Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-473
Haldusasi
ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse
13.augusti 2024. a korralduse nr 700 ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. veebruari 2025. a projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – ASIK Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja R.F Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit
Menetluse alus ringkonnakohtus
ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-473 resolutsiooni punktide 1, 2 ja 7 peale.
Jätta läbi vaatamata ASIK Kinnisvara OÜ taotlus määruskaebuse tagamiseks.
Jätta rahuldamata ASIK Kinnisvara OÜ taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7.märtsi 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-473 resolutsiooni punktid 1, 2 ja 7 muutmata.
Tagastada ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebuselt haldusasjas nr 3-25-473 tasutud riigilõiv 40 (nelikümmend) eurot ja kanda see GB Vara OÜ (registrikood 17150063) pangakontole nr EE022200221090220394 Swedbank AS-s.
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
3-25-473
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus määras 13.08.2024 korraldusega nr 700 maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 1 p 1, § 18 1 lg 2 ja lg 12 p 1 alusel munitsipaalomandis oleva Raudtee tn 60a katastriüksuse (registriosa nr 22130550; katastritunnus 78401:101:6333; pindala 1509 m2) sihtotstarbeks senise 100% sihtotstarbeta maa asemel 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa. Nõmme Linnaosa Valitsus esitas 20.07.2023 taotluse väljastada planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimused (PT) Raudtee tn 60a kinnistule Nõmme Raamatukogu hoone püstitamiseks. Hoonesse on lisaks kavandatud kohvik ning väike kauplus (raamatud, suveniirid jms). PT väljastamiseks tuleb muuta kinnistu sihtotstarvet (vt Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 36 lg 6). Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on Raudtee tn 60a kinnistu segahoonestusala juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 10.02.2025 projekteerimistingimused nr 2511802/00537 Raudtee tn 60a kinnistule raamatukogu (ühiskondlik hoone, kasutusotstarbe osakaal 90%) koos kohvik-kauplusega (äripind 10%) püstitamiseks. PT kohaselt on krundile lubatud püstitada üks hoone (3 maapealset korrust ja maa-alune korrus) ehitisealuse pinnaga kuni 500 m2 ja kõrgusega kuni 13,5 m. Raudtee tn 60a kinnistul paiknevad ehitisregistrisse kandmata ehitised kavatsetakse lammutada.
3.ASIK Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2025 kaebuse 13.08.2024 korralduse nr 700 ja 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 tühistamiseks. Kaebaja omandas 11.04.2024 kinnistud Raudtee tn 62 (registriosa nr 4043650; katastritunnus 78401:101:0306; pindala 1336 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) ja Raudtee tn 64a (registriosa nr 27076601; katastritunnus 78401:101:0217; pindala 2037 m2; 100% sihtotstarbeta maa), mis asuvad Raudtee tn 60a kinnistu naabruses. PlanS § 125 lg 5 alusel PT väljastamine riivab nii kaebaja naabrusõigusi kui ka õigust oma kinnistuid kasutada ja tegeleda neil ettevõtlusega. PT muudab võimatuks kavandada Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise ristkasutusega maa-alune parkla (perspektiivne avalik varjumiskoht). PT ei lahenda piirkonna parkimisprobleeme ning Raudtee tn 60a kinnistule olemasoleva haljastuse asemele parkimiskohtade kavandamine on vastuolus üldplaneeringuga ja säästliku maakasutuse põhimõttega. Tallinna linna tegevuse tõttu muutuks sisutuks ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse menetlemine haldusasjas nr 3-25-301. Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja PT väljastamiseks puudus õiguslik alus. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada 13.08.2024 korralduse nr 700 kehtivus ja 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 kehtivus või täitmine kuni haldusasja menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uusi kohtuvaidlusi ja täiendava kulu menetlusosalistele. Senise õigusliku olukorra säilitamine on vajalik, et välistada PT alusel riigihanke korraldamine ja ehitusprojekti koostamine ning ehitusloa väljastamine.
