X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. septembri 2023. a sisenemiskeelu tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X , esindaja Mae Küttik Vastustaja Politsei- ja Piirvalveamet, esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema tütre nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 26. septembril 2023 kell 19:04 Narva piiripunktis Venemaa Föderatsiooni kodanikule X-ile piiril sisenemiskeelu nr 2101230133309. Isikut keelduti Eesti Vabariiki lubamast, sest teda peeti ohtlikuks ühe või
3-23-2404 mitme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
2.X esitas 26. oktoobril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26. septembri 2023. a sisenemiskeelu nr 2101230133309 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus tegi 6. novembri 2023. a määruse, mille alusel anti haldusasi kohtualluvuse järgi 23. novembril 2023 üle Tartu Halduskohtule.
4.Tartu Halduskohus võttis 1. detsembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse.
5.PPA esitas 3. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus otsustas 21. novembri 2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
7.Menetlusosalised täiendavad taotlusi ega seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja väitel ei ole ta oma tegevusega sisenemiskeelu kohaldamiseks mingit põhjust andnud. PPA ei võtnud sisenemiskeelu kohaldamise kaalumisel tema ja ta perekonnaliikmete vajadusi ja huve arvesse. Kaebaja soovis tulla Venemaalt Eestisse siin elavat tütart külastama. Tema 1985. aastal sündinud tütrel on lapseeast invaliidsus. Kaebaja tütar abiellus 2021. aastal Eesti kodanikuga, kellel on raske puue. Samuti soovis kaebaja külastada oma liikumispuudega õde, kellel on Eestis pikaajalise elaniku elamisluba. Noored vajavad tugiisikut, kuid kaebaja õele käib nende abistamine üle jõu.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja väitel rakendati kaebaja suhtes Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korralduses nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus nr 247) sätestatud sanktsiooni. Vabariigi Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nimetatud korralduse kohaselt on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil riigipiiri ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. 26. septembril 2023 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et kaebajal puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist elamisluba. Kaebajal elab sugulastest Eestis tütar, kuid tütrele on väljastatud tähtajaline elamisluba. Kaebaja õde ei ole otsejoones alaneja või üleneja sugulane. Arvestades kaebaja sisenemissoovi, puudus vastustajal kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks. EL õigus ega rahvusvaheline õigus ei sätesta viisat omavale kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale sisenemiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.
2(6)
3-23-2404
11.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 28 2 lg 1 kohaselt keelab Politseija Piirivalveamet välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), toodud vormi. Tegemist on sisenemiskeelu otsusega Schengeni piirieeskirjade art 14 tähenduses. Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 1 kohaselt on kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile Schengeni piirieeskirjade art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu art 6 lg-s 5 osutatud isikute kategooriasse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p e näeb lühiajalise viibimise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ühe tingimusena ette, et isik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p c sätestab ühe erandina, et liikmesriik võib siiski lubada eespool nimetatud isikul riiki siseneda humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 2 kohaselt võib sisenemise keelata üksnes põhjendatud otsusega. Otsus koos keeldumise täpsete põhjustega antakse Schengeni piirieeskirjade V lisa B osas esitatud standardvormi kujul. Täidetud standardvorm tuleb asjaomasele kolmanda riigi kodanikule kätte anda.
12.Asja materjalidest nähtuvalt tegi PPA kaebajale Schengeni piirieeskirjades esitatud standardvormi kohase sisenemiskeelu otsuse (dtl 8). Otsuse põhjenduse kohaselt keelduti kaebajat riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kuigi otsuses oleks pidanud olema viide VSS § 282 lg-le 1, ei ole kahtlust, et kaebajale tehti sisenemiskeelu otsus EL õiguses ette nähtud alusel. Vaidlust pole ka selles, et sisenemiskeelu otsus anti kaebajale kätte. Samuti pole kaebaja väitnud, et talle poleks sisenemiskeelu põhjendused arusaadavad. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta mõistab, et talle kohaldati sisenemiskeeldu seoses Venemaa Föderatsiooni sõjategevusega Ukraina vastu.
13.Vaidlustatud otsuses on osutatud korraldusele nr 247. Korraldus nr 247 on kehtestatud riigipiiri seaduse (RiPS) § 17 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus muu hulgas riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Korralduse nr 247 p-ga 1 otsustati Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse p-s 2 on loetletud juhtumid, mil Venemaa Föderatsiooni kodanikul on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil riigipiiri ületada.
