Anna Gaponova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2023. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230132402 tühistamiseks Kaebaja Anna Gaponova
Menetlusosalised
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Anna Gaponova kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 25. septembril 2023 Anna Gaponovale Narva piiripunktis sisenemiskeelu nr 2101230132402 põhjendusel, et kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebajale vormistati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 9. märtsi 2016. a määruse nr 2016/399 (määrus nr 2016/399) V lisa alusel standardvormis sisenemiskeeld, milles tugineti alusele (I) ning selles viidati ka Vabariigi Valitsuse 8.
3-23-2129 septembri 2022. a korraldusele nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus nr 247).
2.Kaebaja esitas 27. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 25. septembri 2023. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230132402 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei lastud kaebajat kui Venemaa Föderatsiooni kodanikku Narva piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Kaebaja soovis Poola Vabariigi kodanikust abikaasaga liikuda Eesti Vabariigi kaudu Poola Vabariiki, kus abikaasa ja sugulased alaliselt elavad. Kuigi kaebajal oli olemas kehtiv viisa, millega ta on mitmel korral Poola Vabariigis käinud, ei lastud teda Eesti Vabariiki. Kaebaja leiab, et sisenemiskeeld ei ole proportsionaalne, on alusetu ja õigustühine.
3.Tartu Halduskohus võttis 28. septembri 2023. a määrusega Anna Gaponova kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
4.Vastustaja esitas 26. oktoobril 2023 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 26. oktoobril 2023 kohtule täiendavad seisukohad.
6.Tartu Halduskohus määras 18. novembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
7.1.PPA otsusest pole arusaadav, mis kinnitab kaebaja ohtlikkust ja avaliku korra ohustamise tahet olukorras, kus kaebaja ei toeta Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina Vabariigi vahelist sõda ning soovib vaid Poola Vabariigi kodanikuks oleva abikaasaga külastada Euroopa Liidus (EL) sugulasi. Kaebajasse on eelarvamuslikult suhtutud üksnes seetõttu, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kaebajale oli väljastatud C liiki viisa lähisugulase külastamiseks ning tema Eesti Vabariiki sisenemise keelamine oli õigusvastane. Kaebaja soovis Eestit läbida transiidina, et abikaasaga külastada sugulasi EL-s. Kaebaja abikaasale anti eelnevalt teada, et abikaasaga on võimalik transiidi eesmärgina Eesti Vabariiki siseneda. EL-kodaniku abikaasale sisenemiskeelu rakendamine ei ole lubatav. Vastustaja paljasõnaline arvamus, et kaebaja abikaasa ei ela Poolas on kontrollimata ja tõendamata väide.
7.2.Korraldusega nr 247 kehtestatud piirangud ei kinnita automaatselt julgeolekuohtu, sest korraldus võimaldab erandjuhtudel siiski Venemaa Föderatsiooni kodanikel Eestisse siseneda. Ka erandina sisenemisõiguse saavad isikud võivad olla julgeolekule ohtlikud, kuid saavad siiski korralduse nr 247 ning Eestis elamisõiguse alusel riiki siseneda. Venemaa Föderatsiooni kodaniku pass ei tee isikut automaatselt julgeolekule ohtlikuks. Sisenemiskeelu aluseks ei saa olla seega PPA välja toodud alus, vaid pigem dokumentide nõuetele mittevastamine ja piiri ületamise eesmärk jms. Seega on PPA eksinud keeldumise õiguslikus aluses ja ka seetõttu on haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada. PPA otsus ei vasta haldusmenetluse seadusega sätestatud haldusakti põhjendamisreeglitele. Andmebaasidesse isikust lähtuva julgeolekuohu kohta tehtud märge mõjutab kaebajat ebasoodsalt ja see märge on vale. Korralduse nr 247 alusel toimub ebavõrdne kohtlemine.
8.Vastustaja palub jätta põhjendused.
kaebuse rahuldamata, esitades
kokkuvõtlikult
järgmised
3-23-2129
8.1.Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega EL õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artiklist 30 tulenevalt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24. veebruarist 2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Kodakondsuspõhine sanktsioon on lubatud.
8.2.PPA lähtus sisenemiskeelu otsuse tegemisel väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS), Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2016/399 asjakohastest normidest.
8.3.Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 kehtestamise aluseks oli asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni sõda toetavad isikud võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule ning seda ohtu tuleb maandada. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus kehtestada riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele. Põhimõtteliselt on korralduse näol tegu mittehädavajaliku reisimise piiramisega ning piirangu subjektideks olevatel Venemaa Föderatsiooni kodanikel puudub õigus Eestisse saabuda ja siin viibida.
