Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.09.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052282605 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.03.2025. Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Nõuded apellatsioonkaebusele ning vastuapellatsioonkaebusele on toodud halduskohtumenetluse seadustiku §-des 182 ja 184.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle suhtes kohaldati Siseministeeriumi 07.04.2022 otsusega nr 1-24/86 siseriikliku sissesõidukeeldu kehtivusega kuni 07.04.2027.
Kreeka Vabariik väljastas Xile C-viisa kehtivusega 06.09.2024–12.10.2024, mille alusel saabus ta Schengeni alale 12.09.2024.
3.Eestisse saabus X Kapellskär-Paldiski liinilaevaga 17.09.2024 ning ta peeti Paldiskis 17.09.2024 kinni.
4.Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas 18.09.2024 Xile antud Kreeka C-viisa kehtetuks ning koostas koheselt sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052282605 (edaspidi ettekirjutus). Ettekirjutus sisaldas nii koheselt sundtäidetavat lahkumiskohustust (edaspidi lahkumisettekirjutus) kui ka viie aasta pikkust sissesõidukeeldu Schengeni alale (edaspidi sissesõidukeeld). X saadeti Eestist välja 19.09.2024.
5.X (edaspidi kaebaja) esitas 30.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtub soov vaidlustada tema suhtes ettekirjutusega kohaldatud viie aasta pikkust Schengeni sissesõidukeeldu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht Kohaldatud sissesõidukeeld tuleb tühistada, kuna selle kehtestamisel jäeti arvesse võtmata, et kaebajale ei tutvustatud nõuetekohaselt Siseministeeriumi 07.04.2022 otsusega kehtestatud sissesõidukeeldu. Ehkki kaebaja oli selle kehtestamisest teadlik, siis muud infot tal ei olnud. Kaebaja taotleb tähtajalist elamisluba Euroopa Liidu liikmesriigis ning sissesõidukeeld takistab perega Euroopasse kolimist. Kaebaja on nõus, et kehtima jääb siseriiklik sissesõidukeeld kuni 07.04.2027. Kaebaja ei ole rikkunud avalikku korda ega pannud Eestis toime kuritegu.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kreeka väljastatud Cviisa ei andnud kaebajale õigust viibida Eestis. Kuigi ettekirjutusest ei nähtu põhjendusi, milles seisneb kaebajast tulenev oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, siis on selles kajastatud ettekirjutuse tegemise aluseks olnud asjaolud.
7.2.Kaebaja suhtes kohaldas Siseministeerium sissesõidukeeldu Kaitsepolitseiameti ettepanekul ning selle kehtestamise aluseks oli väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS) § 29 lg 1 punkt 1. See asjaolu on märk, et kaebajast lähtub oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kaebaja oli siseriikliku sissesõidukeelu kehtestamisest teadlik ning paljasõnaline on väide, et teda ei teavitatud siseriiklikust sissesõidukeelust nõuetekohaselt. Isegi kui see vastaks tõele ning kaebajale ei olnud teada sissesõidukeelu kehtivusaeg, siis ei ole usutav, et kaebaja ise ei proovinud täiendavalt uurida, kui kaua sissesõidukeeld kehtib. Kaebaja ei saanud loota, et sissesõidukeeld on 2,5 aasta pärast lõppenud.
7.3.Tähelepanuta ei saa jätta, et kaebajale väljastati Kreeka viisa turismi eesmärgil, kuid kaebaja ei viibinud päevagi Kreekas. Kreeka viisa oli vajalik üksnes Schengeni alale pääsemiseks. Kaebaja oli teadlik, et sanktsioonide tõttu on võimalused Schengeni alale saabuda piiratud, kuid avalikkuse huvi on suunatud sellele, et sanktsioonid kehtiksid. Viisa väljastatakse alati mingil kindlal eesmärgil. Kaebaja saabus Schengeni alale eesmärgiga esitada Hispaanias elamisloa taotlus. Seega on kaebaja viisat väärkasutanud. Viisa väärkasutamine sanktsioonide vältimiseks ei ole avalikes huvides ning sellega on kaebaja näidanud enda ebausaldusväärsust.
