Riina Raudsik hagi AS Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks • Hageja: Riina Raudsik (isikukood XXXXXXXXXXX) • Hageja lepinguline esindaja: jurist Mihkel Leesment (e-post XXXXXXXXX) • Kostja: AS POSTIMEES GRUPP (registrijärgne asukoht: Gildi 1, Tartu linn, Tartu maakond, 51007) • Kostja esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (e-post: [email protected])
Viimase kohtuistungi
2. november 2016
Menetlusosalised ja nende
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Riina Raudsik hagi AS Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Riina Raudsiku kanda.
2.Mõista Riina Raudsikult välja AS Postimees Grupp menetluskulud summas 1100 eurot (üks tuhat ükssada eurot ja 0 senti, käibemaksu ei lisandu) AS Postimees Grupp kasuks. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Riina Raudsik (hageja) esitas kohtusse hagi AS Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on ajakirjandus avaldanud alates 21.09.15 erinevaid au teotavaid artikleid hageja kohta. Artiklid on halvustanud hagejat ja tema ravivõtteid ning sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid, nagu propageeriks hageja kloordioksiidi (MMS) ravimina. 14.03.16. a avaldas kostja Postimehe veebiväljaandes ebaõigeid faktiväiteid sisaldava pealkirja: „Imeravimit reklaamiva perearsti tervisekeskus sai ridamisi ettekirjutusi“. Pealkiri oli leitav ja lugejatele nähtav terve päeva jooksul. Kõnealuses artiklis käsitleti Terviseameti järelevalvetulemusi Jüri tervisekeskuse üle. Pealkiri sisaldas ebaõiget faktiväidet, kuna dr Riina Raudsik ei ole kunagi reklaaminud ühtegi imeravimit. Esmalt esitas hageja kaebuse pressinõukogule, kes tuvastas, et kostja on rikkunud head ajakirjandustava. Asjakohane ei ole kostja väide, et rõhk on mitte hageja persoonil, vaid tema juhitud Jüri tervisekeskusel /.../“. See järeldus ei ole väljaloetav pealkirja tekstist. Lugejale ja seega avalikkusele oli tajutav, et ebaõige faktiväitega on tähistatud just perearst, mitte tervisekeskus. Ajakirjanduse, sh kostja, tegevuse tulemusel on tekkinud hagejal tõsine tervisekahjustus. Hageja on emotsionaalset väga häiritud. Tal tuvastati 17.03.16. a rinnus raskustunne, kõrgenenud vererõhk, südame rütmihäired ja käimasoleva infarkti tunnused. Hageja on olnud sunnitud viibima haiguslehel. Samuti vältimaks Jüri Tervisekeskuse ohtu seadmist enda kahjustatud maine tõttu oli hageja sunnitud astuma tagasi Jüri Tervisekeskuse juhatusest ning loobuma perearstina töötamisest. Hageja taotles, et kohus mõistaks nimetatud rikkumiste eest kostjalt hüvitisena välja mõistliku rahasumma kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja enda hinnangul võiks kostja varalist seisundit ja vajadust mõjutada kostjat edasisest kahju tekitamisest hoidumiseks, hindas hageja ise õiglaseks hüvitise suuruseks 10 000 eurot. Kui kohus peaks siiski leidma, et avaldatud pealkiri ei olnud au teotav, on ikkagi toimunud hageja isiklike õiguste rikkumine õigusvastaste ebaõigete andmete avaldamisega Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli kajastus tingitud rahva tervise kaitse vajadusest ja avalikust huvist. Hageja näol on tegu avaliku elu tegelasega, kes peab paremini taluma enda tegevuse kohta tehtavat kriitikat. Hageja on 2015.a. MMS-skandaalis aktiivselt osalenud, esinenud raadios ja televisioonis, andnud intervjuusid jne. Avaldatu oli jätkukajastuseks juba 2015.a. sügisel puhkenud skandaalile seoses kloordioksiidi (MMS) propageerimisega, mille raames heideti hagejale ette MMS-i soosimist, kuna ta osales mh MMS-i tarvitajate Facebookigrupis, kirjutas eessõna kloodioksiidi manustamist propageerivale raamatule „pH ime: tasakaalusta oma toitumist, paranda oma tervist“ (autor Robert O. Young, ilmus 2009). Nimetatud teos soovitas juua kloordioksiidi või vesinikülihapendi lahuseid. Samuti ei ole Postimehe 14.03.2016.a. pealkirjas „Imeravimit reklaamiva perearsti tervisekeskus sai ridamisi ettekirjutusi“ rõhk mitte hageja persoonil, vaid tema juhitud Jüri tervisekeskusel. Tegelikult peab hageja enda au ja maine teotamiseks kogu ajakirjanduse poolt antud teema (MMS skandaal) kajastamist alates 2015.a. septembrist – hageja toob esile 25 erinevate meediaväljaannete artiklit sellel teemal. Seega ei saanud 14.03.2016.a. avaldatud Postimehe veebiväljaande pealkirja lause tuua iseseisvalt kaasa hageja au teostamist ja/või maine
Tsiviilasi nr 2-16-8493
kahjustamist. Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel puudus põhjuslik seos. Nt hageja välja arvamine Eesti Arstide Liidust toimus juba 30.10.15.a., aga Postimehe veebikülje pealkiri avaldati 14.03.2016.a., st. ca 4,5 kuud hiljem. Pressi-nõukogu otsusega tunnistati antud pealkiri eksitavaks ja Postimees avaldas 27.04.2016.a. ka vastava õiendi. Sellega tuleb lugeda kõrvaldatuks võimalikud pealkirjast tulenenud negatiivsed mõjud hagejale. Kohtuistung
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 02.11.2016. Kohtuistungil jäid mõlemad pooled oma seisukohtade juurde.