8.4.Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut. Sisenemiskeelu rakendamise aluseks oli asjaolu, et isikut peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Tegemist oli määrusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Venemaa Föderatsiooni kodanikel on nimetatud määruse alusel Eestisse sisenemise eesmärgil lubatud riigipiiri ületada ainult erandjuhul (korralduse 2. punkt). Nende erandjuhtumitega polnud praegusel juhul tegemist, sest 25. septembril 2023 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et kaebajal puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist elamisluba ning kaebaja ei soovinud transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbida oma elukohariiki jõudmiseks (Venemaa Föderatsiooni naasmiseks). Kaebaja sisenemissoovi (tahe liikuda teise EL liikmesriiki) arvestades puudus PPA-l kaalutlusõigus.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on PPA 25. septembri 2023. a sisenemiskeelu otsuse õiguspärasus. Nimetatud otsusega keelati piiril Anna Gapanoval Eesti Vabariiki sisenemine. Kaebaja hinnangul ei tugine otsus õigele õiguslikule alusele ning temast ei lähtu julgeolekuohtu, mis õigustaks sisenemiskeelu kohaldamist. Kaebaja palub nimetatud PPA otsuse tühistada. Vastustaja hinnangul tugineb vaidlustatud otsus õigele õiguslikule alusele ning haldusakti tühistamiseks alust ei ole. Kohus nõustub vastustaja positsiooniga.
10.VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Kaebaja suhtes on 6. märtsil 2023 vastav vorm täidetud ning tehtud on sisenemiskeelu otsus. Vaidlustatud sisenemiskeelu otsusest nähtub, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsust omavale kaebajale on vaatamata kehtiva viisa olemasolule keeldutud andmast luba Eesti Vabariiki sisenemiseks. Otsuse tegemisel on viidatud riigipiiri seaduse (RiPS) §-le 9 1, mille lõige 1 sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse
3-23-2129 Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Sisenemiskeelu kohaldamise põhjendusena on vaidlusaluses otsuses välja toodud, et isikut peetakse ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (alus (I)). Otsuses sisaldub viide korraldusele nr 247.
11.Määruse nr 2016/399 art 6 lg 1 p-st e tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. EL-i õigusest ja rahvusvahelisest õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 810/2009 kehtestatud viisaeeskiri art 30 kinnitab, et ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine ei anna automaatset sisenemise õigust riiki. Vastav otsus tehakse piiripunktis. Kuigi kaebajal oli C-liiki lühiajaline viisa lähisugulase külastamiseks ning tema abikaasa on Euroopa Liidu kodanik (Poola Vabariigi kodanik) ei garanteeri need asjaolud automaatselt Eesti Vabariiki sisenemise õigust, sest Eesti Vabariik on kehtestanud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamise eesmärgil täiendavad piirangud Venemaa Föderatsiooni kodanikele seoses 24. veebruarist 2022 Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse ja sellest lähtuva julgeolekuohu tõttu. Tegemist on Venemaa Föderatsiooni õigusvastase agressiooni tõttu tema kodanikele kehtestatud rahvusvahelise sanktsiooniga.
12.Korraldus nr 247 tugineb muu hulgas RiPS § 17 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Nimetatud korraldusega piirati ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamine. Korraldusest nr 247 ning selle eeskirjast nähtuvalt on eesmärgiks kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Üksnes erandjuhtudel (korraldus nr 247 p 2) on Venemaa Föderatsiooni kodanikel sisenemisõigus. Korralduse andmise põhjendusi arvestades saab nõustuda ohukahtlusega, et välisriigis viibivad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed kodakondsusriigile ning vajadusega ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, mistõttu ei ole sisenemiskeelu rakendamise eelduseks konkreetsest isiku tegevusest lähtuv julgeolekuoht, vaid sisenemiskeelu rakendamiseks piisab üldisest julgeolekuohust, mis lähtub nn lojaalsuskohustusest ja üldisest avalikust arvamusest Venemaa Föderatsioonis sõjategevuse õigustatusse. Vabariigi Valitsus on korralduse andmisel põhjendatult leidnud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuleb hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Samuti on põhjendatult korralduse andmisel arvestatud sellega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas on põhjendatud ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule Eesti Vabariigis, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks
3-23-2129 realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele ning sõda toetavad isikud võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule laiemalt ja sellise ohu maandamiseks on riigipiiri ületamisele täiendavate piirangute kehtestamine vajalik.