5.Tallinna linn palus 05.03.2025 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada. Raudtee tn 64a kinnistu osas on algatatud detailplaneeringu menetlus, mis on huvitatud isiku huvi puudumise tõttu soikunud. Raudtee tn 62 kinnistul asub kohvik-baar. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Raudtee tn 60a kinnistu Nõmme 2(6)
3-25-473 keskuse segahoonestuse juhtotstarbega alal. Kaebaja ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust ja enda subjektiivsete õiguste riivet. PT ei anna vahetult õigust ehitada ning ei kohusta ehitama. Seega ei saa PT rikkuda kaebaja õigusi. Maa sihtotstarbe muutmist ega PT väljastamist ei saa vaidlustada avalikes huvides.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 07.03.2025 määrusega ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korralduse nr 700 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse peatada korralduse kehtivus (resolutsiooni p 2). Halduskohus võttis ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 tühistamiseks menetlusse (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse peatada PT kehtivus (resolutsiooni p 7). Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korralduse nr 700 tühistamise nõudes tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Kuna Raudtee tn 60a oli sihtotstarbeta maa, kuid sellele sooviti kavandada hoonestust kehtivas üldplaneeringus konkreetsele maa-alale määratud juhtotstarbele vastavalt, siis määrati kinnisasja sihtotstarbeks 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa (vt MaaKatS § 18 lg 1 p 1). Kaebajal ei ole õigust nõuda, et kehtivas üldplaneeringus konkreetsele maa-alale määratud juhtotstarbele vaatamata püsiks tema naaberkinnistu sihtotstarbeta (ehitusõiguseta) maana. Nõmme üldplaneeringu sisu pidi olema kaebajale teada juba kinnistute soetamisel 2024. a kevadel ning tal ei olnud põhjust eeldada, et ümbruskonna arendamisel ei lähtuda kehtivatest planeeringutest või ehitusõiguse andmisel lähtutakse tema visioonidest. Kaebaja on subjektiivsete õiguste riivet põhjendanud üldsõnaliselt omandiõiguse, naabrusõiguste ja ettevõtlusvabaduse riivega. Samas ei ole kaebaja ära näidanud konkreetseid negatiivseid tagajärgi, mis naaberkinnistu sihtotstarbe muutmisega temale kaasneksid. Kohtule ei ole äratuntav, et Raudtee tn 60a kinnistule konkreetse sihtotstarbe määramine saaks mingil moel takistada kaebajal oma omandit kasutada või piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Korraldusega ei lahendata ehitusõiguse küsimust Raudtee tn 60a kinnistul. Katastriüksuse sihtotstarve määrab kinnistu edasise kasutusotstarbe, kuid ehitamist võimaldava sihtotstarbe määramine ei anna veel õigust sinna ehitada. Sihtotstarbe muutmisega ei otsustata, kuhu, missuguses mahus ja millise lahendusega hoone saab kinnistule püstitada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017 määrus nr 3-17-1130, p 10). Need küsimused lahendatakse PT ja ehitusloa menetluses. Tallinna linn ongi PT väljastanud ja kaebaja on need vaidlustanud. Kuna kaebus 13.08.2024 korralduse tühistamiseks tuleb tagastada, ei ole alust kohaldada selles osas ka esialgset õiguskaitset. Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud PT kehtivus või täitmine, et vältida uusi kohtuvaidlusi ja ehitusloa väljastamist. Kaebajale ei tulene eeltoodust esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi PT on ehitusloa väljastamise aluseks (ehitusseadustiku (EhS) § 14 lg 1 p 3, § 26 lg 1) ning ehitusloa tohib anda üksnes PT-ga kooskõlas olevale ehitusprojektile (EhS § 42 lg 1, § 44 p 1), on ehitustegevuse aluseks siiski ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Täiendava haldusakti (ehitusloa) vaidlustamise vajadus ei ole selline pöördumatu tagajärg, mis õigustaks ehitusloa andmise küsimuses haldusmenetluse edasilükkamist kuni PT osas kohtuvaidluse lõppemiseni.
