lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1502/16

Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1502/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1819
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 158 lg 1Tehnovõrgud ja -rajatisedLKS § 38 lg 3, 4, 5Ranna ja kalda ehituskeeluvööndAÕS § 1581 lg 11, 2EhS § 26 lg 5Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolulHKMS § 44 lg 1, 2KaebeõigusEhS § 83ProjekteerimistingimusedHKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osa

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1502/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1502

Haldusasi

B.Y kaebus Kohila Vallavalitsuse 22.04.2024 korralduse nr 22/92 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.Y, volitatud esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja – Kohila vald, volitatud esindaja Roman Märtson Kolmandad isikud – Y.Q ja M.F

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.02.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohila Vallavalitsus keeldus 22.04.2024 korraldusega nr 2-2/92 (dtl 22-24) sundvalduse seadmisest tehnorajatise talumiseks eraomandis olevale Kase kinnistule (registriosa 967237, katastritunnus 31701:004:1490), aadressiga Pukamäe küla, Kohila vald. Korralduse kohaselt taotles AS Elektrilevi sundvalduse seadmist eesmärgiga rajada maakaabelliin Siksaki kinnistule (registriosa 1319637, katastritunnus 31701:004:2040) elektriliitumise võimaluse tagamiseks. Siksaki kinnistule elektriliitumise võimaluse loomine Jõe kinnistule sundvalduse seadmisega lõppes vaidlustusega. Praegune taotlus on alternatiivlahendus Kase kinnistu kaudu. Kase kinnistul asub juba elektri õhuliin, mille kaudu saab elektriühenduse Jõe kinnistu (31701:004:1780). Siksaki kinnistu on sihtotstarbeta maa 100% ning see asub peaaegu täielikult Keila jõe kalda ehituskeeluvööndis, kus ehitustegevus lubatud ei ole. Ehituskeelu alast jääb välja vaid ca 11 m 2 suurune ala kinnistu läänenurgas. Siksaki kinnistu on eraomandis ning kinnistuga seoses pole teada muud avalikku huvi peale looduskaitselise; kinnistul puuduvad 2024. aasta aprillis elektri tarbimiskohad ning neid pole ka olnud ajalooliselt. LKSist tulenevate piirangutest tulenevalt saab kinnistu kasutamise eesmärk olla seotud peamiselt vaba aja veetmisega (telkimine, kalastamine, ujumine vms). Kinnistu eesmärgipärane kasutamine ei eelda elektri tarbimiskoha rajamist. Maakaabelliini võiks ehituskeeluvööndisse rajada, kui kinnistul oleks olemas vähemalt õiguspärane võimalus elektri tarbimiskoha ehitamiseks. Käesoleval juhul aga sellist võimalust ei ole tulenevalt LKS-is sätestatud kitsendustest. Kase kinnistu omanik oleks kohustatud taluma tehnovõrgu rajamist ning olemasolu, kui see oleks vajalik Siksaki kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks, kuid selline eeldus on täitmata. Kohila Vallavalitsusele ei ole Siksaki kinnistuga 1(5)

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
KAHOS § 5 lg 2Erisused planeeringu koostamise ja projekteerimistingimuste andmise kohustuse korral
PlanS § 126 lg 1
PS § 15 lg 1

seoses teada muud avalikku huvi, kui Keila jõe kalda ehituskeeluvöönd, mille puhul aga avalik huvi tähendab justnimelt ehitustegevuse piiramist. Siksaki kinnistu omaniku huvid ei ole niivõrd kaalukad, et piirata Kase kinnistu omaniku omandiõigust sundvalduse seadmise läbi.