3.1.Hageja selgitas, et on kohtusse tulnud mh ka preventiivse eesmärgiga ja nõuab rahasumma maksmist nii kompensatsiooniks kui ka ennetamaks järgmisi sarnaseid juhtumeid. Väiksem rahasumma ei täidaks Postimehe puhul preventiivset eesmärki. Ka see viimane peakiri kahjustas hageja mainet täiendavalt, kuna võimendas olukorda ja lisas, kutsus taas esile avalikkuse reaktsiooni. Käesoleva vaidluse kontekstis on selge, et imeravimiks nimetati MMS-i, hageja pole seda aga kuidagi reklaaminud ega inimestele tutvustanud. Kostja viidatud raamatu eessõnas ei propageeri hageja MMS-i, vaid räägib tervislikust toitumisest, aluste ja hapete tasakaalust.
3.2.Kostja selgitas, et käesoleval juhul ei peaks järgnema rahalise hüvitise maksmist ning kui hageja näeb kahju tekitajana kogu ajakirjandust, tuleks kaasata täiendavaid kostjaid. Samuti tuleks kõigepealt ära näidata, et kostjale on mingisugune mittevaraline kahju tekkinud ning siis esitada hüvitamise nõue kahju tekitajate vastu. Hagejasuguse tuntud inimese puhul võib ka passiivsest gruppi kuulumisest järeldada reklaami ja heakskiitu. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ebaõigete andmete avaldamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hageja on kohtu poole pöördunud üksnes kahju hüvitamise nõudega ega ole taotlenud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Seda põhjusel, et hageja hinnangul on kostja tema kohta käivad ebaõiged andmed juba avalikkuse ees ümber lükanud, kui avaldas Pressinõukogu otsuse. Siiski tuleb enne võimaliku kahjuhüvitise suuruse üle otsustamist kontrollida, kas kohtus rahalise kahjuhüvitise väljamõistmise alused on täidetud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine mh õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
Tsiviilasi nr 2-16-8493
Viidatud sätete kohaselt peab isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks: a) olema tegemist faktiväitega, b) faktiväide peab olema avaldatud, c) faktiväide peab olema selle isiku, kes väite ümberlükkamist taotleb, isikuomaduste või tegevuse kohta, d) faktiväide peab olema ebaõige, eksitav või mittetäielik, e) puuduvad VÕS § 1047 lg-tes 2-4 märgitud õigusvastasust välistavad asjaolud. Järgnevalt analüüsib kohus nimetatud kriteeriume ükshaaval.
6.Hageja leiab, et talle on tekitanud kahju artikli pealkirjas sisalduv fraas „imeravimit reklaamiva perearsti“. Kohus nõustub kostjaga, et väljend „imeravim“ võib olla väärtushinnang. Fraas „imeravimit reklaamiv perearst“ on kohtu hinnangul aga faktiväide. Tegemist on perearsti tegevuse kohta esitatud väitega, mille tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatavad. On võimalik kontrollida, kas see konkreetne perearst on reklaaminud mõnda imeravimiks peetud ainet.
7.On tõendatud, et nimetatud väide avaldati 14.03.16. Postimehe veebiväljaandes artikli pealkirjas: „Imeravimit reklaamiva perearsti tervisekeskus sai ridamisi ettekirjutusi“ (tlk 14).
