Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3683
Tsiviilasi
DK hagi GM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GM apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 414 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja DK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja/apellant GM (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
11.01.2017
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.05.2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.GM apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Hüvitatavate kulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.09.03.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 14 750 eurot ja kahjuhüvitise 9664 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.04.07.2014 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu nr 42, millega kostja kohustus ehitama hagejale Akaatsia tee 12 Viti külas Harku vallas puitkarkasshoone. Teostatavate tööde kogumaksumuseks lepiti kokku 32 000 eurot ja tööde lõpetamise tähtajaks 04.11.2014. Hageja tasus 22 750 eurot. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja hageja ütles lepingu üles alates 27.01.2015. Mh oli kostjal kohustus koostada ehitusprojekt. Alles 30.10.2014 esitas arhitekt vallavalitusele ehitusloa taotluse. Ehitusluba saadi 28.11.2014. Esimene makse 20% lepingu maksumusest oli ettemaks.
3.Kostja rikkus oluliselt lepingust tulenevaid töövõtja kohustusi ning tekitas hagejale kahju, mis seisneb selles, et: 1) hageja maksis raha rohkem, kui kostja töid tegelikult tegi; 2) kuna hageja ei saanud 04.11.2014 asuda elamut kasutama, pidi ta pikendama üürilepingut, mis tõi kaasa lisakulude tasumise üürikulu näol ajavahemikus 04.11.201403.03.2015 1010 eurot ja 20.03.2015-18.02.2016 2200+1750 eurot; 3) kostja ehitatud vundament tuleb lammutada ja uuesti ehitada, mille maksumuseks kujuneb 4704 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ehitusloa saamisega tekkisid suured probleemid hagejal. Hageja lubas kostjale pidevalt, et saab ehitusloa lähimal ajal, kuid faktiliselt ei olnud seda saadud veel 02.01.2015. Ehitustööde venimist põhjustas ehitusloa ja kinnitatud ehitusprojekti puudumine.
5.Ehitustööde nõuetele mittevastavusest ja ehituse peatamisest poolte vahel juttu ei olnud. Hageja oli kvaliteediga rahul. Kostja täitis lepingut vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja allkirjastas ja maksis kostjale välja lepingu punktist 5 tulenenud summad. Kostja järgis hea usu põhimõtteid. Hageja näitas üles põhjendamatut pretensioonikust ega tegutsenud heas usus ja mõistlikult. Lepingu sõlmimisel pidasid pooled punkti 5.1 puhul silmas, et esimene osamakse 20% lepingu kogumaksumusest on broneerimistasu, mis tähendab kostja broneerimist ehitustööde teostamiseks ajavahemikus 04.07.-04.11.2014. Broneerimistasu ei olnud ettemaks ehitustööde teostamise eest. Kokkulepitud summade
tasumisega aktsepteeris hageja, et vundamendi ja karkassitööd on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja ei nõustu eksperdi arvamusega ja mh ei arvestanud ekspert, et maja on rajatud tugevale muutumatule paepinnasele ning et majakarkassi vöö on kinnitatud vundamendiplokkidele keemiliste ankrutega, mis näitab töövõtja soovi kinnitada parimal ja kalleimal moel. Arvestada tuleb ka kostja pakutud ülimalt soodsat hinnaklassi ning et kostja tegi vundamendi sisuliselt enda kuludega, nõudmata hagejalt täiendavat tasu. Töö parandamine või uue töö tegemine põhjustaks kostjale ebamõistlikke kulusid. Esimese astme kohtu otsus
6.09.05.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 14 750 eurot ja kahjuhüvitise 9664 eurot, kokku 24 414 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
7.Hageja ja kostja sõlmisid 04.07.2014 ehituse töövõtulepingu nr 42, mille alusel hageja tellis kostjalt puitkarkasshoone koos vundamendi rajamisega (t I kd lk 7-10). Tulenevalt esitatud asjaoludest on hageja nõude aluseks töövõtulepingut reguleerivad sätted, so võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj. Kohus viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 77 lõikele 1, § 641 lõikele 1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-08 punktis 22 märkinud, et tellija võib VÕS § 110 lõike 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lõiked 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid peab töövõtja puuduste eest vastutama. Töövõtulepingu eriregulatsioon (VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas on ammendav, st mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust VÕS-i üldosa vabandatavuse regulatsioon (VÕS § 103).