2.B.Y esitas 20.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 22.04.2024 korralduse nr 2-2/92 tühistamiseks.
1.Kaebaja on Siksaki kinnistu (ühis)omanik. Kaebaja sõlmis 10.11.2021 Elektrilevi OÜ-ga liitumislepingu. Elektrilevi OÜ kohustus tagama kaebajale liikumispunktis elektripaigaldise võrguettevõtja võrguga ühendamiseks.
2.Vastustaja ei kaasanud kaebajat haldusmenetlusse ega kuulanud kaebajat ära. Vastustajale ei saanud olla teada kaalutlused, mis räägivad Elektrilevi OÜ taotluse rahuldamise kasuks. Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et kaebaja on sõlminud Elektrilevi OÜ-ga lepingu ja tasunud esimese osamakse.
3.AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele. Ainuüksi Elektrilevi OÜ poolt taotluse esitamine kinnitab, et taotluse rahuldamine on avalikes huvides.
4.Isegi kui kinnistul puudub hetkel ehitusõigus, ei saa seda tulevikus välistada, kuna LKS võimaldab ehituskeeluvööndi vähendamist ning sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste ehitamist. Maakaabelliini rajamine ehituskeeluvööndisse on lubatav. Kinnistul vaba aja veetmine nõuab vältimatult elektriühenduse olemasolu, nt haagissuvila või korrastustööde jaoks.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Siksaki kinnistule piirab ehitamist seadus (LKS), mitte vaidlustatud haldusakt. Vastustaja tugines haldusakti andmisel ehituskeelule, millest tulenevalt puudub piisav alus kolmandate isikute omandiõiguse kitsendamiseks. Elektrilevi OÜ on vastanud, et sundvalduse taotluse aluseks olevas lähteülesandes on kirjas eramaja. Vastustaja ei saa anda kaebajat soodustavat haldusakti, kui on teada, et tarbimiskohta ehk eramaja ei ole võimalik ehitada. Sundvalduse seadmata jätmine ei saa olla kaebaja jaoks üllatav, kuna kaebaja on tema valduses oleval kinnistul lasuvatest piirangutest teadlik.
2.Ehituskeeluvööndit on võimalik vähendada, kuid selleks ei ole täidetud ühtegi LKS §-s 40 nimetatud tingimust. Vastustaja ei saa tugineda hüpoteetilisele võimalusele, et kinnistul ehituskeeluvööndit vähendatakse. Erandeid on võimalik sätestada planeeringuga, kuid ühtegi sellist planeeringut algatatud ega kehtestatud ei ole.
3.Vastustaja algatas menetluse kaebaja esindaja taotluse alusel. Sundvalduse taotleja on menetluse käigus ära kuulatud.
4.Avalikku huvi on õigesti kaalutud. Seadus ei kohusta võrguettevõtjat avalikku huvi kaaluma, küll aga on see kohustus vastustajal. Avalik huvi on käesoleval juhul peaasjalikult looduskaitseliste väärtuste säilitamine.
4.Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
1.Siksaki kinnistu asub ligikaudu tervikuna Keila jõe kalda ehituskeeluvööndis, kuhu on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Alust erandite rakendamiseks ei ole. Põhjendatud ei ole tõlgendada ja järeldada, et seadusandja on soovinud sätestada piiramatu erandi uute maakaabelliinide rajamiseks ehituskeeluvöönditesse olukorras, kus kinnistud on looduslikud ja hoonestamata.
2.Kaebaja on varem näidanud soovi piiranguid eirata, tehes pinnasetugevdustöid ja paigaldades kinnistule saunamaja, mis viidi ettekirjutuse alusel ära. 2(5)