14.Kaebajale tehtud sisenemiskeelu otsusest nähtuvalt on kaebaja Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel oli otsuse tegemise ajal kehtiv Eesti Vabariigi väljastatud lühiajaline viisa (dtl 8). Vastustaja esitas kohtule PPA andmebaasist väljavõtte kaebaja 26. septembri 2023. a piiriületuse kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt selgitas kaebaja piiril, et tema reisi eesmärk on külastada Eestis tähtajalise elamisloa alusel elavat tütart (dtl 42–44).
14.1.Korralduse nr 247 p 2 alap 1 kohaselt on Venemaa Föderatsiooni kodanikul lubatud külastada Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat.
3(6)
3-23-2404 Vaidlust ei ole selles, et Eestis elab kaebaja tütar Y. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja esitatud andmetele, mille kohaselt on kaebaja tütrele väljastatud tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde (vastus kaebusele, p 12; dtl 38). Kuna kaebaja tütrel ei ole Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ning ta pole Eesti kodanik, ei kuulunud korralduse nr 247 p 2 alap 1 kaebaja suhtes kohaldamisele. Kaebaja on kaebuses osutanud ka soovile külastada Eestis oma liikumispuudega õde, kellel on Eestis pikaajalise elaniku elamisluba. Vastustaja esitatud piiriületuse väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks sama väitnud ka piiriületusel (dtl 42–44). Seega ei saanud vastustaja nimetatud teavet sisenemiskeelu otsuse tegemisel arvesse võtta. Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et kaebaja õde ei ole tema alaneja ega üleneja sugulane, mistõttu ei vastaks ka kaebaja õde korralduse nr 247 p 2 alap-s 1 sätestatud tingimustele.
14.2.Korralduse nr 247 p 2 alap 10 kohaselt on Venemaa Föderatsiooni kodanikul lubatud ületada Eestisse sisenemise eesmärgil riigipiiri juhul, kui Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Kaebaja on kaebuses väitnud, et tema tütar vajab invaliidsuse tõttu kaebaja abi. Samuti on kaebaja osutanud soovile külastada Eestis oma liikumispuudega õde. Vaatamata kohtu 21. novembri 2024. a määruses esitatud selgitusele, ei esitanud kaebaja ega tema esindaja kohtumenetluses tõendeid kaebaja tütre ja õe kohta, millest nähtuksid kaebaja õe isikuandmed ning andmed kaebaja tütre ja õe tervisliku seisundi ja abivajaduse kohta. Vaidlusaluse piiriületuse kohta tehtud sissekande kohaselt väitis kaebaja piiriületusel, et tema tütrel on haigus, ning ta esitas 2005. aastal Venemaal väljastatud tõendi. Kohtule pole kaebaja nimetatud tõendit esitanud. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, millele tema väited tuginevad, ning kohtul ei ole võimalik vastavaid tõendeid ise koguda, ei loe kohus kaebaja väiteid tema tütre ja õe abistamise või toetamise vajaduse kohta tõendatuks (HKMS § 59 lg-d 1, 3 ja 4). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei pidanud lubama kaebajal Eestisse siseneda humaansetel kaalutlustel.
15.Seoses kaebaja väitega, et ta ei ole oma tegevusega sisenemiskeelu kohaldamiseks mingit põhjust andnud, märgib kohus järgmist.