8.Töövõtulepingu punktis 2.1 on nimetatud kostja poolt teostatavate tööde nimekiri ning punkti 4 kohaselt leppisid pooled kokku töö üleandmises hiljemalt 04.11.2014 (t I kd lk 7-10). Kostja on hagejat 02.01.2015 teavitanud koostöö lõppemisest (t I kd lk 18). Hageja on kostjat 13.01.2015 teavitanud, et ütleb töövõtulepingu üles alates 27.01.2015 (t I kd lk 27-31). Eeltooduga luges kohus tuvastatuks, et pooltevaheline leping on hageja poolt üles öeldud alates 27.01.2015. Hageja leidis, et kostja ei ole kokkulepitud töid tähtaegselt üle andnud. Kostja selgituste kohaselt ei ole tööd valminud tulenevalt asjaolust, et kostja tervislik seisund ei võimaldanud talvel ehitustöid lõpetada ning puudus ehitusluba. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas ehitusloa saamise venimine oli tingitud hageja- või kostjapoolsest tegevusetust. Kostja leidis, et ehitustööde venimine oli tingitud hagejast. Kostja selgituste kohaselt nõustus ta lepingu sõlmima tingimusel, kui hageja saab ehitisele kiiresti ehitusloa, mis võimaldab ehituse lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetada.
9.Kohtu hinnangul kostja oma väiteid ei tõendanud. Töövõtulepingu punkti 2.1 alapunkti 1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks krundi haljastus – puude ja põõsaste raie ja projekti koostamine (t I kd lk 7-10). Arhitekt TL selgituste kohaselt oli ta 2014.a kevadel sõlminud kostjaga suulise kokkuleppe Akaatsia tee 12 üksikelamu projekteerimiseks, kuid projekti koostamine viibis, kuna kaua aega läks hoone asukoha määramisega (t II kd lk 7). Ehitusseadustiku (EhS) § 40 lõike 3 kohaselt esitatakse koos ehitusloa
taotlusega nõuetele vastav ehitusprojekt. Kostja ei esitanud kohtule ehitusprojekti ega tõendanud ehitusprojekti valmimise tähtaega. Harku Vallavalitsuse ehituslubade komisjoni 28.11.2014 otsusega oli antud ehitusluba Viti külas Akaatsia tee 12 kinnistule aiamaja püstitamiseks (t II kd lk 9, 11). Esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole tõendatud asjaolu, et ehitusloa saamise venimine oli tingitud hagejapoolsest käitumisest. Töövõtulepingu kohaselt oli projekti koostamine kostja kohustus ning projekt oli ehitusloa taotluse aluseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et just hageja käitumisest tingituna projekti koostamine venis. Ka ei ole kostja tõendanud, et ehitusprojekti ja ehitusloa saamine oli hageja kohustus. Eelnimetatud asjaolu ei tulene ka töövõtulepingust ega selle lisadest. Seega ei leidnud tuvastamist, et ehitusloa saamise aluseks olevad dokumendid tuli muretseda hagejal. Eeltooduga ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, millest nähtuvalt töövõtulepingu täitmine kostja poolt lepingus nimetatud tähtajaks ei olnud võimalik seetõttu, et hageja ei hankinud ehitusluba.
10.Kostja märkis, et ehitustööde valmimine töövõtulepingus märgitud tähtajaks ei olnud võimalik tulenevalt tema tervislikust seisundist. Kostja on hagejat 02.01.2015 teavitanud, et tema tervislik seisund ei võimalda talvel ehitustöid teostada (t I kd lk 18). Kostja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt viibis ta 14.03.2015-30.04.2015 psühhiaatrilisel ravil (t I kd lk 93). Kostja ei ole tõendanud, et tal on terviseprobleeme esinenud enne töövõtulepingu ülesütlemist hageja poolt. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kostja ei olnud võimeline töövõtulepingus nimetatud töid teostama tulenevalt enda tervislikust olukorrast.
11.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja tehtud töö vastab lepingutingimustele. VÕS § 641 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-15 punktis 12 selgitanud, et tööde lepingutingimustele vastavus tuleb välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (VÕS § 641 lõike 1 punkt 2, § 77 lõige 1; vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5914, punkt 15).
12.Hageja esitas kohtule jaanuaris 2015 koostatud AS-i TELORA-E ekspertarvamuse Akaatsia tee 12 aiamaja ehituslike puuduste kohta (t I kd lk lk 19-26). Ekspert on ehituskvaliteeti pidanud kehvapoolseks. Samuti välja toonud, et hoone vundament tuleb lammutada ja uuesti ehitada ning et niiskus on üle soovitusliku alusprussil ja mõnede karkassi postide alumistel otstel (t I kd lk 19-26). Kostja leidis, et hageja on ehituskvaliteediga alati rahul olnud kuni tööde viimase hetkeni ning ehitus on teostatud kvaliteetselt. Samuti märkis kostja, et töid teostati talveperioodil, mil oligi niiskustase keskmisest kõrgem. Kohus märkis, et kostja ei esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, millest nähtuvalt on hageja kostja tehtud tööd vastu võtnud. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud, et niiskus on üle soovitusliku tulenevalt aastaajast. Ka asjaolu, et kostja on ehitustöid teostanud soodsalt, ei anna alust asuda seisukohale, et tehtu kvaliteet ei pidanud vastama keskmisele kvaliteedile. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ekspertiis ei ole läbi viidud nõuetekohaselt. Seega luges kohus tuvastatuks, et kostja tehtud tööd – vundamenditööd ja majakarkassi püstitamine – ei vasta kokkulepitud omadustele ning on tehtud puudustega. Kostjale on menetluses antud piisavalt võimalusi enda väidete kinnitamiseks tõendite esitamiseks. Nimelt on kohus 04.11.2015 määruses kostjale selgitanud kostja kohustust tõendada kõiki menetluses esitatud seisukohti, kuid kostja jäi üksnes paljasõnaliste väidete juurde.
13.Hageja on kostjale töövõtulepingu alusel tasunud 6400 eurot 04.07.2014, 6400 eurot 11.10.2014 ning 9600 eurot 12.12.2014 (t I kd lk 11). Hagi kohaselt on hageja kostjale tasunud ka 26.08.2014 350 eurot. Kostja eelnimetatule vastu ei vaielnud. Lepingu punkti 3 kohaselt oli teostatavate tööde kogumaksumuseks 32 000 eurot, millest hageja kohustus tasuma 20% peale lepingu allkirjastamist, järgmised 20% peale vundamenditööde lõpetamist, järgmised 30% peale majakarkassi püstitamist, järgnevad 20% peale soojusmaterjalide, välisviimistluse ja katuse paigaldamist, järgnevad 5% peale siseviimistluste (seinad, laed, põrandad) lõpetamist ja viimased 5% peale kamina, trepi ja terrassi rajamist (t I kd lk 9). Pooled ei vaidle, et esimene osamakse on hageja poolt kostjale teostatud 04.07.2014 summas 6400 eurot, mis on 20% kogu lepingumaksumusest. Töövõtulepingu lisa kohaselt oli tegemist broneerimistasuga (t I kd lk 11). Töövõtulepingus boroneerimistasu maksmise osas kokkulepet ei sõlmitud. Kohus leidis, et antud juhul tuleb lähtuda lepingus kokkulepitud tööde tasumise korrast, millest nähtuvalt ei ole pooled broneerimistasu maksmises kokku leppinud. Asjaolu, et lepingu lisas on nimetatud esimest osamakset broneerimistasuks, ei tõenda, et pooled on broneerimistasu tasumise kokkuleppe sõlminud. Seega luges kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale tasunud kogu lepingu tasust 32 000 euro 22 750 eurot teostatud tööde ja materjalide eest.
14.Kohus asus seisukohale, et hageja on tõendanud kostja poolt tehtud vundamendi ja karkassi püstitamise töödes puuduste esinemise. Ekspert on märkinud, et hoone sellises ehitusjärgus on vundamendi- ja karkassitööd reeglina u 20-25% kogu ehituse maksumusest (t I kd lk 19-26). Kohus leidis, et hageja nõue 14 750 euro (22 750-8000) väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja tehtud tööd koos materjalidega on maksnud rohkem kui 8000 eurot.
15.Hageja palus kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise vundamendi parandamise tööde eest 4704 eurot. Kohus viitas VÕS §-le 649. Hageja vastav nõue tuleb rahuldada, kuna kostja on töid teostanud lepingutingimustele mittevastavalt, mistõttu hagejal tuleb teostada parandustööd, mida hageja tõendab ekspertiisiaktiga (t I kd lk 19-26). Kostja ei ole tõendanud, et tehtud tööl ei esinenud hageja tõendatud puudusi. Hageja on JKS Designs Ehitus OÜ-lt võtnud hinnapakkumise, mille kohaselt sokli puhastuse, sokli hüdro paigalduse, tagasitäite ja karkassi tugevduse ja paranduse maksumuseks on 4704 eurot (t I kd lk 42). Kohus tuvastas, et kostja on vundamenditöid teostanud ebakvaliteetselt ning tarvilik on töö ümber teha, seega on hageja kahju hüvitamise nõue VÕS § 649 alusel põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-55-11 punktis 14 märkinud, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist.
16.Hageja palus kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise seoses üürikuluga, kuna kostja ei teinud maja valmis kokkulepitud ajaks. Hageja tõendas ajavahemikel 04.11.201403.03.2015 ja 20.03.2015-18.02.2016 tema pere kasutuses olnud eluruumide eest kokku 4960 euro tasumist (t I kd lk 35-37, 182-189; II kd lk 171-179). Kostja ei vaielnud tasutud üürisummadele vastu. Hageja nõue on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et kostja rikkus 04.08.2014 sõlmitud töövõtulepingut ega lõpetanud töid kokkulepitud ajaks. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui maakohtu otsust ei tühistata, palub kostja võimaldada tal tasuda väljamõistetud summa osade kaupa.
18.Kostja jääb varasemate seisukohtade juurde, et esimene osamakse oli broneerimistasu; et ühtegi puudust tööde teostamise ajal ei leitud ning kuni tööde lõpetamiseni ei olnud tellijal ühtegi pretensiooni; et ehitustööd veinisid hageja tõttu, kuna ehitusluba väljastati alles 25.03.2015. Kohus ei saa nõuda tööde üleandmisakte, kuna lepingus ei ole nende esitamises kokku lepitud, teostatud tööd kinnitatakse lepingu kohaselt maksete ja allkirjadega. Kostjal on mao ja kopsudega halvad lood ja maovaegus tekitas 2014.a hilissügisel ja talvel rindmikus valusid, mis läbistavad keha, ning teadmata, milles terviseprobleem tegelikkuses seisneb, oli väga raske jätkata töid südatalvel. 14a tagasi oli kostjal 2 kuu jooksul välitöö tõttu 3 angiini järjest ja selle tulemusel sattus ta südamelihase põletikuga haiglasse. Hageja võetud ehitustööde ümbertegemise hinnapakkumine on alusetu, sest hageja on maja edasi ehitanud ilma ehitustöid ümber tegemata, mis näitab, et tegelikult on hageja kõigi kostja tehtud töödega rahul. Müüritise tagasitäidet ei olnud kostjaga sõlmitud lepingus sees, samas nõuab hageja ka selle hüvitamist.
19.Kostja palub arvestada, et on alates jaanuarist 2015 kuni kaebuse esitamiseni töötu ning ainsaks sissetulekuks on elukaaslase sissetulek. Peres kasvab alla 2-aastane laps ning igakuiste väljaminekute kõrvalt ei jää palju kõrvalepanemiseks. Kui kohus leiab, et kostja pakutav kompromiss on sobiv osapoolte vaidluse lahendamiseks, laekub see raha kostja nimel olevate kinnistute müügist. Seni ei ole hageja kostja pakutud kompromissiga nõustunud. Kostja soovib, et kohus kõiki fakte kaaluks ja mõistaks, et maja sai ehitatud parima ehitustava järgi ja parimate soovidega trotsides karmi ilmastikku ning karkass sai püstitatud hageja jaoks imeodavalt. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi osas, milles maakohus kohaldas alates 01.07.2015 kehtivat ehitusseadustikku (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
22.Vaidlustatud otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus kohaldas ehitusseadustikku. Nimetatud õigusakt ei saanud 04.07.2014-27.01.2015 kehtinud töövõtulepingust tulenevatele poolte õigustele/kohustustele mõju avaldada, kuna jõustus alates 01.07.2015. Kuni nimetatud kuupäevani reguleeris sama valdkonda ehitusseadus (EhS). Samas nimetatud asjaolu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna nõue esitada ehitusloa taotlemisel kohalikule omavalitsusele nõuetekohane ehitusprojekt, oli sätestatud ka 01.07.2015 kehtivuse kaotanud EhS-i § 23 lõikes 2.
23.Muus osas maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks kolleegium alust ei näe. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tõendamiskoormuse selgitamiskohustuse rikkumist. Tsiviilasja materjalid annavad aluse nõustuda maakohtuga, et kostjale oli antud menetluses korduvalt võimalusi oma vastuväiteid tõendada. Materjalidest nähtub, et kostja ka kasutas oma õigust ja esitas kohtule tema arvates vajalikuks peetud tõendid. TsMS ei näe ette kohtu kohustust enne otsuse põhjendamist anda pooltele teada, millised nende väited on kohtu arvates tõendatud või millist liiki tõendeid millise väite tõendamiseks kohus veenvaks peab. TsMS § 230 lõike 2 teise lause kohaselt võib kohus
teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kuid ei ole kohustatud seda tegema, va abielu-, põlvnemis- ja lapse huve puudutavas vaidluses. Ühegi sellise vaidlusega käesolevas asjas tegemist ei ole.
24.Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetele selgitab kolleegium, et kostja tervislik seisund võis takistada tal ise ehitustöid tegemast, kuid VÕS § 635 lõike 3 kohaselt eeldatakse töövõtulepingu puhul, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Ka pooltevahelises lepingus ei olnud kokku lepitud teisiti. Seega olles vastutav lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest ja saades aru, et tervis ei võimalda tal ise töid edasi teha, oli kostjal kohustus tagada lepingu täitmine nt alltöövõtuteenust kasutades. Asjaolu, et kostja lubas elamu valmis ehitada nii odavalt, et kokkulepitud hind ei võimaldanud palgata alltöövõtjaid (kostja väide ringkonnakohtu istungil), ei ole asjakohane. VÕS § 639 lõike 1 kohaselt eeldatakse, et töövõtulepinguga kokkulepitud eelarve on siduv, st, et sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest väljendub kokkulepitud hinnas töövõtja tasunõude ja talle hüvitamisele kuuluvate kulutuste maksimumsumma. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja selgelt, et esimene osamakse oli mõeldud lepingujärgsete tööde alustamiseks, kuna ta ei soovinud otsida selleks finantse. Seega jõudis maakohus õigesti järeldusele, et tegemist oli ettemaksuga lepingu kogumaksumuse arvel ning kokkulepet broneerimistasus lepingust ei nähtu. Asjakohane ei ole kostja väide, et pooled ei leppinud lepingus kokku tööde üleandmisevastuvõtuaktide vormistamises. Lepingu punktis 1.1 lepiti kokku, et pooled juhinduvad lepingu täitmisel mh Ehituse Töövõtulepingu Üldistest Tingimustest. 04.07.2014 seisuga kehtis ETÜ 2013, mille punktis 10.2 kirjeldatakse ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise protseduuri head tava vastavasisuliste kirjalike aktidega. Tellijal, kes ei ole sõlminud töövõtulepingut oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole kohustust tehtud töö viivitamata üle vaadata või lasta üle vaadata (VÕS § 643). Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist tarbijalepinguga, ei sõlminud tellija töövõtulepingut oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu ei olnud ta kohustatud tööd viivitamata üle vaatama ega üle vaatama laskma. Kostja tõi ringkonankohtu istungil esile, et lahkus objektilt umbes nädal enne Jõule. Asjatundja aktiga (t I kd lk 19-26) on tõendatud, et tellija lasi töö üle vaadata 17.01.2015. Kohtueelse kirjavahetusega on tõendatud, et puudustest teavitas hageja kostjat 13.01.2015 ja 10.02.2015 (t I kd lk 27-31, 32-34). Seega on tõendatud, et tellija teats puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustest teada sai (VÕS § 644 lõike 1 esimene lause). Esimest korda apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidet selle kohta, et lepingujärgsete tööde hulka ei kuulunud vundamendi tagasitäide, kuid JKS Designs Ehitus OÜ hinnapakkumine sisaldab vastavat materjali ja tööd, ei saa ringkonnakohus arvesse võtta, kuna apellandil puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta seda vastuväidet ei saanud maakohtus esitada (TsMS § 652 lõiked 3,4). Ringkonnakohtu istungil kinnitas töövõtja selgelt, et lepinguga võttis ta endale mh kohustuse tellida lepingu objektiks olnud hoone ehitusprojekt. Seega kohustudes ehitama elamu valmis vundamendist kuni sisustamiseni nelja kuuga olukorras, kus ei olnud ehitusprojekti ega –luba, võttis kostja endale teadlikult riski mitte jõuda töödega valmis ja pidi mõistliku inimesena aru saama, et lepingu rikkumisega võib tellijale tekkida kahju, mille eest töövõtja vastutab.
