Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-6430
Tsiviilasi
UPA Building OÜ hagi Hans Toode vastu võlgnevuse 4656 eurot ja viivise 4656 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4458 eurot 94 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. septembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UPA Building OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) UPA Building OÜ (registrikood 11449499), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja) Hans Toode (isikukood XXXX), esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 28. septembri 2016. a otsus muutmata.
Tartu
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus UPA Building OÜ kanda.
3.Välja mõista UPA Building OÜ-lt Hans Toode kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 316 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.UPA Building OÜ (hageja, töövõtja)) esitas 28. aprillil 2015 Tartu Maakohtule hagi Hans Toode (kostja, tellija)) vastu, milles palus mõista kostjalt tema kasuks välja 9312 eurot, s.o põhivõlgnevus 4656 eurot ja viivis 4656 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2013. a sügisel suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja tegema Peipsi järve kaldal Laaksaare sadama läheduses kaeve- ning süvendustöid. Pooled leppisid kokku, et tööd tehakse tunnitasuga 75 eurot (lisandub käibemaks). Kostja pidi hüvitama hagejale ka poole tööde tegemiseks vajaliku tehnika kohaletoomise maksumusest. Hageja tegi tööd 5 päeva vältel 48 tunni ulatuses septembris ja oktoobris 2013 ning esitas
21.oktoobril 2013 kostjale arve 4656 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks, millest 3600 eurot oli tasu kaevetööde eest ja 280 eurot oli ekskavaatori transportimise kulu. Kostja kõnealust arvet ei tasunud. Arve kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Kostja võlgneb hagejale viivise 12 780 eurot 72 senti, kuid hageja nõuab kostjalt viivist põhinõude ulatuses.
2.Kostja tunnistas hagi 1500 euro ulatuses ja vaidles hageja ülejäänud nõudele vastu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu tööde tegemiseks 6 päeva jooksul 48 tunni ulatuses tingimustel, mis nähtuvad kostja 15. novembri 2013.a. kirjast. Kostjal ei ole tööde eest tasumise kohustust, sest tehtud tööd ei vasta kokkulepitud kvaliteedile ning hageja jättis tööd lõpetamata (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on vormistamata). Kostja on nõus tasuma hagejale 1500 eurot, mis peaks katma hageja poolt teostatud kokkuleppele mittevastava töö maksumuse. Viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele ja põhinõue on ülepaisutatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. septembri 2016. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4853 eurot 6 senti, s.o põhivõlgnevuse 4320 eurot ja viivise 533 eurot 6 senti. Maakohus jättis hageja nõude 4458 euro 94 sendi saamiseks rahuldamata. Maakohus jättis hagi esitamisel tasutud riigilõivu võrdsetes osades poolte kanda ning kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud) nende endi kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle suulise töövõtulepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1) sõlmimise üle. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, tunnistades 1500 euro maksmise kohustust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel tuleb õigeksvõetud nõue rahuldada (st kohus ei pea hindama selle nõude tõendatust ja põhjendatust). Pooled vaidlevad lepingu tingimuste üle (sh töö eest tasu maksmise tingimuste üle) ning selle üle, kas kostjal on alust keelduda osaliselt töö eest tasumisest. Maakohus tuvastas, et kostjal on kohustus tasuda hagejale 25.-27. septembril, 30. septembril ja
1.oktoobril 2013 48 tunni ulatuses tehtud kaevetööde eest 4320 eurot (3600 eurot + käibemaks). Tõendite kohaselt oli kokkulepitud hind kaevetöö tegemise eest 75 eurot tunnis. Kostja ei ole teistsuguse hinnakokkuleppe sõlmimist (lähtumine pinnase mahust ja töö kestusest) tõendanud. Tõenditest järeldub, et töö tuleb lugeda valminuks ja kostja võttis töö vastu. Kostja ei ole tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavust, seega ei ole alust hagejale makstavat tasu vähendada. Hageja nõue kostjalt ekskavaatori transportimise eest 336 euro (280 eurot + käibemaks) väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet ekskavaatori transportimise kulu jagamise kohta tellija ja töövõtja vahel (Aryvar Auto OÜ hagejale esitatud arve ekskavaatori veo eest 2. oktoobril 2013 seda ei tõenda). Samuti on tõendamata kokkulepe viivise määra kohta 0,5 % päevas. Hageja tunnistaja A.T., kes rääkis kostjaga läbi lepingu tingimused, ei ole andnud ütlusi kokkulepete kohta ekskavaatori transportimise kulude kandmisel ega viivise määra kohta. Viivise määra märkimine arvel ei tõenda, et pooled olid sellises viivise määras kokku leppinud. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tehnika kohaletoomise maksumuse tellija kanda jätmine ning rakendatud viivisemäär vastavad sellekohase tegevusala tavapraktikale. Hageja nõue kostjalt viivise saamiseks tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 533 eurot 6 senti. Kostja kohustus tasuda hagejale 4320 eurot (koos käibemaksuga) muutus sissenõutavaks 26. oktoobril 2013 (arvel märgitud tasumise tähtajal). Kokkuleppe sõlmimine viivise määras ei ole tõendatud, seega tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast (VÕS § 113 lg 1)
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti tema nõue rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jagas menetluskulud. Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet ekskavaatori transportimise kulu jagamise kohta. Maakohtu seisukoht, et tunnistaja A.T. ei ole selle kohta ütlusi andnud, on vale. 25. augusti 2016. a istungiprotokolli kohaselt avaldas tunnistaja selgelt, et masina transpordi eest pidi tasuma tellija (s.o kostja) ning tegemist on kaevetööde tavapraktikaga.
