostama vastavalt ettekirjutuse p-le 3 ühe veoauto koorma okste jm haljastusjäätmete Lindefarmi kinnistult äraveo ja utiliseerimise.
5.X eemaldas kohtumenetluse ajal Lindefarmi kinnistult jäätmeid ja esitas Keskkonnaametile tõendid jäätmete veost ja jäätmekäitlejatele üle andmisest kokku 74,62 tonni jäätmete kohta (61,48 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning 13,12 tonni mehhaanilise töötlemise jääke ehk plastikgraanuleid). Keskkonnaamet teavitas 14.02.2023 kohut, et teostas 30.01.2023 järelkontrolli ettekirjutuse täitmise üle, luges ettekirjutuse täidetuks ja lõpetas 03.02.2023 teatega haldusmenetluse. Keskkonnaamet hindas ettekirjutuse resolutsioonis esitatud kohustused täidetuks ilma 8 m 3 okste likvideerimiseta, kuna need on biolagunevad jäätmed, mille leidmine ülejäänud Lindefarmi kinnistule ladustatud jäätmete seast on ebamõistlikult keeruline.
6.X esitas 22.02.2023 taotluse üleminekuks nn jätkutuvastuskaebusele, viidates preventiivsele huvile ning märkides, et ettekirjutuse nõuded olid õigusvastased. Kaebaja soovib vältida edaspidi samadel asjaoludel õigusvastase haldusakti andmist enda suhtes ning esitada Keskkonnaameti vastu kahju hüvitamise nõude. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 06.04.2023 määrusega ning läks Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse täieliku või alternatiivselt osalise tühistamise nõudelt üle Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse täielikult või osaliselt õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.X palub tuvastada Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse osaline õigusvastasus (kaebuse seisukohad dtl 2-5; täiendavad seisukohad dtl 103 ja kohtuistungil). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Haldusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt. Ettekirjutuse koostamisel arvestati ainult väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludega, sisuliselt mingit haldusmenetlust peale ärakuulamise läbi ei viidud, ka kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Haldusmenetluses ei võetud üheltki teiselt isikult selgitusi ega viidud läbi muid toiminguid (nt vaatlus, asjaolude uurimine). Väärteomenetluses esitas kaebaja vastulause, viidates väärteomenetluse läbiviimise puudustele, millega vastustaja ei arvestanud. Kaebaja juhtis tähelepanu, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud tema seost jäätmetega ning samuti ei ole paikvaatluse läbiviimise koht seotud kaebajaga. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud ega saadud tuvastada, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse on jäätmeid olnud ja kas sealt neid ära on viidud. Väärteomenetleja kinnitas, et kui kaebaja vastu ei vaidle, määratakse talle väike rahatrahv jäätmeloa olemasolu kontrollimata jätmise eest, kuid mingeid muid süüdistusi kaebajale väärteomenetluse käigus ei esitatud. Väärteomenetluse otsust kaebaja ei vaidlustanud, kuna talle kinnitati, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõpetatud. 2) Kaebaja soovis, et järelevalvemenetlus kui haldusmenetlus viidaks läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 nõudeid järgides ja selgitataks menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, vajadusel kogutaks tõendeid. Menetleja seda ei teinud. Haldusmenetluses ei ole välja selgitatud tegelikke asjaolusid ja enamus infot on võetud otse väärteomenetlusest, veendumata seal välja selgitatud info ja faktide paikapidavuses. Selgitamaks, millistelt kinnistutelt viidi ära
3(9)
3-22-1501 jäätmeid ja kes on tegelik jäätmevaldaja, oleks pidanud võtma haldusmenetluses selgitused jäätmevedu organiseerinud ORS Recycling OÜ esindajalt Yt. Haldusmenetluses ei ole tõendatud ettekirjutuse väide, et jäätmete vedu Lindafarmi kinnistule korraldas kaebaja. Ainukeseks tõendiks väärteomenetluses on ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud leping jäätmete koristamiseks. 3) Kohatu on väide, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Ülgase külas puuduvad tänavad, kinnistute numbrid ja nimed, tegemist on aiamaadega, mida kasutati aiasaaduste kasvatamiseks. Ülgase külas asub arvestatav kogus kogu riigi jäätmetest, mistõttu ei saa panna kaebajale süüks, et jäätmed seal asuvad ja et kaebaja on nende jäätmete valdaja või tekitaja. Kaebajal ei ole ühtegi kinnistut Võerdla külas ja on ainult üks kinnistu Kallavere külas, Kure 87. Tegemist on maatulundusmaaga, kus ei ole ehitisi ega muid jäätmeid, mida saaks sealt ära viia. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud, seega ei ole tuvastatud, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse jäätmeid olnud on ja kas neid sealt ära on viidud. 