7.ASIK Kinnisvara OÜ palub 10.03.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.03.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 7 ning uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna ja saata kaebus tagastatud nõude osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja palub ühtlasi peatada vaidlustatud haldusaktide kehtivus kuni määruskaebuse lahendamiseni ning määrata 30-päevane tähtaeg kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Halduskohus ei saanud tugineda Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017 määrusele 3(6)
3-25-473 nr 3-17-1130, mis tugines 01.07.2018 kehtetuks tunnistatud MaaKatS § 18 lg-le 7. Halduskohus ei arvestanud Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korraldust nr 84, millega on Raudtee tn 60a kinnistu sihtotstarbeks määratud 100% sihtotstarbeta maa. Seega esineb õigusvastane olukord, kus üheaegselt kehtivad kaks haldusakti (sh kehtis Nõmme linnaosa üldplaneering juba 2022). Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kirjaga nr 2.2-1/513-1 on kaebaja tõendanud, et Raudtee tn 60a katastriüksusele ei saanud määrata muud kui sihtotstarbeta maa sihtotstarvet. Kaebajal on 13.08.2024 korralduse nr 700 vaidlustamiseks kaebeõigus, sest see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja ei ole kaebajal võimaldanud muuta Raudtee tn 64a kinnistu sihtotstarvet (100% sihtotstarbeta maa) ilma detailplaneeringut koostamata. Sihtotstarbe muutmine kujutab eelhaldusakti projekteerimistingimuste suhtes, mis on vaidlustatav koos PT-ga. Kaebajal huviks on rajada Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla, mistõttu võivad saada kahjustatud kaebaja õigused tegeleda ettevõtlusega ning enda omandit parimal viisil kasutada. Üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused välistavad kirjeldatud parkla rajamise, sest ületatakse lubatud täisehituse määra. Kohus ei saanud jätta esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata. Ka PT kehtivus tuleb peatada, sest see võimaldab vastustajal tellida ehitusprojekti ja väljastada ehitusloa ning ehitusloa kehtivuse hilisem peatamine ei oleks ülekaaluka avaliku huvi tõttu enam võimalik. Kaebaja soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida sellele Tallinna linnalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada ning sellekohane taotlus jääb läbi vaatamata. Taotlus menetluse peatamiseks kompromissiläbirääkimiste pidamiseks (HKMS § 97 lg 1) tuleb esitada põhiasja menetlevale halduskohtule.
9.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kaebaja on taotlenud määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil, kuid ei ole seda kuidagi põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamist vajalikuks ja istungi korraldamine viivitaks tarbetult määruskaebuse lahendamist. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks olulised faktilised asjaolud on piisavalt selged.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korralduse nr 700 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja selles osas on kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastatud. Raudtee tn 60a kinnistu kuulub Tallinna linnale ja puuduvad andmed, et kaebajal oleks mõni õiguslik alus nimetatud kinnistut kasutada. Kaebaja on Raudtee tn 60a kinnistuga külgnevate Raudtee tn 62 ja 64a kinnistute omanik alates 16.04.2024 ning on põhjendanud enda õiguste rikkumist sellega, et Raudtee tn 60a maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja kinnistule raamatukogu hoone püstitamiseks PT väljastamine rikuvad tema ettevõtlusvabadust ja õigust kasutada enda kinnistuid parimal võimalikul viisil, milleks kaebaja hinnangul on Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise ristkasutusega maa-aluse parkla rajamine. 4(6)
3-25-473
11.Ringkonnakohus leiab, et Raudtee tn 60a kinnistu sihtotstarbe muutmine ei saa kuidagi mõjutada kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi. Katastriüksusele sihtotstarbe määramine ei reguleeri kinnistu ehitusõigust ning ei anna kinnistuomanikule ega ka kellelegi teisele luba kinnistule ehitada või kinnistut kindlal viisil kasutada, mis võiks riivata naabri õigusi. Ühtlasi ei saa sihtotstarbe muutmine välistada ühiskasutusega maa-aluse parkla rajamist. Sihtotstarbe määramisega ei tehta mh kindlaks ühtegi kinnistule ehitusõiguse andmise menetluses tähtsust omavat asjaolu, mistõttu ei ole tegu eelhaldusaktiga (vt haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2). Kui kinnistule projekteeritav lahendus peaks hiljem muutuma / täpsustuma viisil, et 13.08.2024 korraldusega määratud sihtotstarve ei vasta enam tegelikule olukorrale, siis tuleb sihtotstarvet edaspidi muuta (nt MaaKatS § 18 lg 1 p 3 alusel). Naaberkinnistu omanik saab enda õigusi ja huve kaitsta, vaidlustades kas projekteerimistingimusi või ka hiljem võimalikult väljastatavat ehitusluba (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017 määrus nr 3-171130, p 10). Haldusasjas nr 3-17-1130 väljendatud seisukohad on jätkuvalt asjakohased, sest kuni 30.06.2018 kehtinud MaaKatS §-s 18 sisaldunud katastriüksuse määramise põhimõtted ei ole kehtiva MaaKatS § 18 lg-s 1 sätestatuga võrreldes olemuslikult muutunud ning muutunud ei ole ka katastriüksuse sihtotstarbe määramise õiguslik tähendus.