Maakohus rikkus võistleva menetluse põhimõtet, kui leidis, et kokkulepe viivisemääras 0,5% päevas ei ole tõendatud. Kostja ei vaidlustanud menetluses viivisekokkulepet ning kohus vähendas viivist lubamatult omal initsiatiivil. Maakohus jagas poolte menetluskulud valesti. Arvestades, et hageja põhinõue rahuldati peaaegu täies ulatuses ning kohus tunnustas ka hageja viivisenõuet, tulnuks TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 93% hageja menetluskuludest kostja kanda.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
7.Kumbki pool ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas (mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4320 eurot ja viivise 533 eurot 6 senti). Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi selles osas jõustunud. Ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi selles küsimuses seisukohta ei võta.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt ekskavaatori transportimise eest 336 euro tasumist ning viivist kooskõlas väidetava pooltevahelise viivisekokkuleppega (st kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lisaks maakohtu väljamõistetud viivisele 533 eurole 6 senti lisaks 4122 euro 94 sendi viivise tasumist). Hageja ei nõustu ka kohtu otsustusega menetluskulude jaotamise kohta.
9.Maakohus jättis hageja nõude kostjalt ekskavaatori transportimise eest tasu saamiseks selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et hageja tunnistaja ei andnud kohtus ütlusi ekskavaatori transportimise kulude kandmise kokkuleppe kohta. Maakohtu 25. augusti 2016. a istungiprotokolli kohaselt märkis tunnistaja, et „masina transpordi eest maksab tellija. Tavaliselt on nii, et kuna see on spetsiifiline masin, seda ei tellita iga päev. Seda tellitakse aastas 7 korda. Kui meil järgmist objekti olemas ei ole, siis tellija maksab mõlema poolsed transpordid kinni. See on ka igal pool niimoodi, mitte ainult meil.“ (tl 80). Eeltoodust tuleneb, et tunnistaja seisukoha järgi tulenes tellija kõnealune maksekohustus tavapraktikast, ning tunnistaja ei ole andnud ütlusi ekskavaatori transportimise kulude kandmise kokkuleppe kohta (nagu õigesti järeldas maakohus). Hageja väite kohaselt kohustus kostja poolte suulise kokkuleppe ning kaevetööde tavapraktika järgi tasuma poole tehnika kohaletoomise maksumusest (tl 1 pöördel). Oma väidet kinnitavaid tõendeid ei ole hageja esitanud, mistõttu jättis maakohus põhjendatult hageja kõnelause nõude rahuldamata.
10.Maakohus jättis tõendamatuse tõttu rahuldamata ka hageja nõude kostja vastu lepingujärgse viivise saamiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku viivises vastavalt sellekohasele tegevusala praktikale ning viivisekokkulepe nähtub hageja 21. oktoobri 2013. a arvelt, millel on märgitud viivise määr 0,5% päevas (tl 2). Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole viivise määra kohta kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Tõendatud ei ole, et viivise määr vastab sellekohase tegevusala tavapraktikale. Samuti ei tõenda viivise määra arvel märkimine, et pooled olid sellises viivise määras kokku leppinud. Ringkonnakohus osutab lisaks Riigikohtu seisukohale arve (arvel on märgitud viivisemäär maksega viivitamisel) õigusliku tähenduse kohta olukorras,
kus pooltevahelises lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Riigikohus selgitas, et sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokku lepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Praeguses asjas eeltoodud asjaolusid tuvastatud ei ole. Põhjendamatu on hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole viivisekokkuleppele vastuväidet esitanud, mistõttu oli kostja selle TsMS § 231 lg 4 järgi omaks võtnud (ja maakohus ei saanud omal initsiatiivil viivisenõuet vähendada). TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus selline nõustumine protokollitakse (vt selle kohta nt Riigikohtu 5. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-07, p 27). Kostja ei ole hageja väidet poolte viivisekokkuleppe kohta sõnaselgelt omaks võtnud. Samuti ei saa omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada, sest kostja on kogu menetluse vältel hageja viivisenõudele vastu vaielnud (tl 19 pöördel, tl 21, tl 88). TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 järgi hagi esitamisel tasutud riigilõivu võrdsetes osades poolte endi kanda (mõistes kostjalt hageja kasuks välja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust) ning jättis kummagi poole õigusabikulud nende endi kanda. Viidatud sätte kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kaaludes hagi osalisel rahuldamisel kõnealuses normis sätestatud menetluskulude jagamise võimalusi, tuleb kohtul arvestada hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone. Maakohtu järeldus menetluskulude jaotamise kohta on kõnealuse sättega kooskõlas. Maakohus rahuldas hagi summas 4853 eurot 6 senti ja jättis hagi rahuldamata summas 4458 eurot 94 senti. Arvestades, et hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärgud on sarnased, on põhjendatud jätta menetlusosaliste õigusabikulud nende endi kanda. Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääb võrdsetes osades poolte kanda.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude 480 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmiseks. Õigusabi on osutatud apellatsioonimenetluses kokku 3,20 tundi (maakohtu otsusega tutvumine, analüüs, konsultatsioon kliendiga 50 min, apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine 30 min, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja esitamine 2 tundi). Hageja esindaja on teatanud 12. jaanuaril 2017 ringkonnakohtule, et tal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse kohta ning ta jätab selle küsimuse kohtu otsustada. Ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele ja esitamisele ülepaisutatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning vastuse sisulise osa pikkust 1 lehekülg, on vastustaja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu menetluses kokku 2,2 tundi ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks on 316 eurot 80 senti ((2,20 tundi * 120 eurot (tunnitasu) + käibemaks 52 eurot 80 senti).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.