Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(4)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXXX esitas 09.03.2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks ja 16.03.2016 selle täpsustuse. Hageja palub tuvastada, et tal puudub väidetavalt 13.10.2014 XXXX ja XXXX OÜ vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust tulenev võlgnevus 1364,94 eurot ja kohustus maksta väidetava võlgnevuse tasumata jätmise eest arvestatud viivist ja intressi. Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Julianus Inkasso 15.01.2016 hagejale kohtuväliselt nõude tasuda hageja ja AS-i Inbank vahelisest väidetavast lepingust tulenev võlgnevus. Võlateatise kohaselt loovutas AS Inbank oma nõude hageja vastu osaühingule Aktiva Finants, keda esindab võla sissenõudmisel Julianus Inkasso OÜ. 29.01.2016 esitas kostja esindaja hagejale võlgnevuse aluseks oleva 13.10.2014 lepingu nr XXXX, 13.10.2014 arve nr XXXX ja postisaadetise kätte toimetamise kviitungi. Hagejal puuduvad lepingulised suhted AS-iga Inbank. Hageja ei ole viidatud lepingut sõlminud ja lepingul puudub hageja allkiri. Hageja ei ole tellinud ega saanud AS-ilt Inbank tooteid. Postisaadetise kviitung ei tõenda kauba kättesaamist hageja poolt, kuna sellel on küll märgitud hageja nimi, kuid isikut tõendava dokumendi number, allkiri ja elukoht ei ole hageja omad. Saadetised on vastu võtnud XXXX. Andmed hageja väidetava võlgnevuse kohta on pandud maksehäireregistrisse internetilehel taust.ee. Kuivõrd hagejal ei ole võlgnevust kostja ees, on kostja tema suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja selgitab, et omandas nõude hageja vastu AS-ilt Inbank 11.12.2015. Kostja volitas OÜ Julianus Inkasso kohtuvälises menetluses võlgnevust sisse nõudma. Tulenevalt hageja vastuväidetest ning asjaolust, et kostjal puudus kindel selgus, kas hageja on kaupa tellinud ja saanud, on kostja loobunud hageja vastu esitatud nõude menetlemisest ning tulevikus loovutatakse nõue tagasi esialgsele võlausaldajale AS-ile Inbank. Maksehäireregistrisse on hageja lisanud AS Inbank ning menetlus on märgitud lõpetatuks 15.12.2015 seoses nõude kostjale loovutamisega. Kui hageja soovib maksehäire täielikku eemaldamist registrist, tuleb tal selleks AS-i Inbank poole pöörduda. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, rahuldab hagi. Hageja esitatud tuvastusnõude eesmärgiks on selguse saamine küsimuses, kas hageja on sõlminud 13.10.2014 lepingu AS-ga Inbank, mille täitmata jätmisest tekkinud nõude on viimane kostjale loovutanud. Kohtule on esitatud 13.10.2014 kuupäevaga osamaksetega tasumise müügileping nr XXXX, milles on müüjana märgitud XXXX OÜ ja ostjana XXXX. Lepinguga loovutas XXXX OÜ kõik lepingust tulenevad nõuded hageja vastu AS-ile Inbank. Kostja allkiri lepingul puudub

2(4)

(t.lk 12). Samuti on kohtule esitatud XXXX OÜ 13.10.2014 arve nr XXXX (t.lk 13). Võlateatise kohaselt loovutas AS Inbank oma nõude hageja vastu osaühingule Aktiva Finants, keda esindab võla sissenõudmisel Julianus Inkasso OÜ (t.lk 15). Kauba kättesaamist väidetavalt hageja poolt tõendab postisaadetise kätte toimetamise kviitung (t.lk 14). Hageja leiab, et postisaadetise kviitung ei tõenda kauba kättesaamist hageja poolt, kuna sellel on küll märgitud hageja nimi, kuid isikut tõendava dokumendi number, allkiri ja elukoht ei ole hageja omad. Saadetised on vastu võtnud XXXX. Kohus tuvastas, et postisaadetise kviitungile on vastuvõtja märkinud dokumendi numbriks XXXX (t.lk 14). Hageja esitas kohtule koopiad talle 05.04.2010 väljastatud juhiloast numbriga XXXX, Eesti Vabariigi isikutunnistusest nr XXXX ja 14.07.2014 välja antud passist numbriga XXXX (t.lk 19, 108). Kinnitust leidis, et hagejale väljastatud dokumentide numbrid ei kattu postisaadetise kviitungile märgitud dokumendi numbriga. Postisaadetise kviitungile on vastuvõtja aadressiks märgitud XXXX (t.lk 14). Rahvastikuregistri ja Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega leidis kinnitust, et hageja ei ole elanud aadressil XXXX, ka ei nähtu väljavõtetest, et hageja omaks telefoni numbriga XXXX (t.lk 25, 26). Kohtu hinnangul on XXXX puhul tegemist postiasutuse töötajaga, kes on andnud allkirja saadetiste vastuvõtmise kohta. Saadetise saajana on kviitungil märgitud XXXX nimi. Selgitamaks, kas postisaadetise kviitungile on allkirja andnud hageja või mitte, määras kohus käekirjaekspertiisi (allkirja). 14.12.2016 ekspertiisiaktiga nr XXXX on leidnud tuvastamist, et 22.10.2014 postisaadetise kättetoimetamise kviitungil olevat nime „XXXX“, kuupäeva ja kellaaega „22.10“ ja „10:30“ ja numbrit „XXXX“ ei ole kirjutanud hageja (t.lk 132-134). Seega on tuvastamist leidnud, et hageja ei ole saanud kaupa 13.10.2014 lepingu nr XXXX ja selle alusel esitatud 13.10.2014 arve nr XXXX alusel. Kõnealust kaupa ei ole hageja vastu võtnud. Kogumis eeltoodust saab järeldada, et hagejal puudub 13.10.2014 osamaksetega tasumise müügilepingust nr XXXX tulenev võlgnevus 1364,94 eurot ja kohustus maksta väidetava võlgnevuse tasumata jätmise eest arvestatud viivist ja intressi. Kuna hageja ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet antud menetluses esitanud, ei hinda kohus ka hageja poolt esile toodud väiteid, mis puudutavad ebaõigete andmete avaldamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 300 eurot hagi esitamisel ja 50 eurot määruskaebuse esitamisel. Riigilõiv on menetluskulu, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Samuti on kandud

3(4)

hageja ekspertiisikulusid summas 282 eurot. Tegemist on asja läbi vaatamise kuluga, mis tuleb kostja poolt hüvitada. Lisaks on kandnud hageja kulusid õigusabile summas 1056 eurot (tunnihind 80 eurot ilma km). Hageja esindajal on kulunud õigusabitoimingutele kokku 11 tundi, millest hagi ettevalmistamiseks ja koostamiseks 4 tundi, kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 3 tundi, 16.06.2016 määruskaebuse koostamiseks 3 tundi, 08.09.2016 kohtule vastamiseks 30 minutit, 19.10.2016 istungil osalemisele 30 minutit. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ja kostjal tuleb hagejale hüvitada õigusabikuluna 1056 eurot. Esindaja toimingud õigusabi osutamisel on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Hageja eesmärgiks on vabaneda 13.10.2014 osamaksetega tasumise müügilepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 1364,94 eurot ja sellelt arvestatud viivise ja intressi tasumise kohustusest. Õigusabikulude suurus ei ületa kohustuste suurust, millest hageja soovib vabaneda. See on kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 seisukohaga. Õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane. Kokku tuleb hagejale menetluskuluna hüvitada 1688 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.