4) Kaebajal puudub seos väärteomenetluses toodud väitega, et ta on lammutusjäätmete jäätmevaldaja ehk omas jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu ja andis lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust mitteomavale isikule. Tegelikkusele ei vasta ettekirjutuse väide, et kaebaja on Kallavere, Ülgase ja Võerdla külast Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja ehk omas jäätmete üle tegelikku võimu. Kaebaja kinnistud on olnud inimeste aiamaad, kus ei ole kunagi olnud tootmist ega saanud olla ka plastgraanuleid, mistõttu jääb arusaamatuks plastikgraanulite vedu ja nende omistamine kaebajale. Sõlmitud töövõtulepingus kinnitas ORS Recycling OÜ kirjalikult, et tal on olemas kõik vajalikud jäätmeload lepingu sõlmimiseks (leping dtl 177–184). Ehitusjäätmeid kaebaja üle andnud ei ole, kaebaja andis üle vaid oksad ja muud haljasjäätmed. Kui ettevõte tegutses ehitusjäätmete osas omal initsiatiivil, ei saa kaebajat selles süüdistada. Haldusmenetluses ei ole tuvastatud ühtegi jäätmekogust ega nende tegelikku asukohta. 5) Ettekirjutusega jäätmete vedamise eest vastutuse panemine kaebajale kui eraisikule on äärmiselt ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu korraldanud, seda füüsiliselt ellu viinud ega finantseerinud. Jäätmevedu organiseerisid ja teostasid juriidilised isikud (ORS Recycling OÜ, Wasteman OÜ, Computers OÜ), kes täna ei vastuta millegi eest, kuid nende hoolsuskohustus peaks olema suurem kui eraisikul. Ettekirjutuse nõue vedada ära jäätmed Lindefarmi kinnistult ei ole mõistlik kaebaja suhtes, sest kaebajal puudub selleks oskusteave.
2.Keskkonnaamet palub 25.08.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata (dtl 291296), leides järgmist. 1) Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Haldusmenetluse toimikus olevad tõendid on kogutud erinevate keskkonnajärelevalve alaste kontrollide (objekti kontrollimise protokollid), väärteomenetluste (sündmuskoha vaatluse protokoll, menetlusaluste isikute ja tunnistajate ülekuulamiste protokollid) ja konkreetse haldusmenetluse (kaebaja ärakuulamisega seotud dokumendid) raames. Jõustunud otsusega väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tugines vastustaja HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Süüteomenetluses on tõendamiskoormis kõrgem kui haldusmenetluses, mistõttu olukorras, kus haldusmenetluses etteheidetud rikkumise asjaolud on süüteomenetluses ammendavalt tuvastatud, saab lugeda tõendatuks ka haldusmenetluses etteheidetud rikkumise. Tõendamiskoormis on eeltoodust tulenevalt kaebajale üle läinud ning väärteomenetluses tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks tuleb kaebajal esitada oma väiteid kinnitavad tõendid, mida kaebaja esitanud ei ole. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks
4(9)
3-22-1501 väärteomenetluses esitatud vastulausega arvestamata jätmine. Vastulause asjakohasust on hinnatud väärteomenetluses ning jõutud seisukohale, et selles esitatut ei ole alust väärteoasjas arvestada. Vastulause mittearvestamist on väärteootsuses selgitatud (dtl 198-206). Haldusmenetluse läbiviimisel ei selgunud asjaolusid, mis annaksid alust seda seisukohta muuta. Väärteo- ja haldusmenetlus on erineva eesmärgiga menetlused, neid võib läbi viia samaaegselt ning üks ei välista teist. Haldusmenetlus on läbi viidud kaebaja õigusi ja huve arvestades. 2) Kaebaja vastutas ettekirjutuse tegemise hetkel jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtis kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Kaebaja oli ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud jäätmete valdaja ning vastutas jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Ettekirjutuses on põhjendatult leitud, et töövõtulepingut sõlmides ning ehitusja lammutusjäätmete ning plastgraanuleid üle andes omas kaebaja nende üle tegelikku võimu ja oli seega jäätmete valdajaks JäätS § 9 tähenduses. Ettekirjutusest ja 14.06.2022 ärakuulamise protokollist nähtub, et kaebaja vastutus põhineb asjaolul, et ta on töövõtulepingu objektiks olevatelt aladelt pärinevate jäätmete valdajaks. Ettekirjutuses ei ole mainitud, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Asjaolu, et kaebaja kinnistul ei ole asunud tootmist, ei tähenda, et kaebaja ei saa olla plastgraanulite valdaja. 