13.Sisenemiskeeld on kehtestatud selgelt riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks ning piirangu kohaldamine ei sõltu sellest, kas konkreetse isiku enda tegevusest lähtub julgeolekuoht. Korraldus nr 247 kujutab endast kodakondsuspõhist sanktsiooni ning selle subjektideks on kõik Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kui riiki viisa alusel siseneda sooviv isik ühelegi korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud erandile ei vasta, siis ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevalt kohustust igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu ja maailmavaadet hindama hakata (vt nt Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-24-2194, 3-24652, 3-23-3015, 3-23-736, 3-22-2317, 3-22-2378, 3-22-2665 ja Tallinna Halduskohtu otsused asjades nr 3-23-2973, 3-23-2911, 3-23-1003, 3-22-2259, 3-22-2057). Kuna sisenemise piirangud on kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks, siis on PPA põhjendatult sisenemiskeelu otsuses tuginenud alusele (I). Venemaa Föderatsiooni kodanikele Eesti riiki sisenemisel ajutise piirangu kehtestamist ning ajutise piirangu kehtestamisel erandite tegemist konkreetsetele inimgruppidele ei saa pidada diskrimineerimiseks ega meelevaldseks, sest piirangute seadmiseks oli õiguslik alus. Samuti on ainetu arutelu selle üle, miks ohustavad korralduse lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud Venemaa Föderatsiooni kodanikud Eesti julgeolekut vähem kui teised Venemaa Föderatsiooni kodanikud, sest kaebajal puudub kaebeõigus erandite vaidlustamiseks, mis teda isiklikult ei puuduta (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-22-2665, p 17). Sisenemiskeelu aluseks on julgeolekuohust tingitud asjaolud, mitte reisi dokumentatsiooniga ja eesmärgiga seonduvad võimalikud puudused. Seega on kaebaja hinnang, et vastustaja on otsuses tuginenud valele õiguslikule alusele ekslik. Isegi kui see nii oleks, ei oleks teise sisenemiskeelu alusele vastavuse korral sisenemiskeelu tühistamiseks alust, sest sisenemiskeeld oleks sisuliselt õiguspärane ning kohus saaks tuvastada õige õigusliku aluse.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei saanud praegusel juhul anda luba riiki sisenemiseks ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja abikaasa on Poola Vabariigi kodanik. Kaebaja ei kuulunud ühegi korralduse nr 247 p-s 2 välja toodud erandi alla, mis oleks võimaldanud teda riiki lubada. Korralduse nr 247 p 2 ap 1 kohaselt võis sugulaste külastamise eesmärgil riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korralduse nr 247 sõnastusest nähtuvalt ei saa riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kelle eesmärk on üksnes riik transiidi korras läbida, et külastada mõnes teises riigis elavat lähisugulast. Transiidi korras on Eesti Vabariigi läbimine lubatud Venemaa Föderatsiooni kodanikule üksnes juhul, kui ta on suundumas oma elukohariiki (korraldus nr 247 p 2 ap 7). Vaidlus puudub selles, et kaebaja abikaasa ei ela Eestis ning kaebaja ei soovinud 23. detsembril 2023 Eesti Vabariiki siseneda ka elukohariiki jõudmise eesmärgil. Arvestades julgeolekuolukorda ja korraldusega nr 247 kehtestatud piiranguid, leidis vastustaja õigesti, et kaebajat kui Venemaa Föderatsiooni kodanikku tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja riiki sisenemise keelu puhul on tegemist proportsionaalse abinõuga tagamaks riigi julgeolek ning viimane kaalub üles mittekodanikust üksikisiku soovi riiki siseneda. Ka varasemas kohtupraktikas on piirangute proportsionaalsuse küsimuses asutud kohtupraktikas samale seisukohale (vt otsuse p-s 13 viidatud kohtuasjad).
15.Kaebaja viited PPA eelarvamuslikule käitumisele ning ebakohasele tegevusele ei ole seetõttu põhjendatud. Vaidlustatud otsuses on tuginetud asjakohasele õiguslikule alusele ning
3-23-2129 sisenemiskeelu kohaldamine kaebaja suhtes oli õiguspärane. Asjaolu, kas kaebaja abikaasale anti eelnevalt lootust, et kaebaja võib saada transiidi eesmärgil riiki siseneda, ei oma sisenemiskeelu õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust. Isegi kui PPA selgitused sellise mulje jätsid ei ole eelnevalt märgitud põhjustel kaebajale sisenemiskeelu kehtestamine õigusvastane. Sellest tulenevalt jätab kohus Anna Gapanova kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.