25.Ringkonnakohus kaalus kahjuhüvitise vähendamise võimalusi VÕS § 139 ja/või § 140 alusel ja arutas seda istungil pooltega. Kolleegium jõudis järeldusele, et kostja poolt maakohtus esiletoodud tõendamist leidnud elulised asjaolud viidatud sätete kohaldamiseks alust ei anna. Kostja küll väitis, kuid ei tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et hagetav kahju oleks tekkinud asjaoludest, mille eest vastutab tellija. Kahju täies ulatsues väljamõistmine ei ole ka kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega mõistlikult
vastuvõetamatu. Maakohtus kogutud tõenditest nähtub, et kostja näol on tegemist ehitusalal tegutseva isikuga, kes küll sõlmis lepingu füüsilise isikuna, kuid läbirääkimisi pidas talle kuuluva äriühingu GoldenJob OÜ nimel (t II kd lk 166). Samuti nähtub, et nimelt kostja pakkus 08.04.2014 läbirääkimiste käigus konkreetset tüüpi elamu ehitamiseks lepinguprojekti koos fotode ja asendiplaanidega ning teatas, et võtmed kätte ehitus võtab aega kuni 60 kalendripäeva ning valmismaja hinnaks on 29 999 eurot (samas lk 167-170). Ka ei anna hüvitise vähendamiseks alust apellandi varaline olukord. Hagi tagamise menetluses tõi hageja esile ja tõendas, et perioodil 20.11.2015 kuni 04.03.2016, so maakohtu menetluse ajal, võõrandas kostja 11-st talle kuulunud kinnisasjast 7 (sh ühe enda elukaaslasele ning teise talle ja elukaaslasele kuuluvale äriühingule; t II kd lk 66, 180-199; III kd lk 64 pöördel). Samuti kuulub vaid kostja omandisse 5 osaühingu osad väärtusega kokku vähemalt 8890 eurot (arvestades nimiväärtusi).
26.TsMS § 639 lõike 1 ja § 442 lõike 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga lisaks nõuetele veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Pooled esitasid peale ringkonnakohtu istungit kohtule e-kirju ja taotlusi, millised sisaldavad erinevaid seisukohti nii esitaja enda kui vastaspoole väidete ja/või vastuväidete kohta. Apellant esitas taotluse lisana täiendavaid tõendeid. TsMS § 329 lõike 1, § 330 ja § 331 lõike 1 koosmõjus jätab ringkonnakohus menetlusosaliste poolt peale 11.01.2017 kohtuistungit esitatud e-kirjad, taotluse ja tõendid tähelepanuta, kuna need on esitatud selgelt hilinenult. Vastustaja avaldused olid esitatud elektrooniliselt, seega neid esitajale ei tagastata. Apellandi taotlus koos lisadega kuulub talle tagastamisele.
27.Kaebuses esitas apellant alternatiivse taotluse võimaldada tal maksta väljamõistetud summa osade kaupa. TsMS § 445 lõige 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kuna aga apellant ei toonud esile võimalike osamaksete suurust ja vastustaja vaidles taotlusele vastu, ei pea ringkonnakohus võimalikuks apellandi taotlust rahuldada.
29.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitatavate kulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.