Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
22.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3405
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus T.Q kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – T.Q , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.Q
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-3405 muutmata.
2.Vabastada T.Q käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused bengali keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 01.05.2024 lennujaama avalikul alal viibinud kolme isiku reisidokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus esitatud dokumentide ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et isikute elamisload on võltsitud ja passid kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 01.05.2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Üks isikutest oli tema ütluste kohaselt Bangladeshi kodanik T.Q .
3-24-3405 Isiku selgituste kohaselt tuli ta Tallinna lennujaama teiste välismaalastega Lätist smugeldaja abiga. Ta soovis jõuda Prantsusmaale, kus elab tema nõbu. Läti smugeldaja andis puudutatud isikule uue Pakistani kodaniku passi ja elamisloa ning lennupiletid Milanosse.
2.PPA koostas 02.05.2024 puudutatud isikule Eestist lahkumiseks sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052278561.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.05.2024 määrusega nr 3-24-1310 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 02.07.2024 (k.a) VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-dega 3 ja 6.
4.PPA vestles 08.05.2024 puudutatud isikuga tema dokumenteerimise eesmärgil. Isik keeldus koostööst. PPA tutvustas 09.05.2024 puudutatud isikule tagasipöördumise toetusprogramme. Isik uuris rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA pidas 13.05.2024 kell 8.55 puudutatud isiku 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 pde 1, 4 ja 5 alusel. Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega nr 3-24-1435 PPA taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 14.07.2024 (k.a). Halduskohus pikendas luba 11.07.2024 ja 07.11.2024 määrustega, viimati kuni 07.03.2025 (k.a).
5.PPA tegi 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1, millega luges VRKS § 20 kohaselt T.Q taotluse VRKS § 201 p-de 3, 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Puudutatud isik vaidlustas otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 otsusega nr 3-24-2954 jäeti kaebus rahuldamata ja sama kuupäeva määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
6.PPA esitas 17.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks kuni kaheks kuuks, kuna isiku suhtes esineb VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alus ning § 6 8 p-s 6 nimetatud põgenemisoht. Isiku osas esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (viimati 31.10.2024 vestlusel tagasisaatmise nõustajaga). Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas ka ise, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja tema lõppsihtkoht oli Prantsusmaa. Seega oli ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal teadlik ja tahtlik tegevus. Isik esitas Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna ja sisse vormistamisel väitis isik jätkuvalt, et on isik, kelle passi esitas. Samuti on isik öelnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda. Vabaduses viibides jätkaks isik tõenäoliselt enda teekonda Prantsusmaale ega oleks menetlustoimingute ja väljasaatmise jaoks kättesaadav. Käesolevaks hetkeks on isik edastanud PPA-le enda passi ja isikutunnistuse fotokoopia, kuid isikul puudub kehtiv reisidokument, mille alusel ta 48 tunni jooksul kodakondsusjärgsesse riiki välja saata. Isiku koostöövalmidust vähendab ja põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku taotluse osas on tehtud tagasilükkav otsus ja halduskohus on tema esialgse õiguskaitse taotluse jätnud rahuldamata. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põhjendatud. Isikul ei ole ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks hoiule võtta. Dokumentide puudumine ei ole takistanud 2(5)
3-24-3405 isikul varasemalt reisimist ühest liikmesriigist teise. Isik on tahtlikult rikkunud Eestis kehtivat õiguskorda, sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult, esitanud valed ja võltsitud dokumendid ning tema suhtes on koostatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkav otsus. Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-l sellisel määral usaldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks võimalik. On usutav, et vabaduses viibides jätkaks isik oma teekonda Prantsusmaale. Tal on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulusi ega majanduslikke sidemeid. Kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
7.Puudutatud isik selgitas 18.12.2024 kohtuistungil, et ei taha tagasi oma kodumaale minna.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.12.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa T.Q kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.02.2025 (k.a). Esineb isiku põgenemise oht. Tallinna Halduskohus on 02.05.2024 määruses nr 3-24-1310 märkinud, et isik on saabunud Euroopa Liitu ebaseaduslikult, kasutades smugeldajate abi. Isik esitas enda kohta dokumendid, mis on kas võltsitud või ei kuulu talle. PPA selgituse kohaselt jätkas isik ka kinnipidamiskeskuses algselt väitmist, et ta on võltsitud passi omanik. Isikul on nii teadmised, oskused kui ka motiiv vabaduses viibides Eestist lahkumiseks, sh võib ta lahkuda ka Prantsusmaale sugulaste ja sõprade juurde. Isik on varem kinnitanud, et eelistab viibida kinnipidamiskeskuses koju tagasi pöördumise asemel (dtl 33 haldusasjas nr 3-241310). Enda isikusamasuse varjamine ja tuvastamise raskemaks muutmine võib viidata sellele, et isik võib proovida vabaduses viibides ametivõimude eest varjatult oma sihtriiki edasi liikuda, sest ta on enda isiku varjamiseks ette valmistunud. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Viibimisaluse puudumine ei ole isikul takistanud Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liikumist. Isiku senist käitumisest, s.o smugeldajate abi ja võltsitud dokumentide kasutamisest nähtuvalt ei tagaks üksnes registreerimiskohustus või kohustus elada kindlas kohas tema kättesaadavust. PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega. Taotluse põhjendused lubavad jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 6. Ühtlasi jagab kohus Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas nr 3-24-1435 tehtud 14.11.2024 määruse p-s 19 ja 17.06.2024 määruse p-s 11 toodud seisukohta isiku põgenemisohu osas. Kuigi ringkonnakohus on määrused teinud VRKS-i alusel kinnipidamise osas, on juhtumi asjaolud samad ja seetõttu kohaldatav ka VSS-i kinnipidamise aluste hindamisel. Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetlus on käesolevaks ajaks seaduse mõistes (VRKS § 31 lg 1 p 2) lõpliku otsusega lõppenud (otsus on siiski edasi kaevatav), on põhjendatud ka PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. 30.10.2024 esitas isik küll isikutunnistuse ja passi fotokoopiad, kuid need ei ole reisidokumendid. Hetkel puudub isikul kehtiv reisidokument, mille alusel isik 48 tunni jooksul kodakondsusjärgsesse riiki välja saata. Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna. Isik on nii vestlusel PPA ametnikega kui ka kohtuistungil kinnitanud, et soovib jääda Schengeni alale, eesmärgiga jõuda Prantsusmaale. Isik ei soovi kodumaale naasta. Samuti on isik kohtus kinnitanud, et tal puuduvad Eestis ise toimetulemiseks vahendid ning sotsiaalsed kontaktid. PPA ametnikega suheldes on isik väljendanud ka arusaamtust selles, et tal puudub alus Eestis viibimiseks. Vaatamata isiku korralikule käitumisele kinnipidamiskeskuses, on tema puhul 3(5)
3-24-3405 jätkuvalt olemas põgenemisoht ja on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le väljasaatmiseks vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust, tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumit ning terviseseisundit.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.T.Q palub 03.01.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Põgenemisohtu ei esine. Puudutatud isik on nõus tegema koostööd ja kinnitanud soovi vabatahtlikult lahkuda. Halduskohus ei ole arvestanud puudutatud isikuga seotud asjaoludega. Asjaolu, et isikul puuduvad Eestis majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed, ei oma tähtsust. Puudutatud isiku huvides on eelkõige rahvusvahelise kaitse saamine. Ta on menetluse kestel korduvalt kinnitanud, et on PPA-le kättesaadav. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
10.PPA palub 10.01.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud isiku kinnipidamise aluse esinemist, vajalikkust ja proportsionaalsust, hinnates seejuures isikust lähtuvaid asjaolusid. Halduskohtu viide varasematele kohtumäärustele haldusasjas nr 3-24-1435 on kohane, sest juhtumi asjaolud on samad. Arusaamatu on määruskaebuse viide, nagu oleks isik nõus kodumaale tagasi pöörduma. Isik on varem igas menetlusetapis öelnud, et ei soovi kodumaale minna. Seda kinnitas isik ka kohtuistungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 31.05.2024 määrusega riigi õigusabi, esindamaks teda kinnipidamist puudutavas kohtumenetluses. Pole alust arvata, et isiku majanduslik seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest, seega tuleb need tõlkida bengali keelde.
12.VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 1 1 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal 4(5)
3-24-3405 üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68.
13.Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).
14.Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esines puudutatud isiku põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 6 8 p-s 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohule viitavad isiku enda selgitused ja Eestisse saabumise asjaolud. Isik on väljendanud korduvalt soovimatust Bangladeshi tagasi pöörduda, kinnitades seda viimati ka 18.12.2024 kohtuistungil. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks teadlikult valedokumente ja smugeldajate abi, hävitades seejuures enda passi. Isiku eesmärk oli minna Prantsusmaale. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on isikule teinud 16.09.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12405150059-1, mille peale esitatud kaebuse on esimene kohtuaste jätnud rahuldamata. Põgenemisohtu ei välista see, et isik ei kavatse enda sõnul põgeneda. Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Arvestades isiku käitumist ja ütlusi, on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Isikul on teadmised ja kontaktid, mille abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda. PPA on oma taotluses nendele asjaoludele tuginenud, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheide, et põgenemisohu kindlaks tegemisel ei ole võetud arvesse isiku enda selgitusi ja olukorda. Eelnevast tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka VSS § 23 lg 1 p 3.
15.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei ole alust hinnata ka ebaproportsionaalseks. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid (nt terviseseisund vms), mille põhjal tuleks vastupidist järeldada. Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimine riivab isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus väljasaatmiseks vajalikes menetlustoimingutes selle riive üles.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.