12.Ekslik on seisukoht, et Raudtee tn 60a sihtotstarbe määramise osas kehtivad üheaegselt kaks teineteisega vastuolus olevat haldusakti. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korraldusega nr 84 (p 1.2.1) määrati munitsipaalomandisse taotletava Raudtee tn 60a katastriüksuse (varasem nn reformimata riigimaa) sihtotstarbeks 100% sihtotstarbeta maa tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 7. Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kiri nr 2.2-1/513-1 puudutab üksnes Maa-ametile esitatud ettepanekut anda mh Raudtee tn 60a katastriüksus munitsipaalomandisse ning see ei puuduta sihtotstarbe määramist. Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korraldusest nr 700 nähtub üheselt, et senise 100% sihtotstarbeta maa asemel on uueks sihtotstarbeks 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa. Uue sihtotstarbe määramisel ei olnud vajalik eraldi tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p-i 1.2.1, sest varasem haldusakt kaotab regulatiivse toime, kui sama küsimuse reguleerimiseks antakse uus haldusakt.
13.Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest ei anna samuti alust vaidlustada Raudtee tn 60a katastriüksusele sihtotstarbe määramist. Kui kaebaja on taotlenud Raudtee tn 64a katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ja Tallinna linn on sellest tema hinnangul õigusvastaselt keeldunud, siis on kaebajal võimalik vaidlustada vastustaja keeldumist. Kaebajal oleks ilmselgelt kaebeõigus tema omandis oleva katastriüksuse sihtotstarbe muutmise või sellest keeldumise korralduse vaidlustamiseks. Haldusasjas nr 3-25-301 esitatust nähtuvalt on kaebaja taotlenud vastustajalt üldplaneeringu muutmist, et suurendada tema kinnistutele lubatud hoonestusmahtu ja Tallinna linn on selgitanud, et võimalik on esitada ettepanek üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks (PlanS § 142).
14.Kuna Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korraldus nr 700 ei saa rikkuda kaebaja õigusi, jättis halduskohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse korralduse kehtivuse peatamiseks (HKMS § 249 lg 3).
15.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust ka osas, mis puudutab 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 kehtivuse või täitmise esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmist. Halduskohus viitas asjakohaselt, et kui kaebusega kaitstavaid õigusi või huve saab rikkuda üksnes ehitamine ja ehitatav ehitis, siis puudub üldjuhul vajadus ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa väljastamise aluseks oleva haldusakti (nt detailplaneering või projekteerimistingimused) kehtivuse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras, sest kaebajal on võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta ehitusloa 5(6)
3-25-473 vaidlustamisel ning vajaduse korral taotleda selles asjas esialgset õiguskaitset (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 määrus nr 3-22-2273, p 12; 13.01.2023 määrus nr 3-22-2610, p 9). Üksnes vajadus vaidlustada täiendavaid haldusakte ei ole iseenesest esialgse õiguskaitse andmise vääramatuks aluseks, kui see võimaldab kaebaja õiguste tõhusat kaitset. Olukorras, kus ASIK Kinnisvara OÜ on projekteerimistingimused vaidlustanud, ei saaks Tallinna linn kaebuse läbivaatamise ajal tugineda usalduse kaitsele haldusakti kehtima jäämise suhtes (vt haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1) ning seega ei saaks võimaliku ehitusloa vaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamist välistada ka vastustaja huvi selle vastu, et kavandatava hoonestuse projekteerimiseks kulutatud avalikud vahendid ei osutuks tarbetuteks.
16.Eeltoodust lähtudes jääb ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 7 muutmata.
17.ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebuselt on 10.03.2025 maksekorraldusest nr 9 nähtuvalt GB Vara OÜ tasunud riigilõivu 40 eurot. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.