Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-24-2322/10
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 24.01.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2794

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2322

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Q.O kaebus Politseija Piirivalveameti 02.08.2024 otsuse nr 15.3-3.4/977-1 tühistamiseks Kaebaja – Q.O , esindaja Ilja Konoštšjonok Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Võtta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.

2.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 02.08.2024 otsusega nr 15.3-3.4/977-1 Q.O (kaebaja) pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks alates 02.08.2024.

Sarnased lahendid

Rahvastik

4.PPA esitas 18.09.2024 taotluse lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. PPA edastas digiallkirjastatud dokumendi pealkirjaga „Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus“ 02.08.2024 kaebaja kahele e-posti aadressile (XXX; YYY). Saadetud dokument ei olnud krüpteeritud, vaid üksnes digitaalselt allkirjastatud. Erinevalt krüpteeritud failist, ei ole digitaalselt allkirjastatud faili avamiseks vaja kehtivat sertifikaati. PPA 02.08.2024 e-kirjas, mille manuses oli 02.08.2024 otsus, oli selge sõnaga kirjas, et dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara ning lisatud oli link, kust on see tarkvara kättesaadav (allalaaditav). Selgitus oli eesti ja inglise keeles. Kaebaja kinnitas kaebuses, et sai PPA otsuse kätte 02.08.2024, kuid tarkvara ja kehtiva sertifikaadi puudumise tõttu ei saanud seda avada. Sellega on leidnud kinnitust, et kaebaja sai 02.08.2024 otsuse kätte samal päeval, kui see edastati. Pole tähtsust, et PPA ei ole 02.08.2024 otsuse edastamisel palunud kinnitada selle kättesaamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 2) ning kaebaja ei ole seda teinud. Otsus oli kaebajale teatavaks tehtud ning otsuse sisuga tutvumine ei ole kaebetähtaja kulgemise seisukohast määrav. Oluline on arvestada, et kaebajale oli ainuüksi otsuse pealkirjast lähtuvalt otsuse sisu teatavaks tehtud ning loodud võimalus otsusega sisuliselt tutvuda (hankides vajamineva tarkvara). Kohtupraktika kohaselt ei eelda teatavakstegemine teabe tegelikku jõudmist adressaadi teadvusse – kaebetähtaeg hakkab kulgema sõltumata sellest, kas isik teatavaks tehtud haldusakti loeb või mitte (Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04). Kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud haldusakti kohe avada ja lugeda. Tarkvara puudumist ei saa pidada selliseks takistuseks, millega objektiivselt põhjendada kaebetähtaja rikkumist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta pöördus alles 11.08.2024 PPA poole palvega edastada otsus PDF-failina. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et ta tõepoolest ei saanud digiallkirjastatud failis oleva otsusega tutvuda enne 13.08.2024, kui PPA edastas talle otsuse PDF-failina. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja, nähes PPA otsuse pealkirja, jääb rohkem kui nädalaks ajaks ootama, et pöörduda PPA poole ning saada otsus PDF-kujul. Arvestades võimaliku riive olulist, pidi kaebaja pöörduma PPA poole mõistliku aja jooksul. Hoolikalt käituv inimene oleks pöördunud PPA poole viivitamata. Kaebajale, kes on tegev ka äriühingutes, ei saa olla võõras digiallkirjastatud dokumentide töötlemine (avamine, loomine jne). Kaebaja on 2016. a-l digitaalselt allkirjastanud OÜ S majandusaasta aruande, mis tõendab kaebaja teadmist sellest, kuidas faile digitaalselt allkirjastada. See omakorda annab alust järeldada, et kaebaja teab ka seda, kuidas digitaalselt allkirjastatud dokumente avada. Haldusakti kättesaamise kinnituse puudumine ei ole määrav, sest kaebaja on kaebuses kinnitanud, et sai haldusakti kätte 02.08.2024. Seega oli kaebusega kohtusse pöördumise tähtpäev 12.08.2024 (välismaalaste seaduse (VMS) § 248) ning kaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuid on kaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud PPA dokumendiga õigeaegselt tutvuda. Kehtivate sertifikaatide puudumisel ei ole puutumust digitaalselt allkirjastatud faili avamise võimalikkusega. Samuti ei ole ID2(7)

6.Tallinna Halduskohus luges 06.11.2024 määrusega kaebuse tähtaegseks (resolutsiooni p 1) ning jättis vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). PPA saatis 02.08.2024 otsuse kaebajale e-kirjaga, st kasutas elektroonilist kättetoimetamist. Ekslik on vastustaja arusaam, et isikule haldusakti e-kirja teel kättetoimetamisel saab selle lugeda kättetoimetatuks üksnes selle saatmisega, st piisab haldusakti teatavaks tegemisest. HMS § 27 lg 2 p 2 sätestab, et elektrooniliselt edastatud haldusakti saab lugeda kättetoimetatuks üksnes juhul, kui e-kirja adressaat seda kinnitab. Seega on kättetoimetamise tõendamisel määrav isiku kinnitus e-kirja kättesaamise kohta. Puudub vaidlus, et kaebaja ei saatnud 02.08.2024 vastust PPA e-kirjale ega kinnitanud selle kättesaamist. Haldusakti kättetoimetamise kohustus on vastustajal (HMS § 25 lg 1). Seega tuleb vastustajal tõendada, et ta on teinud seda nõuetekohaselt. PPA pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajale toimetati haldusakt kätte 02.08.2024. Kaebajale 02.08.2024 saadetud e-kirjas ei palunud PPA dokumendi kättesaamist kinnitada. Haldusakti kättetoimetamise nõuetekohane tõendamine on vajalik mh seetõttu, et kättetoimetamisest hakkavad isiku jaoks kulgema haldusakti vaidlustamise tähtajad. Kuna tegemist on isiku õigusi oluliselt mõjutavate tagajärgedega, ei saa tõendite puudumise tõttu haldusakti kättetoimetamist 02.08.2024 piisava kindlusega väita (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 määrus nr 3-19-678, p 7). Kuigi kaebaja märkis esialgses kaebuses, et sai haldusakti kätte 02.08.2024, märkis ta hilisemas vastuses kohtunõudele, et ei saanud e-kirja kätte 02.08.2024, vaid tutvus enda postkasti sisuga alles 11.08.2024. Haldusakti kättesaamist pidi tõendama PPA. Seega ei ole määrav kaebaja algne, kuid hiljem muudetud märkus, et ta sai haldusakti kätte 02.08.2024. Muud tõendid haldusakti kättetoimetamise kohta 02.08.2024 puuduvad. Toimiku materjalidest nähtuvalt vastas kaebaja PPA e-kirjale esimest korda 11.08.2024 (dtl 91). Seega sai kaebaja siis e-kirja kätte ning sellest päevast hakkas kulgema kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg (VMS § 248). Kaebus esitati halduskohtule 14.08.2024. Seega on kaebus tähtaegne. Kui asuda seisukohale, et kaebaja esitas kaebuse hilinenult – millega kohus siiski ei nõustu –, siis tuleks kaebetähtaeg ennistada. Kaebaja ei olnud haldusmenetlusse kaasatud. Seega puudus tal teadmine, et võidakse väljastada tema õigusi riivav haldusakt ning ta ei pidanud haldusakti edastamist eeldama, ootama või haldusakti saamiseks ise vastustaja poole pöörduma. Vastustaja saadetud e-kirjas puudus teave haldusakti vaidlustamise võimaluste ja tähtaja kohta. Ka juhul, kui füüsiline isik võib teada või tal on lihtne leida infot, et haldusakti 3(7)

3-24-2322 vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1), on elamisloa kehtetuks tunnistamise korral kaebetähtaeg 10 päeva ehk kolm korda tavapärasest kaebetähtajast lühem ning reguleeritud eriseaduses (VMS § 248). Mida lühem on kaebetähtaeg, seda suurem on haldusorgani hoolsuskohustus isikule tema õiguste selgitamisel. Eluliselt usutav on kaebaja põhistus, et tal puudus võimalus vahetult Venemaale saabumise järel tutvuda oma e-kirjadega või ka tutvumise võimaluse korral laadida alla programmi, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud failiga tutvuda. DigiDoc programm ei pruugi olla vabalt kättesaadav teistes riikides ega selle allalaadimine lubatav. Seda, et kaebaja ei saa dokumente avada, on kaebaja kinnitanud 11.08.2024 pöördumises PPA poole (dtl 91). Kaebaja pöördus vastustaja poole enne PPA väidetud kaebetähtaja (esmaspäev, 12.08.2024) lõppu. PPA saatis haldusakti kaebajale alles teisipäeval, 13.08.2024. Niisiis tingis ka PPA vastuse viibimine selle, et kaebust polnud võimalik esitada tähtaegselt. Arvestades, et PPA saatis kaebajale otsuse PDF formaadis 13.08.2024 kell 13.03, ning kaebus esitati avaliku etoimiku kaudu 14.08.2024 kell 00.27, ei viivitanud kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Asjaolu, et kaebaja võib põhimõtteliselt olla kursis digitaalselt allkirjastatud dokumentide töötlemisega, allkirjastades 2016. a-l majandusaasta aruande, ei tõenda, et kaebajal oli 8 aastat hiljem Venemaal võimalik tutvuda PPA otsuse sisuga enne 11.08.2024, sh kasutada asjakohast tarkvara. Olukorras, kus tegemist on haldusaktiga, mille andmise menetluses kaebaja ei ole osalenud; haldusakti kaaskirjas puudub vaidlustamisviide; teises formaadis haldusakti väljastamine viibib, kuni kaebetähtaeg on möödunud ning haldusorganile on teada, et isik ei pruugi saada vähemalt ajutiselt kasutada Eestis tavapäraseid infotehnoloogilisi teenuseid, esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusorganil tuleb käituda heas usus ja järgida hea halduse tava ehk pingutada, et isik saaks tema õiguseid intensiivselt riivavast haldusaktist teada ja sellega sisuliselt tutvuda.