3) Pooled ei vaidle, et ORS Recycling OÜ-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise ajal õigus jäätmete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus 07.02.2020–27.01.2021 (s.o töövõtulepingu täitmise, mitte lepingu sõlmimise ajal) registreering tavajäätmete edasimüümiseks, mis ei anna aga õigust jäätmete kogumiseks, veoks ega taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. ORS Recycling OÜ paljasõnaline kinnitus vajaliku loa olemasolu kohta ei vabastanud kaebajat JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustustest. Kuna keskkonnalubade ja registreeringute olemasolu on keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS hõlpsasti kontrollitav, ei saa JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus piirduda üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega. Seega vastutab kaebaja JäätS § 28 lg-test 4 ja 5 tulenevalt endiselt JäätS § 28 lg 1 kohase kohustuse täitmise, s.o nimetatud jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Kuna kaebajal puudub õigus jäätmete käitlemiseks, tuli tal kohustuse täitmiseks anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 4) Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le lisaks haljastusjäätmetele üle 60 tonni ehitus ja lammutusjäätmeid ning kaks konteineritäit (40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (s.o plastijäätmeid). Ettekirjutusest nähtuvalt on need asjaolud tõendatud väärteomenetluses ülekuulamiste ja päringutega ning ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepinguga nr 280120201. Vastavalt ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 30.03.2020 ülekuulamise protokollile on kaardil rohelisega märgitud kinnistud, mis olid töövõtulepingu objektideks (dtl 184). Seejuures on leping täidetud, s.o jäätmed sealt veetud Lindefarmi kinnistule, Kure järve ääres asuva rohelisega märgitud ala suhtes ning plastgraanulid asusid Pae ja Kivinurme tee äärsel rohelisega märgitud alal. 5) 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll toetab Yi ütlusi, et töövõtulepingu alusel kokku kogutud ehitus- ja lammutuspraht ning värvilised graanulid viidi Lindefarmi kinnistule. Vastavalt Wasteman OÜ juhatuse liikme C 21.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas Wasteman OÜ 2020. a veebruari keskpaigas ORS Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt Ülgase külast aiandusühistute piirkonnast Lindefarmi kinnistule 4 koormatäit, s.o veidi üle 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (dtl 187). Seega kinnitavad ka C ütlused, et ehitus- ja lammutusjäätmed veeti töövõtulepingu objektiks olevalt maa-alalt Lindefarmi kinnistule. 5(9)
3-22-1501 6) Ülaltoodule tuginedes on töövõtulepingu, sündmuskoha vaatluse protokollidega ning Yi ja C ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle 60 tonni ehitusjäätmeid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Vastavalt OÜ Pro Computers juhatuse liikme Q 27.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas OÜ Pro Computers 2020. a veebruari lõpus ORS Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt Ülgase külast Lindefarmi kinnistule kaks konteinerit värvilise purustatud plastikuga. ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 14.09.2020 ülekuulamise protokolli kohaselt kinnitab Y veelkord, et plastgraanulid pärinevad kindlasti Maardust ja need pärinevad kaebajalt. Seega on töövõtulepingu, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokolliga ning Yi ja Q ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜle kaks konteineritäit plastikgraanuleid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Keskkonnaamet on ettekirjutuse tegemisel põhjendatult jätnud arvestamata kaebaja väite, et ta ei ole ehitusjäätmeid ega plastgraanuleid ORS Recycling OÜ-le üle andnud. 7) Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu kõrvaldamiseks on põhjendatud, sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ettekirjutus on põhjendatud, sest jäätmed Lindefarmi kinnistul häirivad külaelanikke, seoses suurenenud näriliste hulgaga kardetakse haiguse leviku ohtu ning need võivad põhjustada põlengut. Kaebaja on teadlikult jätnud teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendumata ning otsese tahtlusega rikkunud JäätS nõudeid. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas avalik huvi. Seda seisukohta kinnitab ka KeÜS § 10.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat likvideerima Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmed, plastikgraanulid, oksad (p-d 1-3) ning andma need üle taoliste jäätmete käitlemise õigust omavale isikule (p 4). Kaebaja on kohtumenetluse ajal jäätmeid likvideerinud ning Keskkonnaamet on sellest tulenevalt lugenud ettekirjutuse täidetuks ja 03.02.2023 teatega haldusmenetluse lõpetanud. Kohtu menetluses on praeguseks nn jätkutuvastuskaebus vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ettekirjutuse p-i 3 osas, mis puudutas kohustust likvideerida oksad, ta õigusvastasuse tuvastamist ei taotle, sest on juba varasemates menetlustes kinnitanud nende jäätmete üleandmist. Seega on asjas vaidluse all ettekirjutuse p-de 1, 2 ja 4 õiguspärasus.
4.Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes ühte riikliku järelevalve üldmeetmest, milleks on KorS § 28 lg 1 kohane ettekirjutus ja sunnivahendi kohaldamine. Selle kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Keskkonnaameti volitus riikliku järelevalve teostamiseks JäätS-st tulenevate nõuete täitmise üle tuleneb JäätS § 119 lg-st 1.
5.Kaebaja on kaebusest nähtuvalt seisukohal, et ettekirjutus on õigusvastane esiteks põhjusel, et läbi pole viidud nõuetekohast haldusmenetlust, vaid tuginetud on üksnes väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludele.
6.Kohtu arvates ei ole väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemine praegusel juhul põhjendamatu, juba olemasolevate tõendite uuesti kogumine ei olnud haldusmenetluses nõutav ning sisulist vaidlust ei saa olla väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes. Kaebajat teavitati 23.05.2022 kirjaga haldusmenetluse 6(9)
3-22-1501 alustamisest ning teates viidati väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele, mis haldusmenetluses tõendatuks loeti. Samuti on väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele viidatud nii kaebaja ärakuulamisel kui ka vaidlustatud ettekirjutuses. Riigikohus on selgitanud, et kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan saab asja lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et haldusorgan koguks samu tõendeid uuesti (Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-16-2497, p 11).
7.Nagu kohus juba 21.07.2022 määruses selgitas, puudub antud juhul vaidlus selle üle, et 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 karistati kaebajat JäätS § 125 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt tuvastati, et 28.01.2020 on kaebaja sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201 tellija kinnistutelt hoonete ja piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks ning otsusega heideti kaebajale ette jäätmete üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule ORS Recycling OÜ-le (enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist purustatud plastgraanulit ja ühe veoauto koormatäie oksi) eelnevalt veendumata, kas vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Väärteomenetluses on lisaks töövõtulepingule nr 280120201 tuginetud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise ja vedamise tuvastamisel ka ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 30.03.2020 ülekuulamise protokollile, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollile (dtl 126-150), Wasteman OÜ juhatuse liikme C 21.05.2020 ülekuulamise protokollile (dtl 186-188), OÜ Pro Computers juhatuse liikme Q 27.05.2020 ülekuulamise protokollile (dtl 190-191), ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 14.09.2020 ülekuulamise protokollile (dtl 196-197). Väärteootsusest nähtuvalt tuvastati ka jäätmete viimine kolmandale isikule kuuluvale Lindefarmi kinnistule, mistõttu leiti, et kaebaja rikkus JäätS § 28 lg-id 1 ja
2.Viidatud väärteootsus on jõustunud, kuna X ei vaidlustanud Keskkonnainspektsiooni 06.11.2020 otsust.
8.Põhjendamatu on etteheide, et tuginetud on üksnes väärteomenetluse raames tuvastatud asjaoludele. Lisaks väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele (sh sündmuskoha vaatluse protokoll, eelnevalt viidatud menetlusaluste isikute ning tunnistajate ülekuulamiste protokollid) on tuginetud ka keskkonnajärelevalve raames koostatud objekti kontrollimise protokollile ja samuti on antud kaebajale võimalus olla vaidlustatud ettekirjutuse andmise menetluses ära kuulatud. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et kaebaja õigusi on haldusmenetluses arvesse võetud – vastatud on kaebaja 26.05.2022 päringule (31.05.2022 kirjaga, dtl 226-227), tema 01.06.2022 sooviavaldus selgituste andmiseks ja suuliseks ärakuulamiseks on rahuldatud (dtl 234), vastatud on kaebaja 01.06.2022 kirjas esitatud küsimustele ja etteheidetele (kaebaja ärakuulamise protokoll, dtl 242-249). Ülaltoodu alusel ei nähtu kohtule ka uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei vaidlustanud väärteootsust tulenevalt väärteomenetleja kinnitusest, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõppenud, sest eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus väärteo toimepanemise tulemusena on keskkonda jäänud jäätmed ning tekkinud keskkonnaoht, piirduks keskkonnakaitse inspektor üksnes isiku karistamisega ja välistaks võimaluse nõuda isikult kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja ohu tõrjumist.