8.Faktiväide peab olema selle isiku, kes väite ümberlükkamist taotleb, isikuomaduste või tegevuse kohta. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oli väites rõhk mitte hageja isikul ja tegevusel, vaid Jüri tervisekskusel. Arvestades, et artikli juures oli hageja pilt (lk 9-13) on selge, et artikkel käis hageja kohta, mitte Jüri tervisekeskuse kohta. Artikkel ise (tlk 14) kajastab küll Jüri tervisekeskuse tegevust, kuid pealkirjas sisalduv väide „imeravimit reklaamiv arst“ viitab hageja pildiga koosmõjus üheselt hageja isikule.
9.Faktiväide peab olema ebaõige, eksitav või mittetäielik. Hindamaks faktiväite ebaõigsust, eksitavust või mittetäielikkust peab kohus hindama faktiväite üksikute sõnade sisu.
9.1.Pooled kinnitasid kohtule, et konkreetse vaidluse kontekstis viitab „imeravim“ MMS-le (tlk 82 pöördel) ning et sellisena mõistsid seda tõenäoliselt ka Postimehe lugejad.
9.2.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja tegevust saab käsitada reklaamimisena või mitte. Reklaami legaaldefinitsiooni annab reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3, mille kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt ei käsitata reklaamina märgistust kauba müügipakendil. Müügipakendile kantud või kinnitatud reklaami ei loeta märgistuseks. Müügipakendit käsitatakse pakendiseaduse tähenduses. Ehkki eessõna eesmärk on lisaks raamatu tutvustamisele ka raamatu müügi suurendamine, ei ole kohtu hinnangul raamatu eessõna puhul tegemist reklaamiga reklaamiseaduse tähenduses, vaid tegemist on raamatu osaga. Õigekeelsussõnastik (ÕS) 2006. aasta ja 2013. aasta väljaanded mõiste „reklaamima“ sisu ei ava. Eesti keele seletav sõnaraamat annab „reklaamima“ vasteks reklaami tegema ja „reklaam’i“ vasteks toodete, teenuste ja ürituste avalik pilku ja meeli köitev tutvustamine (ja propageerimine) tarbijate ligimeelitamiseks; teabe esitamine kellegi või millegi kohta sellele populaarsuse võitmiseks. (www.keeleveeb.ee kaudu leitav). Kuna pooled ei ole taotlenud asjas keele-ekspertiisi korraldamist või esitanud omapoolseid tähendusvariante, lähtub kohus antud definitsioonist.
9.3.Kohus nõustub hagejaga, et Facebookis kuhugi gruppi kuulumine ei tähenda veel reklaamimist. Facebooki-gruppi võib kuuluda ka uudishimust. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et hageja on tunnustatud arst. Meditsiinialaste eriteadmistega isikuna on loomulik, et hagejal on huvi meditsiinivaldkonnas toimuvate arengute vastu ning mõne uue ravimi või
Tsiviilasi nr 2-16-8493
ravimilaadse aine ilmumisel soovib ta ennast selle mõjude ja koostisega kurssi viia. Samale järeldusele on jõudnud ka pressinõukogu (tlk 16). Ei ole tõendatud, et hageja oleks andnud oma patsientidele MMS-i tarvitamiseks otseseid ja sõnaselgeid soovitusi. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja viide hageja kodulehele ja seal soodavett tarvitanud patsientide edulugudele (tlk 99) ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendina esitamiseks vajalikus formaadis. Veebilehele viidates tuleks esitada veebilehe väljatrükk. Samuti märgib kohus, et nimetatud väljavõte ei tõenda käesoleva vaidluse asjaolusid. Sissekande väljavõttest nähtub, et A. L. on joonud soodavett. Sooda ei ole aga samastatav MMS-ga, tegemist on erineva keemilise valemi ja koostisega ainetega. Eelnevast tulenevalt jätab kohus nimetatud väljavõtte tähelepanuta.