15.1.EL õiguse kohaselt tuleb mõistete „oht avalikule korrale“ ja „oht riigi julgeolekule“ sisustamisel võtta asjaomase isiku isiklikku käitumist arvesse juhul, kui tegemist on EL õiguse alusel liikmesriigis elava isiku või tema pereliikme elamisõiguse piiramise juhtumiga (vt nt direktiivi 2004/38 art 27 lg 2; Euroopa Kohtu otsus asjas C-636/16: López Pastuzano; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1545/81, p 17). Selline kohustus ei kehti aga kõigi EL õiguse normide suhtes, kus nimetatud mõisteid on kasutatud. Näiteks asus Euroopa Kohus direktiivi 2004/114 kontekstis viisataotluse rahuldamata jätmise asjas seisukohale, et mõistet „oht avalikule julgeolekule“ tuleb tõlgenda laiemalt kui kohtupraktikas, mis käsitleb vaba liikumise õigust omavaid isikuid. Kohus leidis, et see mõiste hõlmab ka potentsiaalset ohtu avalikule julgeolekule (C-544/15: Fahimian, p 40). Schengeni piirieeskirjade kohaldamisel eristatakse ohu sisustamisel samuti isikuid, kes omavad vaba liikumise õigust, ülejäänud kolmandate riikide kodanikest (vt C-380/18: E.P. (avaliku korra ohustamine), p 38). Euroopa Kohus on leidnud, et nii nagu viisa andmise tingimuste täitmise kontrollimisel, tuleb ka Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p e kohaldamise juhtudel tagada liikmesriigi pädevatele asutustele ohu hindamise keerukusest tulenevalt ulatuslik hindamisruum (C-380/18: E.P. (avaliku korra ohustamine), p 37). Kohtulik kontroll sellise hindamisruumi üle on piiratud. Kohtul tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning 4(6)
3-23-2404 veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (C-225/19: Minister van Buitenlandse Zaken, p 49). Siiski peab riigisisene praktika olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega tohi seega minna avaliku korra (ning eelduslikult ka riigi julgeoleku, sh sisejulgeoleku) kaitsmiseks vajalikust kaugemale (C-380/18: E.P. (avaliku korra ohustamine), p 47). Euroopa Kohtu praktika kohaselt hõlmab mõiste „sisejulgeolek“ eelkõige ohtu institutsioonidele ja oluliste avalike teenuste toimimisele ning ohtu rahvastiku säilimisele, samuti sõjaliste huvide kahjustamist või otsest ohtu elanikkonna rahule ja füüsisele julgeolekule (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas C-128/22: NORDIC INFO, p 126).
15.2.Korralduse nr 247 põhjendustest ning korralduse seletuskirjast 1 nähtuvalt kehtestati Vene Föderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemise ajutine keeld eelkõige Eesti Vabariigi julgeoleku huvides. Korralduse seletuskirjas on selgitatud, et pärast lennuühenduste keelamist Venemaa ja EL liikmesriikide vahel on Eesti maismaapiir Peterburi elanikele lähim võimalus Eestisse sisenemiseks. Korralduse andmise ajal sisenes idapiiri kaudu iga päev 400–500 Schengeni viisat omavat Venemaa kodanikku. Korralduse seletuskirjas asuti seisukohale, et Eesti rahvastiku suurust ja praegust rahvusvahelist julgeolekuolukorda arvestades võib märkimisväärne arv Venemaalt sisenejaid kujutada ohtu riigi julgeolekule. Kuna avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa kodanikest Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, toetavad Venemaa sõjalist tegevust eelduslikult ka enamik piiriületajatest. Vabariigi Valitsus pidas vajalikuks nimetatud isikutest tulenevat julgeolekuohtu maandada. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt, et piirang kehtestati ajutiselt ning konkreetsel, riigi faktilisele julgeolekuolukorrale tugineval põhjusel. Ka isikute ring, kellele piirang kehtib, on selgelt piiritletud. Samuti tagab korralduses nr 247 sätestatud erandite kataloog, et piirangut kohaldatakse üksnes nende Venemaa kodanike suhtes, kellel ei ole Eestisse sisenemiseks kaalukat põhjust. Sisenemiskeelu otsust ei tehta muu hulgas neile lühiajalist viisat omavatele Venemaa kodanikele, kellele on tagatud liikumisvabadus EL õiguse alusel. Kaebaja ei ole EL kodanik ning ta pole väitnud, et ta oleks EL kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elava välismaalase pereliige või et tegemist oleks perekonna taasühinemise juhtumiga. Seega ei kohaldu kaebajale EL õiguse sätted, mis reguleerivad EL-s elavate isikute õigusi. Samuti ei tulnud kaebajale teha lahkumisettekirjutust, mis oleks direktiivi 2008/115 mõjualas, sest talle ei antud RiPS § 9 1 lg 1 alusel riiki sisenemiseks luba. Kuna kaebaja ei tõendanud piiriületusel asjaolusid, mis osutaksid tema õiguste märkimisväärsele riivele, pole kohtul kahtlust, et vastustaja võis Venemaa Föderatsioonist saabuvatest Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuvast ohust Eesti julgeolekule kaebaja riiki sisenemist takistada.
16.Eeltoodust tulenevalt on kaebajale 26. septembril 2023 kohaldatud sisenemiskeeld õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
18.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema tütre nimed nende eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Seletuskiri on kättesaadav veebilehel https://kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestisse/venemaakodanike-viisad.
5(6)
3-23-2404 (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.