Rahvastik › Välismaalased

3-25-564 katseaeg ja kontrollnõuded tähtajaga kuni 10.12.2024. Kaebaja abiellus 20.11.2024 Eesti kodanikuga, kellega tal on abieluline kooselu alates 2018. aastast. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmine toob kaebaja perele kaasa koormavad tagajärjed. Kaebaja esitas uue tähtajalise elamisloa taotluse viibimisaluse kehtivuse ajal, mistõttu on tal Eestis viibimise õigus VMS § 130 alusel. Sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne, kuna tema karistatusest tulenev tegelik ja piisavalt tõsine oht on tuvastamata. Samuti on kaalumata, kas avalik huvi kaalub üles kaebajale tekkiva perekonnaelu riive. Kaebajal on õigus osaleda kohtumenetluses. Riik ei tohi luua olukorda, et Eesti kodanikust abikaasa peab Eestist lahkuma. Kaebaja reisidokumendi äravõtmiseks puudus vajadus, kuna puudub põhjus eeldada põgenemisohtu. Tegemist on ainsa dokumendiga, mis võimaldab kaebajal osaleda kohtumenetluses.

PPA palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb kohtuotsuse täitmise raskendatus või võimatus. Pelgalt kaebaja soov viibida koos perekonnaga ei ole piisav esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Kaebaja suhted alaealiste lastega on minimaalsed ja piirduvad üldjuhul sidevahendite kasutamisega. Kaebaja perekonnaks saab seega lugeda ainult abikaasat. Eestis olles ei saa kaebaja oma perekonda materiaalselt toetada, kuna kaebajal puudub Eestis viibimiseks ja ka töötamiseks seaduslik alus. Kaebajal on varem olnud õigus Eestis viibimiseks abikaasa juures elamise eesmärgil. Kaebajale on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ohu tõttu avalikule korrale. Kaebaja ja tema abikaasa pidid arvestama, et viibimisaluse lõppemisel on võimalus, et Eestis ei ole võimalik pereelu jätkata. Kaebajat esindab juriidilise haridusega isik, kelle eesmärk on kaitsta kaebaja õigusi ka olukorras, kus kaebaja füüsiliselt Eestis ei viibi. Kaebaja Eestis viibimine ei ole kooskõlas avalike huvidega.

2(4)

3-25-564 Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suureks. Kaebajal oli kohustus enne viibimisaluse ehk katseaja kehtivuse lõppu Eestist lahkuda. Kaebaja esitas enne viibimisaluse lõppu tähtajalise elamisloa taotluse. Käesoleval juhul ei laienenud kaebajale elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis viibimise õigus. Kaebajal puudus taotluse esitamise ajal elamisluba. VMS § 43 lg-d 4 ja 5 viitavad omakorda VMS § 43 lg 1 p-le 8 ehk tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenevale õigusele Eestis viibida. Kaebaja senine viibimisalus tulenes aga VMS § 43 lg 1 p-st 5 ehk vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Seega pidi kaebaja hiljemalt 10.12.2024 Eestist lahkuma. Kaebajal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust. Kaebaja on ka katseajal pannud toime uusi süütegusid. Kaebajat on ka varem karistatud süsteemse varastamise eest (KarS § 199 lg 2 p 9), mis on oluline põhjusel, et kaebajal puudub stabiilne legaalne sissetulek näiteks töötamise näol. Viimased kaks tegu on toime pandud ajal, mil kaebaja oli esitanud tähtajalise elamisloa taotluse ning pidi ilmselgelt olema teadlik, et süütegude toimepanemine mõjutab taotluse läbivaatamist. Relvaseaduse rikkumist tuleb pidada eriti oluliseks, kuivõrd see võib viidata vägivallaga süüteo toimepanemise võimalusele. Sissesõidukeelu kohaldamise suhtes on avalik huvi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajal on kohtumenetluses juriidilise haridusega esindaja, kelle vahendusel on võimalik kaebajal oma õigusi kaitsta. Õiguste kaitsmine ei eelda esindaja olemasolul kaebaja füüsilist viibimist Eestis. Kaebaja ei ole määruskaebuses uusi põhjendusi välja toonud, miks tema õiguste kaitse esindaja vahendusel oleks kuidagi raskendatud või võimatu. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on abiellunud vahetult enne maakohtu otsusega määratud viibimisaluse lõppemist. Seega pidid kaebaja ja tema abikaasa abielu sõlmimisel olema teadlikud võimalusest, et kaebajal tuleb katseaja lõppemisel Eestist lahkuda. Eestis viibides ei ole kaebajal võimalik oma abikaasat materiaalselt toetada, kuna esialgse õiguskaitse raames ettekirjutuse sundtäitmise peatamine ei anna kaebajale Eestis viibimiseks ega töötamiseks seaduslikku alust. Kaebaja ei ela alates 2018 koos oma alaealiste lastega. Kolmest alaealisest lapsest elab üks Aserbaidžaanis vanavanemate juures ning teised kaks Eestis vanavanemate juures. Kaebaja kohtub lastega viimase kahe aasta jooksul korra kuus. Suhtluskord on tingitud asjaolust, et kaebajal on majanduslikke raskusi. Peamine suhtlus leiab 3(4)

3-25-564 aset suhtlusrakenduses WhatsApp. Kaebaja ei ole senini asunud oma lastega suhtlema ega peret ülal pidama. Kaebajal on lennupiletid 23.03.2025 Schengenist lahkumiseks. Sellest johtuvalt pikendas PPA 14.03.2025 kaebaja vabatahtliku lahkumise tähtaega kuni 24.03.2025. Kuna kaebaja on valmis Schengenist lahkuma, puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.