10.Teiseks on praeguses asjas vaidluse all küsimus, kas kaebaja on õigesti tuvastatud jäätmete valdajana, mille alusel talle JäätS §-st 28 tulenevate kohustuste rikkumist ette heideti. Kaebaja leiab, et tal puudub seos jäätmetega, mille 7(9)
3-22-1501 likvideerimist temalt ettekirjutusega nõutakse. Kaebaja argumenteeris kohtuistungil, et sõlmis küll lepingu lammutamiseks ja tekkivate jäätmete äraveoks, ent lepingu sõlmimise ajal mingeid jäätmeid olemas ei olnud ning jäätmete valduse üleminek vastavalt asjaõigusseaduse sätetele on tuvastamata.
11.Ettekirjutuses tuginetakse kaebaja jäätmevaldajaks lugemisel JäätS §-le 9, mille kohaselt on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ettekirjutuse kohaselt omas kaebaja jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu. Põhjendatud ei ole väide, et vastustaja on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud kõrvale jätnud. Kaebaja ja ORS Recycling OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 280120201 (dtl 178–184) p-i 2 kohaselt on kokku lepitud, et tellitud tööks on „Tellija kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (Lisas nr.1 välja toodud piirkonna kaart) olevate Eluhoohete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistut olevate muude rajatiste sh. Kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine“ (p 2.2) ning „Lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne ära viimine“ (p 2.3). Ka kaebaja ise kinnitab, et sõlmis lepingu kaebaja kinnistutel olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste lammutamiseks ja likvideerimiseks ning leping nägi ette ka lammutusest tuleneva prahi äraviimise (dtl 365). Töövõtulepingu olemasoluga ongi ettekirjutuses kaebaja jäätmevaldaja staatust põhjendatud.
12.Ettekirjutusest nähtuvalt tuleneb kaebaja kui jäätmevaldaja vastutus JäätS § 28 lg-dest 4 ja 5. JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja (JäätS § 28 lg 5) ning JäätS § 28 lg 4 kohaselt lõppeb jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Vaidlustatud ettekirjutuses on leitud, et kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks keskkonnakaitseluba, ei olnud kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (JäätS § 28 lg 4).
13.Kaebajat ei vabasta vastutusest tema poolt viidatud töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, mis nägi ette, et töö teostamise eest ei maksta tasu, vaid kogu lammutusest või likvideerimisest saadav materjal läheb töövõtja (ORS Recycling OÜ) omandisse. Üksnes asjaolu, et jäätmed tekkisid alles lammutustööde tagajärjel, ei välista kaebaja lugemist jäätmevaldajaks. Kaebaja tellis lammutustööde teostamise (töövõtulepingu p 2.2) ja seejärel lammutusprahi äraviimise (töövõtulepingu p 2.3). Isegi kui töövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks oli kaebaja soov, et lammutusega tegeleks ja seejärel tekkivate jäätmete omanikuks saaks ORS Recycling OÜ, vabanenuks ta JäätS § 28 lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete käitlemise eest siiski üksnes juhul, kui uuel jäätmevaldajal oleks olnud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Pole vaidlust, et ORS Recycling OÜ-l selline keskkonnakaitseluba puudus. Kaebaja kohustus tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud seega jäätmete valduse või ka omandi üleandmisega, vaid jäi kehtima kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Ka ei piirdu JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse
8(9)
3-22-1501 saamisega, vaid kaebaja kui jäätmeid üleandev isik pidanuks keskkonnaloa ja registreeringu olemasolus veenduma.
14.Kohus nõustub vastustajaga selles, et ettekirjutust ei ole alust pidada kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks. Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu kõrvaldamiseks on sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Keskkonnaamet on selgitanud, et lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengu ning plastikgraanulid kui mikroplast võib tekitada kahju looduskeskkonnale ja elusloodusele. Samuti on vastustaja põhjendanud, et jäätmete seas võib olla ohtlikke ehitus- ja lammutusjäätmeid ning jäätmete ladustamiskoht ei ole kontrollitud jäätmekäitluskoht, mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Ka on ettekirjutus põhjendatud, sest ladustatud jäätmed võivad olla külaelanikele visuaalselt häirivad.
15.Vastustaja on lisaks selgitanud, et ka ORS Recycling OÜ kui jäätmed õigusliku aluseta keskkonda viinud isik vastutab jätkuvalt jäätmete likvideerimise eest, st kaebaja ja ORS Recycling OÜ vastustavad erineval õiguslikul alusel jäätmete likvideerimise eest.
16.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajat on ettekirjutuses õigesti käsitletud jäätmevaldajana JäätS § 9 tähenduses ning seega pidi ta neid käitlema vastavalt kehtivatele nõuetele või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS § 28 lg 1). JäätS § 28 lg 1 rikkumise tõttu on kaebaja korrarikkuja, kellele võis teha ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.