Rahvastik › Pagulased

3-23-3010 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-3010 majas, vaid see on kohaliku omavalitsuse ja selle pikendusena riigi kättemaks, kuna ta on olnud probleemiks oma riigipropaganda vastase mõtlemise ja õpetajana õiguste nõudmisega. Kuni 2022. a augustini käis kaebaja Peterburis eratunde andmas ning teenis nii elatist, elades samas edasi talle pakutavas sotsiaalmajutuses, et mitte kaotada sissekirjutust. Kaebaja rääkis, et on aastatel 2020-2022 laadinud Youtube’i, Multiza ja MusicaNeo portaalidesse üles oma komponeeritud muusikat, mis tema sõnul on temaatiliselt seotud läänemaailmaga ning on põhjuseks, miks Venemaa ametivõimud võiksid teda välisagendiks pidada. Kaebaja rääkis, et ei tunne end Venemaa tänavatel ohutult. Ta tunneb, et teda jälgitakse pidevalt (ohtrad kaameraid ühistranspordipeatuses) ja et temale eelistatakse õpetajaid, kes ei ole riigisüsteemi vastu ning on n-ö korralikud kodanikud. Kaebaja mainis laenude võtmist selleks, et avaldada enda koostatud õppematerjale ja katta kohtukulusid, ning seda, et ta on lõpetanud laenude tagasimaksmise 2022. a suvest tulenevalt isiklikust hoiakust, et ta ei soovi toetada riigi sõjamasinat toetavaid Venemaa pankasid. Kaebaja näeb ennast Venemaa Föderatsiooni mõistes riigireeturina ja tunnetab, et Venemaa võimumeelne ühiskond ei aktsepteeri teda. Kaebaja avaldas, et ta on välja töötanud õppemooduli, mis on suunatud keeleõppele naaberriikide kultuuride kaudu. Ta saatis selle 2011. a-l Venemaa valitsusele ning sai üldsõnalise vastuse, mis tunnustas saadetud materjale ja ütles, et sellega arvestatakse. Kaebaja aga tunneb, et kirjale ei pandud taotluslikult isiku konkreetset aadressi viitamaks, et kaebaja on n-ö maha kantud või halvas nimekirjas. PPA väitele, et kaebaja esitatud ütlustest ja materjalidest ei nähtu, et tema muusika või muu looming talle välisagendi staatuse või muid negatiivseid tagajärgi tooks, vastas kaebaja, et tema looming on vaid üks asjaolu, mis Venemaa võimude jaoks viitab sellele, et ta ei „vaata sinna, kuhu vaja“. Kaebaja leiab, et ta on juba huviorbiidis ja Putini režiimis ei oleks raske talle mingi süüdistus välja mõelda. PPA hinnangul ei ole kaebaja isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 1 sätestatud pagulase mõiste määratlusele. Kaebaja ütlustest lähtuvalt tuleb tema tagakiusamise kartuse põhjendatust hinnata tema poliitilise meelsuse perspektiivist. Kaebaja ütlused on üldiselt järjekindlad, need sisaldavad isiklikke asjaolusid ning neis puuduvad olulised sisemised vastuolud. Kaebaja poolt muusikakompositsioonide üles laadimist Youtube’i, Multiza ja MusicaNeo portaalidesse ei saa käsitada kui Venemaal keelatud või potentsiaalselt tagajärgi omavat tegevust. Tegemist on Venemaal kasutuses olevate ja kättesaadavate veebilehtedega. Kaebaja üles laetud teoste vaatajaskond küündib mõnekümne kuni sajani ning teosed ei ole mingilgi määral äratuntavalt poliitilised. Laenude tagasimaksmise lõpetamine 2022. a-l on kaebaja teadlikult võetud finantskohustus ning sellega seonduv teadlik otsus. Kaebajat ei saa pidada riigireeturi staatuses olevaks. Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi tähenduses mõistetakse riigireetmisena Venemaa Föderatsiooni kodaniku poolt toime pandud spionaaži, riigisaladust moodustava teabe väljaandmist välisriigile, rahvusvahelisele või välismaisele organisatsioonile või nende esindajatele, mis on isikule usaldatud või talle teenistuse, töötamise, õppimise kaudu teatavaks saanud, või muudel Venemaa Föderatsiooni õigusaktidega ettenähtud juhtudel; sh vaenlase poolele üleminek või rahalise, logistilise, konsultatsiooni- või muu abi osutamine välisriigile, rahvusvahelisele või välisriigi organisatsioonile või nende esindajatele suunatud tegevuses Venemaa Föderatsiooni julgeoleku vastu. Kaebaja tegevust ei saa piiritleda eeltoodud parameetrites. Päritoluriigi infost nähtub, et kaebaja profiil ei kattu ka isikuga, keda tüüpiliselt loetakse Venemaal välisagendiks. Samuti on välisagendiks loetud teadaolevalt alla 1000 inimese, mis on äärmiselt väike arv võrreldes Venemaa 140 miljoni kodanikuga, kellest seejuures uuringute järgi umbes 20% ehk 28 miljonit ei toeta valitsust. Seega ei pea PPA tõenäoliseks, et kaebaja, kelle tegevus ei ole seotud ajakirjanduse ega poliitikaga, satuks sellise tähelepanu alla. 3(12)

3-23-3010 Ei ole alust kahelda kaebaja poliitilises meelsuses ja isiklikes hoiakutes. See ei pruugi ühtida Venemaa Föderatsiooni meelsusega, kuid see ei tähenda, et Venemaa ametivõimudel on kavatsus kaebajat taga kiusata. Kaebaja ei ole teinud midagi sellist, mis ärataks võimude tähelepanu, ning ta ei ole oma poliitilist meelsust avalikult väljendanud väljaspool kooli, kust ta 7 aastat tagasi hõõrdumiste tõttu vallandati. PPA ei eita, et kaebaja väidetav vallandamine ja sellele eelnev võis olla ebaõiglane ja ärritav. Küll aga ei saa seda juhtumit seostada Venemaa riigivõimuga. See, et kaebajale pakuti õpetajana töötamise ajal majutust ja seejärel sotsiaalmajutust, mis tema standarditele ei vastanud, ei ole võimudepoolse tagakiusamise märgiks, vaid need on asjaolud, mis tulenevad kaebaja majanduslikust seisust. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees aluseta kriminaalkaristus. Venemaa ametkonnad on kaebajale passi väljastanud. Venemaa riigivõim on sellega näidanud, et kaebaja on nende diplomaatilise kaitse all ja kaebaja on korduvalt vabalt oma kodakondsusjärgse riigi piire ületanud. Praegu ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandav kohtlemisviis. EL ja teiste maailmariikide kehtestatud majandussanktsioonid ja nendest tingitud ebameeldivused jäävad väljapoole VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse mõistet. Kaebaja ei toonud välja ühtki asjaolu, mis takistaks tal koduriigis ümber asuda ja PPA on seisukohal, et tal on tõenäoliselt võimalik takistusteta asuda elama mujale riigis või omal valikul mõnes kolmandas riigis. Seaduse järgi on venelastel õigus siseriiklikult reisida, välismaale reisida, välismaale elama kolida ja välismaalt tagasi kodumaale pöörduda. Kaebaja viitab oma ütlustes süsteemsele repressioonile, mille all kannatavad need Venemaa õpetajad ja eakad, kes on valitsusele probleemiks oma nõudmiste ja teisitimõtlemisega. Kaebaja toob välja, et Venemaal on 20% kodanikest riigivõimu vastu ning et Venemaa võib nad soovi korral hävitada, kaebaja kaasa arvatud. Venemaa valitsuse viimase aja tendents kasutada populistlikke väljaütlemisi ja karmimaid meetmeid ei tähenda aga PPA hinnangul, et viiendik Venemaa 140-miljonilisest elanikust on konkreetses ohus. Kaebaja elukvaliteet Venemaal oli tema ütluste ja tõendite põhjal tõepoolest madal, arvestades tema elukohta sotsiaalmajutuses. Samas teenis kaebaja enda sõnul Peterburis eratunde andes hästi ning PPA küsimusele, miks ta ei saaks rentida sobivamat elamispinda, vastas kaebaja ainult, et ta ei leia, et kuskil Venemaal oleks sellist kohta, kuhu ta saaks minna. Seega ei ole kaebajale Venemaal konkreetset ohtu ega esine tingimusi, mis takistaks tal oma igapäevaelu jätkata. Venemaa õpetajate või eakate kehvad elutingimused ei ole rahvusvahelise kaitse saamise aluseks. Venemaa keele- ja kultuuriruum on kaebajale tuttavad ning ta saab Venemaal väljateenitud pensioni. Kaebajal on vajaduse korral võimalik oma Kohtla-Järvel asuv korter maha müüa, et luua endale kapital elukoha leidmiseks ja sissekirjutuse saamiseks Venemaal. Kuigi Venemaa riigiduuma spiiker tegi tõepoolest avalduse, et välismaale kolinuid ootab naasmisel Magadan, ei tähenda see, et Venemaal kohe selline seadus vastu võetakse. Tagasipöörduvate venemaalaste saatmine Magadani tähendaks Venemaa võimudele lisakulutusi. Arvestades lisaks Venemaa demograafilist olukorda, on iga naasev tööealine isik Venemaa võimudele hädavajalik ressurss. Samuti võis eeltoodud avaldusest välja lugeda, et Magadani saadetavatena peeti silmas tagasipöördujaid, kes on avalikult väljendanud oma poliitilist meelsust ja Ukraina sõja vastasust. Kaebaja ei ole oma poliitilist meelsust mitte kunagi avalikult väljendanud ja seega ei ole tema isikuprofiil selline, mis pakuks võimudele huvi. Sellest tulenevalt ei ole tõenäoline, et kaebaja satuks Venemaale naastes võimude tähelepanu ja hilisema tagakiusamise alla. 4(12)

3-23-3010 PPA-l on kohustus teha kaebaja viibimisaluse lõppemisel (VRKS § 10 lg 2 p 2) talle lahkumisettekirjutus. Kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ega muul moel oluliselt takistanud menetlust, on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja on nõus lahkuma vabatahtlikult ja vajaks selleks maksimaalselt aega ehk 30 päeva. Kaebajal ei esine ka majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada temale lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebaja on Eestis viibinud alates XX.XX.XXXX. Talle on varem antud Eesti viisa 11 korral ja ta on korduvalt saanud alates 2008. a-st vähemalt X korral Eesti-Venemaa piiri probleemideta ületada. Tal on Eestis korter, kuid pole perekonnaliikmeid VRKS § 7 lg 1 mõttes. Sihtriigi määramisel eelistatakse esmajärjekorras isiku kodakondsusjärgset riiki. Ei ole alust arvata, et kaebuse suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Seaduse järgi on inimestel võimalik Venemaal siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida, välismaale elama kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Päritoluriigi andmete põhjal ei toimu Venemaal sellist relvakonflikti, mis kaebajat ohustada võiks. Kaebaja puhul ei esine VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. PPA ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel tuleks rakendada VSS § 7 4 lg-s 4 sätestatud erandit jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata. PPA andmetel ei ole kaebajal terviseprobleeme, mis mõjutaks sissesõidukeelu kohaldamist. Samuti ei ole tal Eestis ega Schengeni alal perekonnaliikmeid VSS § 29 lg 4 mõttes. Küll on tal poolvend ja poolõde, kes elavad Leedus. Kaebajal on ka vend, kes elab Venemaal. Samuti on kaebaja valmistumas eesti keele B1-taseme eksamiks. PPA on seisukohal, et kaebajal on Eestis arvestatavad sotsiaalsed ja ühiskondlikud sidemed, mis saaks sissesõidukeelu määramisel riivatud. Võttes arvesse kaebaja vanust (ta on sündinud 1951. a-l), tema Eestis asuvat kinnisvara ja sidemeid Eesti kultuuriruumi ja inimestega, on 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamine ebaproportsionaalne. Seetõttu kohaldatakse kaebajale VSS §74 lg 3 alusel sissesõidukeeldu 1 aastaks.

3-23-3010 sisemised vastuolud ja vastustaja peab kaebaja ütlusi piisavalt usaldusväärseks. Jääb arusaamatuks, miks vastustaja sellega arvestanud ei ole. Kaebaja subjektiivne kartus tagakiusamise ees on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Vastustaja on teinud kaebaja selgitustest subjektiivsed ja valed järeldused. Kaebaja puhul on täidetud VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tingimused. Venemaal on vastu võetud mitmed seadused, millega üritatakse takistada kodanikel igasuguse riigivõimuvastase kriitika esitamist, ja see lubab jaatada tõenäosust, et kaebaja suhtes valitseb Venemaal tagakiusamise oht. Vastustaja ei ole rakendanud uurimispõhimõtet. Kaebaja on menetluse käigus põhjendanud, et Venemaale naastes võib saada talle osaks tagakiusamine. Vastustaja ei ole esile toonud veenvaid põhjuseid ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Olulise asjaoluna peaks arvestama seda, et kaebaja omab Eestis korterit. Kaebaja väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Asjaolu, et kaebaja on alates 2008. a-st vähemalt X korda Eesti-Venemaa piiri ületanud, ei saa olla aluseks lahkumisettekirjutuse tegemiseks, ega välista asjaolu, et kaebajat ootab koduriigis tagakiusamine. Kaebajal oleks Eestis turvaline elukeskkond ning tema väljasaatmine ei ole põhjendatud. Kaebaja elab Eestis temale kuuluvas korteris. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis teisi majanduslikke huve ega perekondlikke sidemeid, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Vastustaja leiab õigesti, et kaebajal on Eestis arvestatavad sotsiaalsed ja ühiskondlikud sidemed, mis saavad sissesõidukeelu määramisel riivatud. Kaebajal on sugulasi Leedus, Prantsusmaal ja sõpru Soomes. Seega on arusaamatu, miks sissesõidukeeldu kohaldati. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja pole rikkunud avalikku korda, ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.

6(12)

3-23-3010 Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on õiguspärane. PPA ei ole eksinud VSS § 17 1 põhimõtete vastu. PPA arvestas ettekirjutuse tegemisel asjaoluga, et kaebajal on Eestis korter ja sidemed ning seetõttu lühendati kaebaja sissesõidukeeldu, kuid need asjaolud ei ole lahkumisettekirjutuse tegemata jätmise aluseks. Kohtupraktikas on leitud, et isiku väljasaatmine võib olla keelatud vaid üksnes väga erandlikel juhtudel (nt raske haiguse korral). Kaebajale tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 kalendripäeva ning kaebaja lahkus XX.XX.XXXX vabatahtlikult Eestist. Sissesõidukeelu kohaldamisel hindas PPA VSS § 31 lg-s 3 toodud asjaolusid (kaebaja vanus, Eestis asuv kinnisvara ja sidemeid Eesti kultuuriruumi ja inimestega). Neid arvestades lühendas PPA sissesõidukeeldu kahe aasta võrra. Eesti inimestega on võimalik sidet pidada ja suhelda ka telefoni, Skype’i vm vahendite teel ning aastane eemalolek kinnisvarast ei ole üleliia riivav, sest ka kinnisvara haldamiseks ei pea kaebaja igapäevaselt ise füüsiliselt Eestis viibima.

7(12)

3-23-3010 Pole ka vaidlust, et kaebaja ei ole oma poliitilist meelsust kunagi avalikult väljendanud. Seetõttu järeldab PPA õigesti, et kaebaja isikuprofiil pole selline, mis pakuks võimudele huvi või et teda saadetaks Venemaale naasmisel Magadani. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kaebaja on kohtumenetluse ajal Venemaale naasnud ning ta pole teatanud, et teda seal taga kiusatakse. Kuigi kaebaja väidab, et PPA on rikkunud uurimispõhimõtet, ei ole ta esile toonud, mida konkreetselt on vastustaja jätnud välja selgitamata. PPA on esile toonud kaebaja väiteid puudutava päritoluriigi teabe, viinud kaebajaga läbi vestlused ning on kõiki asjaolusid, sh kaebaja väiteid piisavalt käsitlenud ja analüüsinud ning kogutud päritoluriigi teabega seostanud. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Kaebaja enda sõnul on tema täiendava kaitse vajadus seotud kättemaksuga ja juhusliku vägivalla võimalusega. PPA toob põhjendatult välja, et riigisisene kord Venemaal ei ole selline, et ainuüksi riiki naasmine ohustaks kaebaja elu. Riigis ei toimu sõjategevust ning iga Venemaa territooriumil elav Venemaa kodanik ei ole ohus. Hüpoteetiline oht ei ole täiendava kaitse andmise aluseks. Kaebaja järeldab ekslikult, et PPA on teinud lahkumisettekirjutuse seetõttu, et kaebaja on Eesti-Venemaa piiri ületanud X korda, vaid see asjaolu osutab, et lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks pole alust ning kaebajal pole olnud probleeme riigist lahkumise ega naasmisega. Ka asjaolu, et kaebajal on Eestis kinnisvara, ei anna alust lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Kaebaja suhtes on kohaldatava sissesõidukeelu kestust vähendatud ühe aastani ning just põhjusel, et kaebajal on Eestis kinnisvara ja sidemed. Kohaldatud sissesõidukeeld täidab seejuures preventiivset eesmärki ning ei nähtu, et esineksid sellised asjaolud, millest tulenevalt pidanuks sissesõidukeelu üldse kohaldamata jätma. Ei nähtu, et PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamisel kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg 12) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral, võib keelu kestust lühendada (VSS § 32 lg 1; vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast lahkumiskohustuse täitmist. Seega ei ole ka üheks aastaks kohaldatud sissesõidukeeld tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja edaspidisest käitumisest. Kaebaja on vabatahtlikult riigist lahkunud ja saab esitada eelviidatud taotluse keelu kestuse lühendamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-3010 tõttu ei saa kaebajat ohustada tagakiusamine. Kaebaja üritab pääseda temale osutatud survest, mis oli tingitud sellest, et ta kasutas oma väljendusvabadust, mitte ei otsi endale sobivamat ja meelepärast elukeskkonda. Kaebaja tõi laenukohustustega seotu esile seetõttu, et see on hea põhjus tema suhtes täiendava surve avaldamiseks. Kaebaja suhtes meetmete võtmiseks on otsene alus ka kaebaja väljatöötatud õppemoodul, kuna võim seda ei tunnusta. Halduskohus on ennatlikult leidnud, et kaebajal puudub põhjus karta enda jälgimist. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole oma poliitilist meelsust mitte kunagi avalikult väljendanud. Kaebaja on selgitanud, et ta on enda töökaaslaste ja teiste isikute ees oma arvamust avaldanud, sealjuures arvestamata, et mõned isikud on sellest kinni võtnud ja edastanud selle kohta infot isikutele, kellel on mõjuvõim ja võimalus kaebajat selle eest vastavalt mõjutada. Arusaamatuks jääb kohtu väide, et kaebaja on kohtumenetluse ajal Venemaale naasnud ega pole teatanud, et teda seal taga kiusatakse. Kohus ei saa kuidagi teada, kas kaebajat kiusatakse taga või mitte ning kas tal üldse on võimalik sellistest asjaoludest teada anda. Kaebaja jääb selle juurde, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Kui vastustaja oleks kaebaja selgitustega arvestanud ja uurinud tõendeid ning välja selgitanud temaga seotud asjaolud, oleks otsus tõenäoliselt olnud teistsugune. Põhjendamatu on ka seisukoht, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Koduriigis säilib võimude surve oht kaebaja suhtes, mis võib väljenduda nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Vastustaja märgitu, et riigisisene kord Venemaal ei ole selline, et ainuüksi riiki naasmine ohustaks kaebaja elu, ei ole piisav väitmaks, et kaebaja elu ja tervis ei või olla ohus. Seejuures ründab Ukraina juba Ukraina-Venemaa piirist väga kaugele jäävaid Venemaa strateegilisi objekte. Halduskohus ei ole põhjendanud enda väidet, mille kohaselt järeldab kaebaja ekslikult, et vastustaja on teinud lahkumisettekirjutuse seetõttu, et kaebaja on Eesti-Venemaa piiri ületanud X korda. Kaebaja arvates on vastustaja teinud sellest järelduse, et tal puudub oht naasta Venemaale, ja seega on see oluline. Kohtu arvamus, et kaebajal pole olnud probleeme riigist lahkumise ega naasmisega, on seega põhjendamata. Asjaolu, et kaebaja omab Eestis kinnisvara, on oluline alus lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks. Kaebaja jääb selle juurde, et tema väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebajat ootab Venemaal potentsiaalselt tagakiusamine ning oht tervisele ja elule, mis kvalifitseerub VSS §-s 171 sätestatu alla. Kaebaja on menetluse käigus selgitanud ja põhjendanud, et tema kui Venemaal taga kiusatud isiku puhul ei saa olla väljasaatmine ning sissesõidukeelu määramine põhjendatud. Kaebajale ühe aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta seejuures ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebajale on ülioluline säilitada võimalus külastada Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Prantsusmaad, kuna nendes riikides elab kaebaja sugulasi ja sõpru. Venemaal süvenevad repressioonid dissidentide vastu küll aeglaselt, aga samas ühtlaselt, mistõttu ei tunne kaebaja ennast üldse turvaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse lahendamine 9(12)

3-23-3010

3-23-3010 relvakonflikti tõttu. Väärkohtlemine peab ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Risk tõsisesse ohtu sattuda peab olema reaalne (vt nt Euroopa Kohtu otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

3-23-3010 andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Riigi õigusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mis peab arvestama ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. VRKS § 252 lg 2 kohaselt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui taotleja on Eestist lahkunud. Kaebaja on riigist lahkunud. Kaebaja on saanud realiseerida oma edasikaebeõigust. Kaks kohtuastet on pidanud kaebust põhjendamatuks. Ringkonnakohus ei näe vajadust, et advokaat peaks sellises olukorras jätkama menetluses osalemist ja põhjendamatult suurendama riigi õigusabi kulusid. Eeltoodu ning VRKS § 25 2 lg 2 alusel tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.