9.4.Hageja on kirjutanud eessõna (tlk 104-105) raamatule „Ph ime: tasakaalusta oma toitumist, paranda oma tervist“. Raamatus soovitatakse MMS-i (NaClO2) produkti kloordioksiidi kasutamist (keemiline valem ClO2,). Eessõna on väga julgustav ja positiivne, mh soovitab hageja eessõna autorina väga seda raamatut lugeda (tlk 104). Samuti on raamatu sisekaanel märge, et dr. Riina Raudsikuga on nimetatud raamatu osas konsulteeritud (tlk 103). Eessõna all on lisaks hageja nimele lisatud ka tema tollane töökoht – Jüri tervisekeksus, perearst (tlk 106). Eessõnast ei nähtu, et hageja kutsuks otseselt ja selgesõnaliselt lugejaid üles MMS-i tarbima või et hageja isiklikult esitaks teavet otseselt MMS-i kohta sellele populaarsuse võitmiseks. Samas kutsub üles MMS-i tarbima raamat, millele hageja on kirjutanud väga positiivse eessõna ning mille kaanelt nähtub, et väljaandmisel on hagejaga konsulteeritud. Viidatud raamat nimetab MMS-i saadust kloordioksiidi oluliseks toidulisandiks „Alljärgnevalt lisandid, mida kõik peaksid iga päev manustama: Kloordioksiid ClO2...“ (tlk 107). Samuti soovitatakse raamatus seda kasutada haiguste ravimisel (tlk 109 ravisoovitus veretulva või ummistuse puhul). Pressinõukogu otsuses ei ole eraldi analüüsitud, kas MMS-i tarvitamist soovitavale raamatule eessõna kirjutamine on käsitletav reklaamimisena või mitte. Arsti kirjutatud eessõnast ja viitest, et raamatu väljaandmisel on konsulteeritud hageja kui arstiga, võib tavalugeja järeldada, et raamatus avaldatu on meditsiini ametlik seisukoht ning soovitatud toidulisandid on kontrollitud, ohutud ja turvalised. Hageja meditsiinilised eriteadmised ja autoriteet arstina ning tema kirjutatud eessõna, kus ta soovitab väga seda raamatut lugeda, on koosmõjus raamatus sisalduvate selgesõnaliste soovitustega MMS-i tarvitamiseks kohtu hinnangul käsitatavad MMS-i reklaamimisena. Kui raamatule on eessõna kirjutanud ja raamatu väljaandmisel on konsulteeritud Eestis tegutseva arstiga, suurendab see kohtu hinnangul oluliselt ilma eriteadmisteta tavalugeja jaoks raamatus avaldatud meetodite usaldusväärsust ning julgustab raamatus soovitatud toidulisandeid, sh MMS-i tarbima. Hageja kui arsti arvamusavaldused, eriti kui need on esitatud nii, et arvamusavalduste allkirjast on lisaks hageja nimele nähtuv ka arstina tegutsemine, võivad erialateadmisi mitteomavate isikute jaoks olla mõistetavad reklaamina. S.t, et tavakodanikud võivad tajuda neid kui tarbimissoovitusi ja käitumisjuhiseid. Kui hageja toetas raamatus esitatud teisi ideid tervisliku toitumise kohta, kuid ei soovinud anda soovitusi MMS-i tarvitamiseks, oleks tulnud seda väljendada ka raamatu eessõnas. Ilma vastava välistuseta jääb tavalugejal mulje, et eessõna kirjutaja ja raamatu eestikeelse tõlke väljaandmist konsulteerinud isik nõustub kõigi raamatus avaldatus seisukohtadega, s.h soovitab lugejatel tarvitada MMS-i toidulisandina hea tervise tagamiseks. Eelnevast tulenevalt on hageja tegevus raamatule „Ph ime: tasakaalusta oma toitumist, paranda oma tervist“ eessõna kirjutamisel ja raamatu konsulteerimisel kohtu hinnangul käsitatava MMS-i reklaamimisena. Kuna pooled nõustusid, et „imeravim“ viidatud artikli pealkirjas tähistas MMS-i ning hageja kirjutas eessõna perearstina, ei ole kostja esitanud hageja kohta valeväiteid ja hagi tuleb jätta rahuldamata
Tsiviilasi nr 2-16-8493
10.Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja poolt hageja kohta esitatud väide, et hageja on perearstina imeravimit reklaaminud, vastab tõele, ei analüüsi kohus au teotamisega seonduvat. Menetluskulud
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevalt jäi hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus ka menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kostja on oma menetluskulude rahalise suurusena märkinud 1375 eurot, summale käibemaksu ei lisandu. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabi hinnaga 110 eurot tund ning tööaja kulu on 12,5 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Arvestades, et vaidluse all oli üks õiguslik probleem, enamus väiteid esitati juba hagis ja kostja esimeses vastuses, menetluse jooksul uusi õiguslikke väiteid oluliselt ei lisandunud ega olnud vaja hinnata keerukaid ega mahukaid tõendeid, peab kohus kostja õigusabi ajakuluna põhjendatuks 10 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on mõistlikus suuruses, vastab kostja kvalifikatsioonile ning vaidluse keerukusele. Seega on kostja hüvitatavate õigusabikulude suuruseks käesolevas asjas 1100 eurot (10 x 110 = 1100). Kostja on taotlenud õigusbaikulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.