2.Välja mõista XxxxXxxxkasuks menetluskulud 4 342,40 eurot (neli tuhat kolmsada nelikümmend kaks eurot ja 40 senti). Edasikaebamise kord
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 09.05.2016 otsusega rahuldanud Xxxxhagi Xxxxvastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes ning jätnud menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2017 otsusega Harju Maakohtu 09.05.2015 otsuse jätnud muutmata, kuid osaliselt muutnud otsuse põhjendusi ning jätnud apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 otsus jõustus 04.03.2017.
2.Hageja esitas 05.05.2015, 19.11.2015, 01.04.2016, 20.04.2016, 26.11.2016 ja 11.01.217 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest õigusabile summas 2 820 eurot, riigilõivust summas 1 100 eurot, registriväljavõtte kulust summas 26,40 eurot ja ekspertiisikulust summas 396 eurot, kokku 4 342,40 eurot. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
3.Kostja märgib, et ei ole nõus hageja menetluskulusid tasuma, kuna kostja hinnangul ei ole hagiavalduse sisu põhjendatud.
Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 820 eurot, riigilõivu 1 100 eurot, registriväljavõtte kulud 26,40 eurot ja ekspertiisikulud 396 eurot.
7.Tsiviilasja toimikust ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu 900 eurot (I kd, lk 43), 18.09.20154 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot, 17.12.2015 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot (II kd, lk 80), 01.04.2016 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot (II kd, lk 102) ja 08.11.2016 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot (III kd, lk 189), kokku 1 100 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1 100 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
8.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja lepingulise esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 01-70 alusel kliendi dokumentide ja asjaoludega tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ja kliendiga konsulteerimiseks 0,25 tundi, arve nr 02-156 alusel konsultatsiooniks 0,25 tundi, hagiavalduse koostamiseks ja hagiavalduse komplekteerimiseks 2 tundi, arve nr 02-199 alusel hagiavalduse koostamiseks ja hagi täiendamiseks 2 tundi (I kd, lk 1-5, 46-47, 55-59), arve nr 06-632 alusel kostja 05.06.2015 dokumendiga tutvumiseks ja 19.06.2015 seisukoha koostamiseks 1 tund (I kd, lk 86-91, 97-99), arve nr 07-755 alusel kostja 10.07.2015 esitatud määruskaebusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks sellele 1 tund (I kd, lk 107-110, 121-123), arve nr 08-865 alusel 19.08.2015 ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja 31.08.2015 vastuväite koostamiseks 1,5 tundi (I kd, lk 135-136, 143-145), arve nr 09-969 alusel 18.09.2015 hageja vastuväite, hagi tagamise taotluse ja hagi täiendamise koostamiseks 0,5 tundi (I kd, lk 167175), arve nr 10-1049 alusel kostja 17.09.2015 vastusega tutvumiseks ja 02.10.2015 hageja seisukoha koostamiseks 3 tundi (I kd, lk 159-164, II kd, lk 1-5), arve nr 12-1316 alusel 08.12.2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja 17.12.2015 menetlusdokumendi koostamiseks 1,5 tundi (II kd, lk 41-42, 59-63), arve nr 04-438 alusel kostja 08.01.2016, 12.01.2016, 15.02.2016, 26.02.2016, 29.02.2016, 29.03.2016 dokumentidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 3 tundi (II kd, lk 84, 87-91, 92, 121, 130-135, 152, 154-164), arve nr 04-482 alusel 19.04.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi (III kd, lk 14-15), arve nr 08-953 alusel 07.06.2016 apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 3 tundi (III kd, lk 37-41, 154-157), arve nr 09-1038 alusel 07.09.2016 taotluse koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 176), arve nr 11-1296 alusel hagi tagamise taotluse koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 185) ja 11.01.2017 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi (IV kd, lk 17-18).
9.Kohus leiab, et eelnimetatud hageja esindajate toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Samuti peab kohus põhjendatud ja vajalikuks toiminguks esindatavaga suhtlemist, kuna see on tehtud eelkõige esindatava huvides. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 23,5 tunni ulatuses.
10.Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
11.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 23,5 tundi ja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga), on õigusabikulud koos käibemaksuga 2 820 eurot.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista ka registriväljavõtte kulud summas 26,40 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kulu on põhjendatud, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja teinud registripäringuid (II kd, lk 66, 67-71, 198-201, 207, III kd, lk 187-188). Kohus leiab, et hageja on tõendanud registriväljavõtete tegemist, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele registriväljavõtte kulud summas 26,40 eurot.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista ka ekspertiisikulud summas 396 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja on hagiavalduse lisana 3 esitanud kohtule aiamaja ehituslike puuduste ekspertarvamuse (I kd, lk 19-26) ning ekspertiisi tasumist tõendava dokumendi (II kd, lk 204). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud ekspertiisikulude kandmist 396 eurot ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 4 342,40 euro ulatuses, mis koosnevad riigilõivust 1 100 eurot, lepingulise esindajatasust 2 820 eurot, registriväljavõtte kulust 26,40 eurot ja ekspertiisikulust 396 eurot.
15.Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, menetluses toiminud istungeid ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
16.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.