3.Tehnovõrgu talumiskohustuse eelduseks on AÕS § 158 lg 1 kohaselt see, et olemasolev tehnovõrk/rajatis või ehitatav uus tehnovõrk/rajatis on vajalik teise kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks. Kuna Siksaki kinnistut saab ehitusõiguse puudumise tõttu kasutada üksnes vaba aja veetmiseks (nt telkimine, ujumine, kalastamine jms), ei ole Siksaki kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik ega põhjendatud elektrivõrguga liitumiseks liitumispunkti (tarbimiskoha) ehitamine. Haagissuvila (ega sõiduauto) ei vaja elektrivõrguga ühendamise võimalust. Siksaki kinnistule puudub käesoleval hetkel nii õiguslikult kui ka faktiliselt sõidukitega juurdepääsu võimalus.
4.Kase kinnistule ei ole võimalik kaebaja poolt soovitud kohta maakaabelliini rajada ka faktilistel põhjustel, kuna taotletud maakaabli asukohas (olemasoleva tee all) asub Kase kinnistu majapidamise veetrass.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub asjas olulises osas nii vaidlustatud korralduses, vastustaja vastuses kui ka kolmandate isikute seisukohas tooduga ega korda neid seisukohti tervikuna HKMS § 165 lg 2 alusel. Vastuseks kaebusele selgitab kohus täiendavalt järgnevat.
6.Kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1, PS § 15 lg 1). Seega ei oma asjas tähtsust, kas talumiskohustuse kasuks räägib ka mõni oluline avalik huvi. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust sellise avaliku huvi kaitseks kohtusse pöördumiseks (HKMS § 44 lg 2). Samuti ei saa kaebaja kaitsta Elektrilevi OÜ õiguseid, kes ei ole oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Kohtumenetluses ei ole seatud selget piiri, millisest hetkest muutub piirkonnas elavate inimeste erahuvi avalikuks huviks. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1280 leidnud, et kui tänavat kasutab liiklemiseks keskmiselt 200 autot, saab kasutusvajadusest ja -intensiivsusest järeldada avalikku huvi elurajoonile juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks (p 10.1). Käesolevas asjas on soovitud sundvalduse seadmist ühe kinnistu teenindamiseks, mis on ilmseks erahuviks. Kaebaja huvi Siksaki kinnistul puhata või kinnistut majandada ei ole avalikuks huviks.
7.Kohus leiab, et kaebaja on kinnistule võimaliku arendamise sooviga asunud tegutsema vales järjestuses, s.o üksikult üldisele. Kinnistule ehitiste ehitamise võimalus otsustakse üldisemal tasemel planeeringutega (erandjuhtudel ka projekteerimistingimustega) ning seejärel ehituslubade ja kasutuslubadega. PlanS § 126 lg 1 p 20 sätestab, et detailplaneeringule märgitakse avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus. Ka on võimalik sundvõõrandamine või sundvalduse seadmise vajadus otsustada projekteerimistingimuste raames (EhS § 26 lg 5). Täiendavalt seab KAHOS § 5 lg 2 kinnistu omaniku nõusolekuta sundvalduse seadmise tingimuseks planeeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise. Riigikohus selgitas 30.12.2024 otsuses nr 3-20-2291, et juba planeerimismenetluses tehakse esialgne kaalumine sundvalduse seadmist õigustava avaliku huvi ja muude õiguste ning huvide vahel (p 13). EhS § 83 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks juhul, kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering (p 16).