2(6)
7.4.Ettekirjutuse tegemise ajal ei esinenud selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa sissesõidukeelu kohaldamise lühemaks ajaks või selle kohaldamata jätmise. Kaebaja elukaaslane ja lapsed viibivad Venemaal, muid sidemeid Euroopaga, peale väidetava autoäri, kaebajal ei ole. PPA ei saanud kaebaja Hispaanias esitatud elamisloa taotlust arvesse võtta, kuna kaebaja seda teavet ei avaldanud. Küsitluse käigus avaldas kaebaja, et ta alles kavatseb kolida perekonnaga Schengeni alale. Ka küsimusele, kas kaebajal on mujal Euroopa Liidus teisi viibimisõigusi, vastas kaebaja, et tal on ainult Kreeka Cviisa. Tuleb märkida, et elamisloa taotluse menetlus teises riigis ei saa olla aluseks sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Kuivõrd Hispaania andis kaebajale tähtajalise elamisloa ajal, mil kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld juba kehtis, alustas PPA konsultatsioonimenetlust Hispaaniaga, et uurida elamisloa väljastamise õiguspärasust.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja ei vaidlusta Siseministeeriumi otsust1, millega talle kohaldati 07.04.2022 siseriiklik sissesõidukeeld. Samuti ei vaidlusta kaebaja tema viisa kehtetuks tunnistamise otsust ega ka 18.09.2024 ettekirjutuses2 tehtud koheselt sundtäidetavat lahkumisettekirjutust. Seega ei käsitle kohus neid küsimusi eraldiseisvalt otsuses. Asjas on vaidlus ettekirjutusega kaebaja suhtes kohaldatud viie aastase Schengeni viisaruumi sissesõidukeelu õiguspärasuse üle.
9.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Ehkki sissesõidukeelu kehtestamise osas on ettekirjutuse põhjendused napid, siis on kõik otsuses toodud asjaolud asjakohased ning kaebuses toodud väited ei too kaasa Schengeni viisaruumi sissesõidukeelu tühistamist.
10.Võttes aluseks kaebaja väited ning haldusmenetluse materjalid ja vastustaja vastuse, siis ei saa olla vaidlust, et: ajal, mil kaebaja laevaga Rootsist Eestisse saabus (17.09.2024)3 kehtis tema suhtes Siseministeeriumi 07.04.2022 otsusega kehtestatud viie aastane sissesõidukeeld; kaebajat oli informeeritud 07.04.2022 otsusest, millega tema suhtes siseriiklik sissesõidukeeld kehtestati4; kaebajale väljastati Kreeka C-viisa turismi eesmärgil 5 ning selle alusel kaebaja Kreekat ei külastanud6. Kaebaja külastas Šveitsi, kust ta liikus Hispaaniasse, misjärel sõitis ta Rootsi ja edasi Eestisse; ajal, mil kaebajale ettekirjutus tehti ei olnud Hispaania talle elamisluba väljastanud; kaebaja pere elas sel ajal Venemaal7; kaebaja ei avaldanud PPA-le, et ta taotleb Hispaanias elamisluba8.
11.Ettekirjutuses ei antud kaebajale tähtaega Eestist vabalt lahkuda, vaid see määrati koheselt sundtäidetavaks. VSS § 72 lg 2 punkt 6 lubas seda teha, kui lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning kes ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Järelikult on koheselt sundtäidetav
lahkumisettekirjutus koostatud õiguspäraselt. Ka kaebaja ei väida, et vabatahtlikku täitmise tähtaega määramata tehtud lahkumisettekirjutus oleks olnud õigusvastane.
12.VSS § 74 lg 2 sätestab, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. Sama paragrahvi lg 4 1 kohaselt kohaldatakse Venemaa kodanikule Schengeni sissesõidukeeldu.
13.Seoses sissesõidukeelu kehtestamisega on kohtupraktikas selgitatud, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist ja kohaldada talle sissesõidukeeldu. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju.
14.VSS § 7 lg 2 ning § 74 lg-d 3 ja 4 näevad ette kaalumiskohustuse. Haldusorganil tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sissesõidukeelu aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tuleb põhjendada (vt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 34; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, punkt 13; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, punkt 16). Kuna tegemist on kaalutlusõigust sisaldava otsustusega, siis kohaldub sellele halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 3, mille kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus küll kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei või kohus asuda PPA asemel sissesõidukeelu kohaldamist kaaluma. Kohus kontrollib, kas PPA kaalutlusotsus on õiguspärane, võttes seejuures aluseks need asjaolud, mis PPA-le olid otsuse tegemise ajal teada.
15.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusõiguse teostamisel kaalutlusreegleid rikkunud ning nõustuda saab vastustajaga, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid sissesõidukeelu kohaldamise humaansetel kaalutlustel või tingiksid sissesõidukeelu kestuse lühendamise alla seaduses sätestatud viie aasta. Nimelt sätestab VSS § 74 lg 4, et sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel või lg-st 3 nähtuvalt lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2024 otsus nr 323-631). Kohtupraktikas on humaanseid kaalutlusi seostatud selliste olukordadega, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365).
16.Seadusandja on VSS-is ära otsustanud, et kui erandlikke asjaolusid ei esine, siis võiks sissesõidukeelu kehtestamise eesmärgi9 saavutamiseks pidada proportsionaalseks kas kolme
Asjakohases seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on muu hulgas soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased (nt ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul riiki uuesti tulla. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seadus (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas), 518 SE, seletuskirja lk 4. Kättesaadav aadressil: https://
4(6)
aastast sissesõidukeeldu, kui tegemist on vabatahtlikku lahkumiskohustust sisaldava lahkumisettekirjutusega, või viie aastast sissesõidukeeldu, kui tegemist on olukorraga, kus ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele tähtaega lahkumisettekirjutuse täitmiseks ei anta. Ehkki seadusandja on valiku teinud, siis on kohtupraktikas mööndud, et PPA on siiski kohustatud igakordselt hindama, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-181891, punkt 16; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, punkt 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 34).
17.Kohtule ei nähtu, et PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamisel kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja menetluslikke õigusi oleks rikutud, kuna kaebajal oli 18.09.2024 vestlusel10 võimalik anda PPA-le selgitusi ning põhjendada, miks sissesõidukeelu kehtestamine tema hinnangul ei ole põhjendatud või miks seda tuleks lühendada. Kohus nõustub PPA-ga, et puuduvad humaansed asjaolud sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks või selle tähtaja lühendamiseks ning kõiki asjaolusid arvestades ei saa pidada viie aasta pikkust Schengeni ala sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks. Asjaolu, et Venemaa kodanikel on Euroopasse reisimine raskendatud, et kaebaja sõnul väljastavad Venemaa kodanikele viisasid Kreeka ja Prantsusmaa ning et tema perekonnal on kavatsus Euroopasse kolida, ei ole käsitatavad humaansete asjaoludena, mille korral oleks PPA pidanud hindama, kas siseriiklikku sissesõidukeeldu eiranud kaebajale tuleks Schengeni sissesõidukeeld üldse kehtestada või lühendada selle tähtaega.
18.Kaebajal ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumi riikides abivajavaid lähedasi või pereliikmeid ning tema viibimine Schengeni viisaruumis ei ole hädavajalik. Kaebaja elukoht on Venemaal. Asjaolu, et kaebaja soovib Euroopast vahendada Venemaale kasutatud autosid, ei ole humaanseks asjaoluks, et sissesõidukeeld kehtestamata jätta. Et kaebaja taotles Hispaania elamisluba ning tema perekond kavatses tulevikus Euroopasse kolida ei olnud PPAle teada, kuna kaebaja sellest PPA-d ei teavitanud. Isegi kui kaebaja oleks sellest PPA-d teavitanud, siis nõustub kohus PPA-ga, et tegemist ei ole asjaoludega, mis oleks käsitatav humaanse asjaoluna ning välistaks sel põhjusel sissesõidukeelu kehtestamise. Samuti ei muuda need asjaolud sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks.
19.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebaja väärkasutas temale Kreeka riigi antud C-viisat ning seda ei õigusta ka asjaolu, et Venemaa kodanikel on üldreeglina raske Schengeni viisaruumi viisasid saada. Kohus nõustub PPA-ga, et kuna Venemaa kodanikele on Euroopa Liidu liikmesriigid piiranud viisade andmist sanktsioonimeetmena, siis on avalikes huvides, et sanktsioonid oleksid tõhusad. Viisaeeskirja kohaselt väljastatakse viisa siiski konkreetsel eesmärgil ning kaebajale väljastati viisa turismi eesmärgil Kreeka külastamiseks. Kui vaadata kaebaja ütlusi tervikuna, loodetud sõprade külastamine Kreekas ning seejärel viibimine Rootsis siis nõustub kohus PPA-ga, et eeldatavasti saabus kaebaja Schengeni alale sooviga esitada Hispaanias elamisloa taotlus. Seega on põhjendatud ka PPA väide, et viisa väärkasutamine näitab kaebaja ebausaldusväärsust. Lisaks on Eesti ametiasutused juba 2022. aastal, kui kaebajale kohaldati siseriiklik sissesõidukeeld, pidanud kaebajat ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.
20.Kuna kaebaja oli teadlik tema suhtes kohaldatud siseriiklikust sissesõidukeelust, siis oleks kaebaja pidanud enne Eestisse saabumist uurima, kas sissesõidukeeld on jätkuvalt kehtiv või mitte. Kaebaja ei saanud eeldada, et selle kehtivus on lõppenud. Isegi kui piirivalvur kaebajale Siseministeeriumi 07.04.2022 otsusega kehtestatud siseriikliku sissesõidukeelu lõpptähtaega www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d191c7ac-a61b-45b3-9eb3-2357c4372bd0
Dtl 5862.
5(6)
piiril ei öelnud või ei pannud kaebaja seda tähele, siis ei saanud kaebaja eeldada, et selle kehtivus on lõppenud. Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud ise võtma Siseministeeriumiga või PPA-ga ühendust, et selgitada sissesõidukeelu kehtivuse aeg välja. Samuti oleks kaebaja saanud seda kontrollida ka Siseministeeriumi veebilehelt11.
21.Asjaolu, et kaebaja enda sõnul ei ole ta Eestis viibides avalikku korda rikkunud ning kuritegusid toime pannud, ei oma asjas tähendust. Sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on muu hulgas soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased (nt ebaseaduslikult riigis viibivad või sissesõidukeeldu rikkunud välismaalased jne) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul riiki või Schengeni viisaruumi uuesti tulla. Sissesõidukeelu kohaldamise kaudu annab riik selge signaali, et varem kehtestatud sissesõidukeeldu rikkunud ja sellega Schengeni liikmesriikide vastu oma lugupidamatust üles näidanud välismaalane ei ole teatud perioodi jooksul Schengeni alale teretulnud. Kui välismaalane soovib saada eelist Schengeni alal viibida, peab ta üles näitama asjakohast hoolsust liikmesriikide nõuete täitmise suhtes ning kui ta seda ei tee, tuleb tal arvestada sellega, et tema juurdepääsu Schengeni alale võidakse piirata.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused sissesõidukeelu tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
kaebajale
kohaldatud
23.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud ja tema võimalikke menetluskulusid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)