3(5)

8.Täiendavalt kinnitab planeeringu koostamise vajadust see, et Siksaki kinnistule mistahes ehitiste rajamiseks on vajalik vähendada ehituskeeluvööndit, mille ala on toodud kaardil dtl 19. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kinnistul puudub ka olemasolev elamu, mille tarbeks oleks võimalik rajada tehnovõrk või -rajatis (LKS § 38 lg 4 p 9). Sadamaehitist või veeliiklusrajatist on võimalik kinnistule ehitada üksnes planeeringu alusel (LKS § 38 lg 5 p 2). Seega Siksaki kinnistule mistahes viisil hoonestamiseks või rajatiste ehitamiseks on vajalik planeeringu kehtestamine. Planeeringuga või erandjuhul projekteerimistingimustega koos on võimalik otsustada ka sundvalduse seadmine.
9.Kaebaja on tuginenud sellele, et LKS § 38 lg 4 p 8 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeld ei laiene maakaabelliinile. AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Kohus leiab, et tehnovõrguga liituja soovija (kaebaja) huvi tuleb hinnata analoogia korras AÕS § 158 lg 1 alusel ehk kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud. Seetõttu nõustub kohus vastustaja ja kolmandate isikutega, et maakaabelliini rajamist ja selle kasutaja kasuks sundvalduse seadmist ei saa vaadelda eraldiseisvalt Siksaki kinnistu kasutusvõimalustest. Eesmärgipäratu on kolmandate isikute kinnistu koormamine rajatisega, mida Siksaki kinnistut eesmärgipäraselt, hetkel kehtivaid piiranguid arvestades kasutades vaja ei ole. Ainuüksi kinnistul parkimine, sh haagissuvilaga, või kinnistu hooldamine elektriliste tööriistadega ei nõua tingimata maakaabelliini rajamist. Kohus nõustub ka Keskkonnaameti kirjas avaldatust (dtl 53) nähtuvaga, et ehituskeeluvööndisse on võimalik rajada maakaabelliini, kuid mitte muid elektripaigaldisi ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Normi eesmärgiks on seega võimaldada kinnistuid läbivate maa-aluste kaablite paigaldamist, küll aga mitte sama kinnistu elektrivõrku ühendamist ilma ehituskeeluvööndit vähendamata ja ehitus-õigusliku aluseta (planeering, ehitusluba vms). Elektrivõrgu eskiisil on mh märgitud, et projekteeritakse liitumiskilpi (dtl 79).
10.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebajat ei kuulatud sundvalduse taotluse menetlemise käigus ära. Samas tuleb arvestada menetluse käigus arvestatavaid asjaolusid, milleks on AÕS § 158 1 lg 2 kohaselt ühelt poolt ennekõike avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu (vt ka paragrahvi pealkiri – „Avalikes huvides...“), mida esindab taotleja (Elektrilevi OÜ), ja teiselt poolt talumiskohustusega isikule tekkivad piirangud. Viimase osas tuli ära kuulata kolmandad isikud. Seega ei näe õigusnorm ette, et tingimata tuleks kaasata piirangut sooviva kinnistu omanik, et too saaks selgitada oma erahuvi. Sellise erahuvi kaalumine saab ja peabki toimuma planeeringumenetluses.
11.Ka juhul, kui möönda seda, et kaebaja tulnuks haldusmenetluse käigus ära kuulata, ei ole käesoleval juhul tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Vastustaja on proovinud kaebaja eesmärki elektriliitumise saamiseks haldusmenetluses välja selgitada (27.04.2023 kiri, dtl 38, p 3) ning taotleja on sellele vastanud (dtl 37).

4(5)

Vastustaja on õigustatult lähtunud sellest, mil viisil on võimalik kinnistut eesmärgipäraselt kasutada ning leidnud, et kehtivaid piiranguid arvestades ei õigusta kinnistu eesmärgipärane kasutamine kolmandatele isikutele talumiskohustuse seadmist. Sundvalduse taotlejale teadaolevas lähteülesandes on kirjas eesmärgina eramaja (dtl 37) ning vastustaja on õigustatult lähtunud sellest, et sellise elektri tarbimiskoha ehitamine kinnistule ei ole kehtivaid piiranguid arvestades võimalik. Kaebaja põhjendus, et ta on juba teinud lepingulises suhtes Elektrilevi OÜ-ga kulutusi ja võtnud kohustusi, ei too ilmselgelt kaasa seda, et kaebaja poolt lepingu sõlmimise tõttu tekiks kolmandatel isikutel kohustus tehnorajatist taluda. Tegemist oli kaebaja riskiga, kui kaebaja otsustas esmalt leppida kokku tehnorajatiste ehitamises selle asemel, et taotleda ehitusõigust, sh planeerimismenetluse algatamist.

12.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Kuna kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium